Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)

Hiilgevähilised (Euphausiacea)

Hiilgevähilised ehk krillid (Euphausiacea), umbes 85 liigist koosnev rühm (selts) vähke, kes elutsevad meredes. Rühm on nime saanud erilise helendamisvõime tõttu. Hiilgevähilised saavad elada vaid soolases ookeanis, seetõttu Läänemeres neid ei esine. Tavalise jõevähi ja kõigi kümnejalaliste lähimad sugulased. Pikkus 8-60 mm.


Keha punakas või läbipaistev. Neil on helenduselundid, fotofoorid, mis kiirgavad kollast või rohekaskollast värvust. Helendust tekitab fotofoorides sisalduv eriline keemiline aine. Täpset otstarvet helendusvõimele veel ei teata, kuid tõenäoliselt aitab see vähkidel koguneda parvedesse ja isasloomadel leida üles emaseid. Fotofoorid ei helenda vahetpidamata, vaid kord süttides ja kord kustudes. Üks helenduspuhang kestab 3-6 sekundit, misjärel aeglaselt kustub. Kui fotofoorid on kustunud, muutuvad läbipaistva kehaga hiilgevähilised pimedas vees täiesti nähtamatuks. Hiilgevähilised elutsevad avaookeanis enamasti kõrgemates veekihtides ja on väga head ujujad. Ujumiseks kasutavad nad tagakehal paiknevaid võimsaid kaheharulisi ujujalgu. Need on lamenenud pinnaga ja arvukate sulgjate harjastega servades. Võivad teha ka välkkiireid sööste. sooritavad vees ööpäevaseid ja aastaajalisi vertikaalseid rändeid pinnakihtidesse ja tagasi sügavamale. Mõned liigid tõusevad ööseks veepinnale toituma, mõned ilmuvad kõrgematesse kihtidesse seoses sigimisega.

Enamus hiilgevähilisi toitub vees hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides.

Hiilgevähilised on peale kiusvaalade toiduks ka teistele veeloomadele, neid söövad suurel hulgal heeringa- ehk finnvaal, sinivaal, pikkloib- ehk küürakvaal, heeringas, meriahven, tursk, lõhelased, viigerhüljes, pingviinid, kajakad jt. Kiusvaalad söövad aasta jooksul 38 miljonit tonni hiilgevähke. Viigerhülged sooritavad spetsiaalseid rändeid hiilgevähkide kogunemispaikadesse. Vähkide parved on erineva suurusega, nad ulatuvad umbes 5 meetri sügavusele ja nende pindala on mõnest ruutmeetrist kuni 2000 ruutmeetrini. Ühes kuupmeetris vees on kõige rohkem loendatud kuni 60 000 vähki.

Tuntuim on hiigelparvedena Antarktika meredes elutsev antarktika krill ehk tavaline hiilgevähk (Euphausia superba), keda püütakse ka inimtoiduks. Olulised on ka vaikse ookeani krill (Euphausia Pacifica) ja põhja krill (Meganyctiphanes norvegica). Krilli kasutatakse vesiviljeluses ja akvaristikas kalasöödana, õngesöödana kalastamisel, farmaatsiatööstuses jm. 

Allikad: ENE, Wikipedia
Viimati: veebruar 2018

Vaata lisaks:

Antarktika krill
Fotofoor
Vähilaadsed