Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Punapardlikud (Pseudobarbus)
431. Puntiused (Puntius)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Paljaslõuad (Acheilognathus)

Paljaslõuad (Acheilognathus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna mõruklaste (Acheilognathinae) alamsugukonnast. Vene китайские горчаки. Leviala Aasias Hiina, Vietnami, Korea ja Venemaa (Hanka järve piirkonnas) vetes. Järvedes ja väiksemates (kuni 10 m sügavustes) jõgedes. Nagu teisedki mõruklased koevad ka paljaslõuad marja kahepoolmeliste limuste kodadesse. Mõned liigid leiavad kasutamist akvaristikas.

Perekonnas on 39 liiki (FisBase, 2020):

Acheilognathus asmussii (Dybowski, 1872) (Russian bitterling) – amuuri paljaslõug. Amuuri vesikonnas Venemaa, Mongoolia, Hiina ja Korea vetes. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Aeglases veevoolus. Parvena. Toitub peamiselt taimedest. Pikkus kuni 16 cm (TL), tavapikkus 5 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.



Acheilognathus barbatulus Günther, 1873 – hiina paljaslõug. Mekongi vesikonnas Laoses, Põhja-Vietnamis ja Lõuna-Hiinas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 8,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Acheilognathus barbatus Nichols, 1926 – poisur-paljaslõug. Hiinas Mingjiangi ja Changjiangi jõgedes. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 9 cm (TL), tavapikkus 4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus binidentatus Li, 2001 – kakskiir-paljaslõug. Hiinas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus brevicaudatus Y. R. Chen & Z. Y. Li, 1987 – lühisaba-paljaslõug. Hiinas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus changtingensis Qing Yang, Y. R. Zhu, B. X. Xiong & H. Z. Liu, 2011 – changtingi paljaslõug. Hiina kaguosas Gujiani provintsis Hanjiangi jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus coreanus Steindachner, 1892 – souli paljaslõug. Korea ja Jaapani vetes. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Rohke taimestikuga ojades. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus cyanostigma D. S. Jordan & Fowler, 1903 (Striped bitterling) – sinitriip paljaslõug. Jaapanis Biwa ja Yogo järvedes. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Madalad järved, tiigid, niisutuskanalid. Pikkus kuni 6 cm (TL). Väga ohustatud (EN).



Acheilognathus deignani (H. M. Smith, 1945) – deignani paljaslõug. Vietnami põhjaosas Mekongi vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Ojades. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus elongatoides Kottelat, 2001 – thuongi paljaslõug. Vietnami põhjaosas Mekongi vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 9,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus elongatus (Regan, 1908) (Elongate bitterling) – sale paljaslõug. Hiinas Yunnani provintsis Dianchi järves. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Madalvees kallaste lähedal. Pikkus kuni 19,8 cm (SL), tavapikkus 7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR), võib olla välja surnud.

Pilt puudub

Acheilognathus fasciodorsalis V. H. Nguyễn, 2001 – triipuim-paljaslõug. Vietnamis. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus gracilis Nichols, 1926 – peen paljaslõug. Hiinas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Madalvees kallaste lähedal. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus hondae (D. S. Jordan & Metz, 1913) – soho paljaslõug. Lõuna-Korea; Suwon, Soho. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus hypselonotus (Bleeker, 1871) – jangtse paljaslõug. Hiinas Jangtse kesk- ja alamjooksul. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 16,5 cm (TL). Ohustatus määramata: peeti väljasurnud liigiks, kuid taasavastati 2018. a Dongtingi järves.

Pilt puudub

Acheilognathus imberbis Günther, 1868 – harilik paljaslõug. Hiinas Zhejiangi, Shandongi, Hubei, Hunani, Sichuani, Jiangsu provintsides ja Shanghais. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 8 cm (TL), tavapikkus 6,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus imfasciodorsalis V. H. Nguyễn, 2001 – klaaruim-paljaslõug. Vietnamis. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus intermedia (Temminck & Schlegel, 1846) – vahelmine paljaslõug. Jaapanis ja Põhja-Koreas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Taimerohkes madalvees. Pikkus kuni 13 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus kyphus (Đ. Y. Mai, 1978) – tai paljaslõug. Tai ja Põhja-Vietnam. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus longibarbatus (Đ. Y. Mai, 1978) – pikapoiseline paljaslõug. Laos ja Põhja-Vietnam. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus longipinnis Regan, 1905 (Deepbody bitterling) – pikkuim-paljaslõug. Jaapani kesk- ja lõunaosas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohustatud (VU).



