Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

konks (õngekonks)

Konks, ka õngekonks

Kalapüügil kasutatav vahend, mille ülesandeks on haakuda kala suhu. Et kala konksu haaraks, kinnitatakse konksule looduslik sööt või kunstpeibutis ehk lisatakse konks kunstpeibutise külge (lantide puhul).


Konksu osad
Konks valmistatakse enamasti kõrge süsinikussisaldusega terasest, nt vanaadiumist, või roostevabast terastraadist. Enamasti kaetakse konks korrosioonikindla kihiga (nikeldatakse, lakitakse).
Eristatakse järgmisi konksuosasid: kinnituspunkt (konksuaas või -laba); konksusäär ehk konksujalg; konksukaar ehk konksu põlv; konksu tõus; konksu teravik; konksu kida. 
Konksude suurust iseloomustab põlve laius ehk teraviku kaugus konksusäärest.    

Eye - silm, kinnituskoht; Shank - säär, jalg;  Bend - põlv, kaar, paine; 
Barb - kida; Point - teravik, tipp; Gape - põlve laius, teraviku kaugus säärest;
Bite - konksu tõus

Konksude numeratsioon ja suurus 

Konksu number on määratud iseloomustama konksu suurust, kuid ühtse numeratsiooni puudumise tõttu kirjeldab konksunumber meile konksu suurust vaid ligikaudselt. Erinevate firmade konksunumbritele vastavad konksud ei lange oma suuruselt kokku ja erinevusi on ka sama firma erinevate konksumudelite puhul. Seega ei saa kalastaja konksu valikul lähtuda üksnes konksu numbrist, vaid peab täpse ettekujutuse saamiseks nägema tegelikku konksu.

Erandiks on Venemaal toodetavad õngekonksud, millede puhul järgitakse sageli veel nüüdki Nõukogude Liidu aegset standarti ja märgistusviisi, mis erineb mujal maailmas kasutatavast: markeeringuga näidatakse ära konksuteraviku kaugus konksujalast, konksutraadi läbimõõt ja konksujala pikkus. Nt markeering 4,0-0,5x12 tähistab konksu, mille teraviku kaugus konksujalast on 4,0 mm, konksutraadi läbimõõt 0,5 mm ja konksujala pikkus 12 mm.

Ka üleilmse turuga konksufirmadel on oma markeerimisviisid, kuid paraku need ei kattu. Ühtne on siiski see, et suurem number kirjeldab pisemat konksu, st et konks nr 18 on märksa väiksem kui konks nr 8. 

Neid konkse, mis on suuremad kui nr 0, on hakatud numereerima kaldkriipsu abil: konks 4/0 on suurem kui 2/0.

Seega ei saa me konksu valimisel ja kirjeldamisel rääkida konksunumbrist üleüldse, vaid konkreetse konksutootja ja konkreetse konksumudeli numeratsioonist. Nt toodab Mustad konkse alates suurusest 19/0 kuni suuruseni 32: 19/0 on suur konks haide püügiks, 32 tibatilluke konksuke pisikeste lendõngeputukate sidumiseks.  

Konksu kinnituspunkt (silm, aas, laba)

Kõige levinumad on nööriaasaga (silmaga) või labaga konksud. Nööriaasa puhul seotakse nöör kas aasa külge või juhitakse läbi aasa ning seotakse konksujala külge; labaga konksu puhul seotakse nöör konksujala külge ning laba ülesandeks on takistada sõlme mahalibisemast konksujalalt.

Nööriaasad võivad olla ümara või ovaalse kujuga, kinnised, poolkinnised jne. Olemas on ka kuul- või koonuspeaga konkse.

Nööriaas võib olla konksujala suhtes sirge või painutatud kas ettepoole või tahapoole.

File:HookEyes.jpg
Erineva silmapaindega konksud

Konksujala pikkus

Konkse valmistatakse väga erinevates pikkustes: kirjeldusterminid  on lühike, standard, pikk, extra pikk, 2XL jm.
Pika konksu kasutamisel toimub haakimine kindlamini, kuna konksu teraviku suund on lähedasem haakimise suunaga, hõlpsam on ka pikka konksu kala suust vabastada. Puuduseks on see, et pika jalaga konks ei hõlju vees niisama loomulikult nagu lühike konks. 

Konksu põlv

Konksu põlv võib olla erineva painutusega. Levinumad konksutüübid on painutuse erinevuse põhjal Aberdeen-konks ja Limerick-konks. (Need nimetused on tulnud kasutusele Inglismaa erinevate paikkondade järgi). Aberdeen-konksu puhul on konksukaar ühtlaselt kumer, Limerick-konksu puhul aga sopiline, st et põlv ei lähe tõusuks üle sujuvalt, vaid moodustub järsem nurk. Nende vahele jääb Carlisle-konks, mille põlv pole ühtlase kumerusega, ent pole ka tugevald sopiline.   
Erineva põlvega konksud hoiavad sööta konksul erinevalt.
Lisaks Aberdeen- ja Limerick- ja Carlisle-paindega konksudele on veel mitmesuguseid eripaindega erikonkse. 

