Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Punapardlikud (Pseudobarbus)
431. Puntiused (Puntius)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Kivitrullingud (Nemacheilus)

Kivitrullingud (Nemacheilus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi trullinglaste (Nemacheilidae) sugukonnast.

Keha piklik, silindriline, ainult sabavarrelt lamedam. Seljauimes 3-6 hargemata ja 7-12 hargnevat uimekiirt. Soomused väikesed, saba poole liikudes suurenevad. On ka soomusteta liike. Ülemisel lõualuul 3 paari poiseid.

Perekonnas on 52 liiki (FishBase, 2019):

Nemacheilus anguilla Annandale, 1919 – anger-kivitrulling. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga väikejõgedes ja ojades. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus arenicolus Kottelat, 1998 – liiva-kivitrulling. Aasia: Laoses Nam Theuni ja Nam Gnouangi jõgedes (Mekongi vesikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka vooluga liivase/kivise põhjaga väikejõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 6,9 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus banar Freyhof & Serov, 2001 – bahnari kivitrulling. Aasia: Vietnami keskosas Sesani ja Ba jõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga vetes. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus binotatus Smith, 1933 – kakslaik-kivitrulling. Aasia: Tais Chao Phraya ja Meklongi vesikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka vooluga liivase/kivise või kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades kuni 1 m sügavusel. Umbes 20 isendist rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 6 cm (TL). Ohustatus määramata.


Nemacheilus chrysolaimos (Valenciennes, 1846) – kuldsuu-kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Sabahi piirkonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Liivase/kivise või mullase põhjaga väikestes ojades. Toitub pisiselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus cleopatra Freyhof & Serov, 2001 – kleopatra kivitrulling. Aasia: Vietnami keskosas Ba jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase põhjaga väikestes ojades. Väikeste rühmadena. Toitub veeputukatest ja detriidist. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus corica (Hamilton, 1822) – korik-kivitrulling. Aasia: India, Pakistani, Nepali ja Bangladeshi vetes. Bentopelaagiline, potamodroomne. Troopikas. Mõõduka vooluga väikestes jõgedes ja ojades. Väikeste rühmadena. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus doonensis Tilak & Husain, 1977 – doonga kivitrulling. Aasia: Indias Uttar Pradeshi osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 3,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus drassensis Tilak, 1990 – drasi kivitrulling. Aasia: Indias. Demersaalne. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus elegantissimus Chin & Samat, 1992 – nägus kivitrulling. Aasia: Malaisias Sabahi piirkonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase või kruusase põhjaga vetes, enamasti kuni 0,5 m sügavusel. Toitub detriidist. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus fasciatus (Valenciennes, 1846) (Barred loach) – vöödiline kivitrulling. Aasia: Indoneesias Java ja Sumatra saartel. Bentopelaagiline. Troopikas. Selge veega mägiojades. Toitub põhjaselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 7,4 cm (SL), tavapikkus 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.



Nemacheilus guentheri Day, 1867 – güntheri kivitrulling. Aasia: Indias Kersala ja Tamil Nadu osariikides. Demersaalne. Troopikas. Võrdlemisi kiire vooluga liivase/kivise põhjaga metsaojades. Väikeste rühmadene. Kaevab kivi alla uru. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Nemacheilus huapingensis Wu & Wu, 1992 – huapingi kivitrulling. Aasia: Hiina. Demersaalne. Subtroopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus inglisi Hora, 1935 – inglisi kivitrulling. Aasia: India. Demersaalne. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus jaklesii (Bleeker, 1852) – jaklesi kivitrulling. Aasia: Inoneesias Sumatra saarel. Demersaalne. Troopikas. Andmed vähesed . Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Nemacheilus kaimurensis Husain & Tilak, 1998 – kaimuri kivitrulling. Aasia: India. Demersaalne. Subtroopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus kapuasensis Kottelat, 1984 – kapuasi kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel ja Borneo saare lääneosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga liivase/kivise põhjaga väikejõgedes. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus keralensis (Rita, Bãnãrescu & Nalbant, 1978) (Kerala loach) – kerala kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis Lääne-Ghatide mäestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Veerekivise põhjaga ojades. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus lactogeneus Roberts, 1989 – piimjas kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Sarawaki osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka vooluga savise või mullase põhjaga väikejõgedes. Toitub põhjaselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus longipectoralis Popta, 1905 – magakalami kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus kuni 3,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus longipinnis Ahl, 1922 – pikkuim-kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire vooluga ja liivase-kivise põhjaga väikejõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus longistriatus Kottelat, 1990 – pikktriip-kivitrulling. Aasia: Mekongi vesikonnas Kambodžas ja Laoses. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või aeglase vooluga jõgedes ja väikejõgedes, eelistab liivast põhja. Väikeste rühmadena. Toitub putukavastetest, ussikestest ja mõnedest vetikatest. Pikkus kuni 12,5 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristika.



