Kavadi (Kavati) järv
Kavadi järv, ka Kavati järv, Uue-Saaluse järv, Mäejärv, Kavadi Ülajärv
Võrumaal, Haanja vallas, Uue-Saaluse küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6404597 |
57°44'41" N |
|
Y |
684706 |
27°6'8" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Veepeegli pindala 29,3 ha, saarte pindala 1,4 ha, pindala kokku 30,7 ha, keskmine sügavus 3,5 m, suurim sügavus 8,2 m, pikkus 960 m, laius 440 m, maht 959 tuh m3, kaldajoone pikkus 6 133 m
Valgala pindala 11,1 km2, veevahetus 4 korda aastas
Pehme- ja heledaveeline järv, poolhuumustoiteline
Registri kood VEE2143700
Praeguse suuruse ja kaunilt liigestatud kuju on Kavadi omandanud umbes 100
aastat tagasi, mil väljavoolu tõkestamise tõttu siin varem asunud kolm
järvekest (üks neist kandis 1638. a. Kywaste Jerwe nime) ühinesid. Veel
praegugi jagab järve kaheks tugevasti eraldatud osaks pikk Järvesaare poolsaar,
millel asub maaliline talu. Idakalda lähedal asuv Vabrikusaar on kaldaga
ühendatud silla abil. Järve keskel olevat Lehesaart katab mets, kaks suuremat
saart on võsa ja niiske heinamaa all. Ilmselt juba väikejärvede ühendamise
ajast ujuvad veepinnal heinamaakamaraga kaetud turbasaared. Poolsaared ja
saared jaotavad järve kolmeks osaks, millest kõige sügavam on kagusopp.
Kaldajoon on rohkem liigestatud kui üle-eestiliselt tuntud Pühajärvel. Kavadi
järve ümbritseb kultuurmaastik, kus metsasalud vahelduvad heinamaade ja
põllulappidega. Kõige järsem on põhjakallas, kuid kõige kõrgemale tõuseb
järvest lõuna pool olev 274,1 m kõrgune Häilimägi, millelt avanev järvevaade on
üks kaunimaid Eestis. Kavadi järve kaldad on liivased või kruusased, paiguti
mudased ja turbased, loodekaldal leidub ka õõtsikut. Järve kirdekaldal kohab
põline Uue-Saaluse park. Sügavamal on järve põhi mudane, leidub ka rampu ja
ehituste varemeid.
Läbivool ei ole eriti tugev. Põhiliseks sissevooluks on Vasknast algav Iskna
(Trolla ehk Albri) oja, vett tuleb ka mõnest ajutisest kraavist, kirdekalda
allikaist ja Vabrikusaarest loodes olevatest põhjaallikatest. Väljavool toimub
üle paisu Alajärve.
Mägedest varjatud ja liigestatud järvel on suvel üsna selgelt väljakujunenud
temperatuurikihistus. Vesi on rohekas- kuni pruunikaskollane, keskmise
läbipaistvusega (2,9-3,0 m) ja süvakihtides ilma hapnikuta.
Järves kasvavate taimeliikide arv on keskmine (16). Kuigi nõrk vee õitsemine
toimub, pole taimhõljum siiski rikas. Loomhõljumit on rohkem, eriti paistab ta
silme oma liigirikkusega (63 liiki), milles on mitmeid haruldusi (hiidlondik,
järve kamm-jalg). Põhjaloomastik on võrdlemisi vaene.
Liigirikkas kalastikus on rohkesti särge, latikat, ahvenat ja haugi. Leidub ka
koha, linaskit, kiiska, lutsu, roosärge ja kokre. Kavadi oli kunagi väga hea
vähijärv. Jõevähk hävis 1960. aastatel vähikatku tõttu.
Veelinde pole palju. Leidub jõgitiire, kajakaid ja parte. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende
kaitse. Tln., 1977/
Esineb ahven, latikas, särg, haug, angerjas, linask, koha. /Õngitsemine, Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/