Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)

Maipõrnikas ja tema vastne, ka konutõuk


Harilik maipõrnikas (Melolontha hippocastani) on laialt levinud mardikas, 22-26 mm pikkune, heledate punakspruunide kattetiibade, musta pea ja pruuni eesseljaga. 

Hea õngesööt, kui püütakse vee ülakihist turba või säinast ning enamasti võtavad põrnikat suuremad kalad. 

Kõige lihtsam on põrnikaid korjata varahommikul raputades neid maha noorte puude, eriti kaskede otsast, kusjuures puu alla laotatakse palakas. Päevasel ajal püütakse neid liblikavõrguga lennult. Karpi või purki, milles maipõrnikaid hoitakse, pannakse neile toiduks ka puulehti. 
Õngitsemisel on vaja suuremat konksu, mille teravik juhitakse põrnika keresse rinnaku tagant.

Maipõrnika vastne ehk konutõuk (vene k. vahel ka hru¹št¹) on valge tõuk, kes elab mullas 4-5 aastat. Esimesel suvel on tõuk 5-10 mm pikkune, neljandal või viiendal suvel juba 45-60 mm pikkune. Konutõugul on omapärane C-kujuliselt kõverdunud keha ja 3 paari rindmikjalgu. 


Tõugu värvus on määrdunudvalge, laienenud ja kottjas tagakeha läbipaistva soolestiku tõttu sinakashall, pea aga läikiv ja kollakaspruun. Teda leidub lehekõdus, takja- ja nõgesepuhmastes, rammusas mullas, kasvuhoonetes.

Esimesel aastal toitub konutõuk peamiselt kõdust, hiljem taimede narmasjuurtest. Aiapidajate jaoks on ta kahjur, kuna 3-4 aastased tõugud võivad taimede, nt maasikate juured täielikult ära süüa, kalameeste jaoks on ta aga hinnatud õngesööt.

Konutõuke säilitatakse karbis koos kaevamispaigast võetud mullaga või saepuru sees, toidetakse kohupiimaga, mis muudab vastsed sitkemaks ja valgemaks. Enne konksule panemist pigistatakse tõugust välja temas leiduv tume ollus. Konksule pannakse pea poolt, teravik tuuakse sabast või saba juurest välja. Püütakse ujukõnge või tonkaga turba, säinast, latikat, vimba, karpkala ja suurt särge. Paremini "töötab" varakevadel ja sügisel. 

Allikas:
V.Kor¾ets, Õngitsemine+, käsikiri