Nemacheilus lunanensis Li & Xia, 1987 – lunani kivitrulling. Aasia. Demersaalne. Troopiline. Andmed puudulikud.

Pilt puudub

Nemacheilus marang Hadiaty & Kottelat, 2010 – marangi kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Bengaloni vesikonnas. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Nemacheilus masyai Smith, 1933 (Arrow loach) – nooljas kivitrulling. Aasia: Malaisias Mekongi, Chao Phraya ja Mekongi vesikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Väikestes metsajõgedes ja ojades, eelistab kivist-liivast või ka mullast põhja. Väikeste rühmadena. Toitub putukavastsetest ja põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.



Nemacheilus menoni Zacharias & Minimol, 1999 (Periyar blotched looach) – menoni kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikesjõgedes ja ojades. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus monilis Hora, 1921 (Spotted loach) – kee-kivitrulling. Aasia: Indias Kerala ja Tamil Nadu osariikides Lääne-Ghatidi mäestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Veerekivise põhja ja kiire vooluga väikejõgedes ja ojades. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja mõnedest vetikaliikidest. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristika.



Nemacheilus olivaceus Boulenger, 1894 – oliivjas kivitrulling. Aasia: Kalimantani saarel Bruneis; Malaisias (Salahi kubermang) ja Indoneesias.Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolug ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades, mäestikumetsade piirkonnas. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja mõnedest vetikaliikidest. Pikkus kuni 6,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus ornatus Kottelat, 1990 – kaunis kivitrulling. Aasia: Tais Tapi jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga ja kivise-liivase põhjaga madalates väikejõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus oxianus Kessler, 1877 (Amu-Darya stone loach) – amudarja kivitrulling. Aasia: Amu-Darja vesikonnas. Bentopelaagiline. Parasvööde. Üksnes vooluvees. Pikkus kuni 6,5 cm (TL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus pallidus Kottelat, 1990 – kahvatu kivitrulling. Aasia: Mekongi, Chao Phraia ja Meklongi veehaaretes (Tai, Laos, Kambodža, Vietnam).Bentopelaagiline. Troopikas. Liivase või ka mudase põhjaga väikejõgedes ja ojades madalas vees. Rühmadena. Toitub putukatest pisiselgrootuist, mõnedest vetikatest ja detriidist. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus papillos Tan & Kottelat, 2009 – näsamokk-kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatral Batang Hari veehaardes.Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus paucimaculatus Bohlen & Šlechtová, 2011 – hõrelaik-kivitrulling. Aasia: Malaisia poolsaare lõunaosas Muari ja Langati jõgikondades.Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus periyarensi sMadhusoodana Kurup & Radhakrishnan, 2005 (Periyar reticulated loach) – periyari kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis Periyari järves ja selle vesikonnas. Nii järves kui ka kiire vooluga väikestes ojades.Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus petrubanarescui Menon, 1984 – banarescu kivitrulling. Aasia: India.Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Nemacheilus pfeifferae (Bleeker, 1853) – pfeifferi kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Nii järves kui ka kiire vooluga väikestes ojades.Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus platiceps Kottelat, 1990 – lamepea-kivitrulling. Aasia: Mekongi vesikonnas (Vietnam, Kambodža, Tai, Laos).Demersaalne. Troopikas. Väikestes aeglase või mõõduka vooluga kuni 1 m sügavustes metsajõgedes-ojades. Väikeste rühmadena. Toitub põhjaselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus pulchellus Day, 1873 – kena kivitrulling (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetajapoolt, kuna Termekis toodud nimi 'nägus kivitrulling' langeb kokku liigi Nemacheilus elegantissimus eestikeelse nimega). Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus Bhavani jões. Väikestes kaljusel pinnal voolavates kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Troopika. Toitub põhja-selgrootuist ja pehmetest vetikatest. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Nemacheilus rueppelli (Sykes, 1839) (long shounted loach) – rüppelli kivitrulling. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus Maharashtra ja Karanataki osariikides. Järvedes, väikejõgedes ja ojades, eelistab kruusast põhja. Väikeste rühmadena. Demersaalne. Troopikas. Toitub põhja-selgrootuist ja pehmetest vetikatest. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus saravacensis Boulenger, 1894 – sarawaki kivitrulling. Aasia: Borneo lääneosas Sarawaki osariigis. Metsavööndis väikestes kiire vooluga madalates kivise või kivise-liivase põhjaga jõgedes.. Väikeste rühmadena. Bentopelaagiline. Troopikas. Toitub põhja-selgrootuist, detriidist ja pehmetest vetikatest. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus selangoricus Duncker, 1904 (Grey-banded loach) – hallvööt-kivitrulling. Aasia: Malaka poolsaarel Taist kuni Singapurini; Indoneesias; Põhja-Borneol ja Belitungi saarel. Demersaalne. Troopikas. Metsavööndis kiire või mõõduka vooluga madalates (kuni 1 m) kivise või kivise-liivase põhjaga jõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus shehensis Tilak, 1990 – shehi kivitrulling. Aasia: India. Demersaalne. Parasvöötmes. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 Pilt puudub

