Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Saleturbikud (Macrhybopsis)
Saleturbikud (Macrhybopsis),kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Inglise blacktail chubs. Leviala Põhja-Ameerikas.
Perekonnas on 12 liiki (FishBase,2020):
Macrhybopsis aestivalis (Girard, 1856) (speckled chub) – tähniline saleturbik. USA ja Mehhiko: Rio Grande vesikonnas Texases ja New Mexikos (USA), Mehhikos San Fernando jõe vesikonnas. Demersaalne. Subtroopilikas. Suurtes ja väikestes jõgedes. Toitub peamiselt õhuputukatest ja nende vastsetest. Pikkus kuni 9 cm (TL), tavapikkus 6,1 cm (TL). Pole ohustatud.
Macrhybopsis australis (C. L. Hubbs & Ortenburger, 1929) (prairie chub) – preeria saleturbik. USA Punase jõe (Red River) ülemjooksu vesikonnas Oklahoma ja Texase osariikides. Demersaalne. Subtroopilikas. Suurtes ja väikestes jõgedes. Pikkus kuni 7 cm (TL). Ohustatud (VU).
Macrhybopsis boschungi Gilbert & Mayden, 2017 (mobile chub) – mobile saleturbik1. USA: endeem Mobile jõe alamjooksu valglas Alabama ja Mississppi (kirdeosa) osariikides. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Suurtes poolhägusa veega jõgedes. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Macrhybopsis etnieri Gilbert & Mayden, 2017 (Coosa chub) – coosa saleturbik1. USA: Alabama, Georgia ja Tennessee osariikides Mobile lahe veehaarde vesikondade ülemjooksudel, sh Cahaba, Coosa ja Tallapoosa jõestikes. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Suuremates selge veega jõgedes. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Macrhybopsis gelida (Girard, 1856) (sturgeon chub) – tuur-saleturbik. USA: Missouri jõe vesikonnas Montanast ja Wuomingist kuni Illinoisini; Mississippi jões Missouri suudmest kuni Luoisinani. Demersaalne. Parasvöötmes. Pikkus kuni 8,4 cm (TL), tavapikkus 6,0 cm (TL). Pole ohustatud.
Macrhybopsis hyostoma (C. H. Gilbert, 1884) (shoal chub) – orik-saleturbik. USA: Mississippi vesikonnas Ohio idaosast kuni Minnesota lõunaosa ja nebraskani, lõunasuunas Lousianani; Wisconsinis Wolfi jões; Mehhiko lahe veehaardes Mississippi jõest Louisinas kuni Lavaca jõeni Texases. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kiire vooluga väiksemates jõgedes. Toitub putukavastsetest ja vähilaadsetest. Pikkus kuni 7,6 cm (TL). Pole ohustatud.
Macrhybopsis marconis (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1886) (burrhead chub) –karepea-saleturbik. USA: Colorado, Guadalupe ja San Antonio jõgede vesikondades Texase osariigis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kiivase või kruusase põhjaga suurtes ja väikestes jõgedes. Pikkus kuni 7,3 cm (TL). Pole ohustatud.
Macrhybopsis meeki (D. S. Jordan & Evermann, 1896) (sicklefin chub) – sirpuim-saleturbik. USA: Missouri jões Põhja-Dakotast kuni suudmeni; Mississippi jões Missouri suudmest Mississippi osariigi lõunaosani; Kansase jõe alamjooksul Kansase osariigi idaosas. Demersaalne. Parasvöötmes. Suurtes häguse3 või poolhäguse veega jõgedes. Toitub põhja-selgrootutest. Pikkus kuni 11 cm (TL), tavapikkus 7 cm (TL). Pole ohustatud.
Macrhybopsis pallida Gilbert & Mayden, 2017 (pallid chub) – kahvatu saleturbik1. USA: endeem Alabama kaguosas ja Florida lääneosas Escambia, Blackwateri ja Choctawhatchee jõgede vesikondades. Demersaalne. Subtroopikas. Liivase või kruusase põhjaga madalates jõgedes. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Macrhybopsis storeriana(Kirtland, 1845) (silver chub) – hõbedane saleturbik. USA ja Kanada: Erie järve vesikonnas; Punase jõe (Red River) vesikonnast Manitobas (Kanada) lõunasuunas Minnesotani USAs; Mississppi vesikonnas Oennsylvaniast ja Lääne-Virginiast läänesuunas Minnesota, Nebraska, Kansase ja Oklahomani, lõunasuunas Mehhiko lahe rannikuni; Mehhiko lahe veehaardes Mobile lahest kuni Pontchartraini järveni Louisianas; isoleeritud populatsioon Texases Brazose jões. Demersaalne. Jõgedes, järvedes, sonnides, väldib kiiret veevoolu. Toitub putukavastsetest ja vähilaadetest. Parasvöötmes. Pikkus kuni 23 cm (TL). Pole ohustatud.
Macrhybopsis tetranema (C. H. Gilbert, 1886) (peppered chub, Arkansas River speckled chub) – pipar-saleturbik. USA ja Kanada: kohati säilinud Arkansase jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus kuni 7,7 cm (TL). Väga ohustatud (EN).
Macrhybopsis tomellerii Gilbert & Mayden, 2017 (gulf chub) – tomelleri saleturbik1. USA: Mississippi osariigis ja Louisiana kaguosas Pärlijõe ja Pascagoula jõe vesikondades; tõenäoliselt nendes osariikides ka Pontchartraini järve veehaardes. Demersaalne. Subtroopikas. Suurtes jõgedes ja lisajõgede madalamates osades. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
1 Eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.
Veebruar, 2020