On konksumudeleid, mille puhul väänatakse konksu tõus konksujala tasandist natuke välja. Haakimisel suundub sellise konksu teravik poolviltu kõrvale: haakimine vajab veidi suuremat jõudu, kuid sellisel konksul püsib nii sööt kui ka haagitud kala kindlamini.

Aberdeen

Limerick

Konksude tüübid

Laias laastus võib konksud kasutusviisi põhjal jagada kolme rühma: landikonksud, õngitsemiskonksud ja lendõnge konksud ehk putukakonksud.

Landikonksude puhul on kasutusel üheharulised, kaheharulised ja kolmeharulised konksud, harva ka neljaharulised. Landikonksud kinnitatakse enamasti lantide külge vedrurõnga abil.
Landikonksude erirühmaks on raskuspeaga konksud, mida kasutatakse püügil erinevate võdiklantidega.

Õngitsemiskonksude alla kuuluvad kõik konksud, millele kinnitatakse sööt. Konksutüüpe on palju ning eesti keeles pole enamusele üldtuntud nimetusi olemaski; inglise keeles tuntakse nt selliseid: Salmon Egg hook (lõhemarja-konks), Beak Hook (kõveratipuline konks), O'Shaughnessy hook, Baitholder hook (ussikonks), Shark Hook (hai-konks), Aberdeen Hook, Carlisle Hook, Carp Hook, Tuna Circle, Offset Worm Hook (z-konks), Circle Hook, suicide hook, Long Shank, Short Shank, J Hook, Octopus Hook, Big Game Jobu hook jm.

Putukakonksudele on lendõngitsejatel eriti kõrged nõudmised konksu kvaliteedi ja eriomaduste suhtes. Inglise keeles eristatakse putukakonksudena nt niisuguseid konksutüüpe: Sproat, Sneck, Limerick, Kendal, Viking, Captain Hamilton, Barleet, Swimming Nymph, Bend Back, Model Perfect, Keel, Kink-shank jm

Konksu teravik ja kida

Konksu teraviku ülesanne on tungida võimalikult kergesti kala kudedesse. See sõltub teraviku teravusest, suunast ja kujust. 
Konksud teritatakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Nüüdisaegsed konksud on enamasti teritatud keemiliselt ja nende tehaseteritus säilib ka siis, kui konksuteravik kivi või kruusa puudutab. Tootjate väitel ei tulekski kalamehel neid enam ise teritada, sest paremaks neid enam teha ei saavat. Tehases saavutatakse teravus happega söövitades, mis kaotab teravikult pisimadki konarused - algeselt kasutati seda tehnoloogiat kirurgianõelte valmistamisel. Kui selline konks kord nüriks läheb, tuleb see lihtsalt välja vahetada.
Paradoksaalsel kombel ei tohi konks olla liiga terav, sest ülipeeneks ihutud konksuteravik murdub imekergesti ning superteravast konksust saab nüri konks palju hõlpsamini kui lihtsalt teravast konksust.

Kida ülesandeks on aidata kaasa sellele, et haagitud kala püsiks kindlamini konksul. Ajalooliselt on paljud iidsed konksud olnud ilma kidata ja kidata konkse (barbless hook) kasutatakse ka tänapäeval "püüa ja vabasta" kalastuse puhul.
Kidasid ei kasutata üksnes konksu tõusul kala paremaks kinnihoidmiseks, vaid kidad võivad olla ka konksu säärel, kus nende ülesandeks on hoida paremini konksul sööta, esmajoones vihmausse.

Konksude teravikud võivad olla erineva kujuga, inglise keeles on teraviku tüüpidel ka vastavad nimetused: needle point, rolled-in, hollow, spear, beak, mini-barb, semi-dropped, knife edge jm. Erinevatel konksutootjatel need nimetused varieeruvad. 

Kaubamärgid:

Konksuturu tuntumaid kaubamärke: Mustad, Gamakatsu, TMC, Owner, Maruto, Eagle Claw, Lazer Sharp, Daiichi, Xpount, VMC.

MustadVaata artiklit: 1932
OwnerVaata artiklit: 1935
GamakatsuVaata artiklit: 1934
VMCVaata artiklit: 1941
TMC (Tiemco)Vaata artiklit: 1943
Eagle ClawVaata artiklit: 1954 
Lazer SharpVaata artiklit: 1955
DaiichiVaata artiklit: 2185

Loe ka: 
Õngekonksu ajaloostVaata artiklit: 1916
Carlisle-konksVaata artiklit: 1925
Sääsevastse-konksVaata artiklit: 1926
UssikonksVaata artiklit: 1927
Lõhemarja-konksVaata artiklit: 1929
Kõveratipuline konksVaata artiklit: 1930
Kolmeharuline konksVaata artiklit: 1936
Kaheharuline konksVaata artiklit: 1939
Hai-konksVaata artiklit: 1940
Z-konksVaata artiklit: 1945
Kidata konksVaata artiklit: 1947

Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Fish_hook
V.Koržets, Õngitsemine+, käsikiri
 

Vaata lisaks:

Õngekonksu ajaloost




Hotmedia.ee