Nemacheilus shuangjiangensis Zhu & Wang, 1985 – shuangjiangi kivitrulling. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Nemacheilus singhi Menon, 1987 – singhi kivitrulling. Aasia: Indias Nagalandi ja Kiphire osariikides. Bentopelaagiline. Troopikas. Veerekivise põhjaga väikestes ojades. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus spiniferus Kottelat, 1984 – karesaba-kivitrulling. Aasia: Borneo saare lääne- ja loodeosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Madalates (kuni 1 m) kiire või mõõduka vooluga veerekiivise põhjaga jõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus stigmofasciatus Arunachalam & Muralidharan, 2009 – laikvööt-kivitrulling. Aasia: Indias Karnataki osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Avastati 10 m laiuses ja 2 m sügavuses kiire vooluga veerekivise põhjaga jões. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus subfusca (McClelland, 1839) – pruunikas kivitrulling. Aasia: Tiibetis ja Indias Brahmaputra jões. Bentopelaagiline. Kõrgmäestikus. Kiire voolu ja kruusase ja veerekivise põhjaga väikestes ojades. Väikeste rühmadena Toitub põhja-selgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus tebo Hadiaty & Kottelat, 2009 – tebo kivitrulling. Aasia: Borneo saarel Ida-Timuri provintsis (Indoneesia). Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesede. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus triangularis Day, 1865 (Zodiac loach) – kaldlaik-kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis ja Tamil Nadu osariigis Kanyakumari distriktis. Demersaalne. Troopikas. Veerekivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus troglocataractus Kottelat & Géry, 1989 (Blind cave loach) – koopa-kivitrulling. Aasia: Tai loodeosas umbes 1 km2 suurusel alal (Tham Sai Yok Noi). Bentopelaagiline. Troopikas. Koopakala maa-alustes madalates (kuni 0,6 m) kiire vooluga jõgedes. Elab üksikuna. Toitub põhja.mikroorganismidest. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Nemacheilus tuberigum Hadiaty & Siebert, 2001 – köbersaba-kivitrulling. Aasia: Sumatra saarel (Indoneesia). Bentopelaagiline. Madalates kiire voolu ja kruusase põhjaga jõgedes ning ojades. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus yingjiangensis Zhu, 1982 – yingjiangi kivitrulling. Aasia: leitud üksnes Hiinas Yunnani provintis Yingjiangi piirkonnast Dayingi jõest (Irrawaddy lisajõgi). Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.


Detsember, 2019

 


Vaata lisaks:

Trullinglased (Nemacheilidae)




Hotmedia.ee