Acheilognathus macromandibularis A. Doi, R. Arai & H. Z. Liu, 1999 – suursuu-paljaslõug. Hiinas Anhui ja Hubei provintsides. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus macropterus (Bleeker, 1871) – puriuim-paljaslõug. Hiinas ja Põhja-Vietnamis, samuti Venemaal Amuuri vesikonnas; asustatud ka mõnedesse Jaapani veekogudesse. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Järvedes ja jõgedes aeglases veevoolus. Toitub peamiselt putukavastsetest ja vähilaadsetest, mõnevõrra ka vetikatest. Pikkus kuni 25,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus majusculus I. S. Kim & H. Yang, 1998 – oja-paljaslõug. Lõuna-Koreas Somjini ja Nakdongi jõgedes. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Toitub vetikatest. Pikkus kuni 10 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus melanogaster Bleeker, 1860 (Japanese bitterling) – mustkõht-paljaslõug. Jaapanis. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.



Acheilognathus meridianus (H. W. Wu, 1939) – lõuna-paljaslõug. Hiina ja Põhja-Vietnam. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 11,9 cm (TL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus microphysa J. X. Yang, X. L. Chu & Y. R. Chen, 1990 – yunnani paljaslõug. Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Madalas järvevees tihedas taimestikus. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus nguyenvanhaoi H. D. Nguyễn, Đ. H. Trần & T. T. Tạ, 2013 – nguyeni paljaslõug(eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin nii Kalapeedia toimetaja poolt). Vietnami põhjaosas Tien Yeni jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Acheilognathus omeiensis (H. J. Shih & T. L. Tchang, 1934) – omei paljaslõug. Hiinas Jangtse ülemjooksu vetes. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus peihoensis Fowler, 1910 – tianjini paljaslõug. Aasias. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Andmed vähesed Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus polylepis (H. W. Wu, 1964) – peensoomus-paljaslõug. Hiinas Hanjiangi jões ning Jangtse kesk- ja alamjooksu vesikonnas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus polyspinus (Holčík, 1972) – hanoi paljaslõug. Vietnamis. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed.Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Acheilognathus rhombeus (Temminck & Schlegel, 1846) – romb-paljaslõug. Jaapanis ja Korea poolsaarel. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Aeglase vooluga jõgedes, kanalites, tiikides. Parvena. Toitub detriidist, planktonist, vetikatest. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Acheilognathus striatus Qing Yang, B. X. Xiong, Q. Y. Tang & H. Z. Liu, 2010 – triip-paljaslõug. Hiinas Jiangxi provintsis. Pelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus tabira D. S. Jordan & W. F. Thompson, 1914 – tabira-paljaslõug. Jaapanis. 5 alamliiki: A. t. erythropterus; A. t. jordani; A. t. nakamurae; A. t. tabira; A. t. tohokuensis. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Jõgedes, ojades, järvedes, tiikides, Ka laguunidesse suubuvate jõgede suudmealal. Pikkus kuni 7,9 cm (SL). Ohulähedane (VU).



Acheilognathus taenianalis (Günther, 1873) – kaguhiina paljaslõug. Hiinas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 11,1 cm (FL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Acheilognathus tonkinensis (Vaillant, 1892) – tonkingi paljaslõug. Põhja-Vietnamis, Lõuna-Hiinas ja Nam Mati vesikonnas Laoses. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Acheilognathus typus Bleeker, 1863 – jaapani paljaslõug. Jaapanis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).



Acheilognathus yamatsutae T. Mori, 1928 – yamatsuta paljaslõug. Lõuna-Koreas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus kuni 16 cm (TL). Ohustatus määramata.


Jaanuar, 2020

Vaata lisaks:

Mõruklased (Acheilognathinae)




Hotmedia.ee