Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
28. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
29. Anemomeeter
30. Angerja oja (Angerja jõgi)
31. Angerjaõngejada
32. Angerjas (Anguilla anguilla)
33. Angerjas (pärimus)
34. Angerjas jaapani köögis
35. Angerjasöömise ajaloost
36. Angerjaõngejada
37. Angersägad (Clarias)
38. Angulas
39. Anisakiaas (anisakidoos)
40. Anisakiidid (Anisakidae)
41. Anne kanal
42. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
43. Anšoovislased (Engraulidae)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Antagonism
46. Araabia meri
47. Arapaima
48. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
49. Arteesia vesi
50. Astelraid (Dasyatis)
51. Astelraid 2 (Bathytoshia)
52. Astelraid 3 (Hemitrygon),
53. Astelraid 6 (Fontitrygon)
54. Atla jõgi
55. Atla laht
56. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
57. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
58. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
59. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
60. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
61. Atlandiraid (Atlantoraja)
62. atraktant (atrahent)
63. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
64. Baikal
65. Balzer
66. Barramundi
67. Bass
68. Bellingshausen
69. Beluuga (Huso huso)
70. Bentaal
71. Bentos
72. Bete
73. Bete Krokodil
74. Biofilter
75. Bioturbatsioon
76. Birdeye
77. Birjussa
78. bissa
79. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
80. Botvinja
81. Brahmaputra
82. Briis
83. Buran (mootorsaan)
84. Canvey saare elukas
85. Castingu MM
86. Chessie (veekrüptiid USAs)
87. Cooki saared
88. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
89. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
90. Creme
91. D.A.M.
92. Daing
93. Dirhami laht
94. Donburi
95. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
96. Ebabootsiad (Parabotia)
97. Ebisu (jaapani kalajumal)
98. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
99. Eesti jõgede loend
100. Eesti järved
101. Eesti järvede loend
102. Eesti Kalur
103. Eesti lahed (tähestikuline loend)
104. Eesti Merekool
105. EFTTA
106. Elango, Julius
107. Emajõe Lodjaselts
108. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
109. Emakala (Zoarces viviparus)
110. End, Albert Arvo
111. Endla järvestik
112. Erikson, Juhan (kalatööstur)
113. Erinarkid (Heteronarce)
114. Erm Vaike
115. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
116. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
117. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
118. Fenkol (apteegitill)
119. Flambeau
120. Fotofoor
121. Friteerimine
122. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
123. Garum ja liquamen
124. Gupi (Poecilia reticulata)
125. Haamerhai (Eusphyra blochii)
126. Haid kulinaarias
127. Hailiha nimekujud
128. Hakk-kala
129. Hallhaid (Carcharhinus)
130. Hammassärg (Rutilus frisii)
131. Harilaid
132. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
133. Harilik meriangerjas (Conger conger)
134. Harilik merilohe (Trachinus draco)
135. Harilik mullauss (maauss)
136. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
137. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
138. Harilik taimen (Hucho taimen)
139. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
140. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
141. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
142. Harju alamvesikond
143. Hauapüük
144. Haug püügikalana
145. Haug toidukalana
146. Haugasraid (Aetobatus)
147. Heeringalised (Clupeiformes)
148. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
149. Heeringlased (Clupeidae)
150. Heik (Hake) kalanimedes
151. Heintz Karl
152. Heleraid (Leucoraja)
153. Hensen, Victor
154. Hi-Lo
155. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
156. Hiinatrullid (Yunnanilus)
157. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
158. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
159. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
160. Hobulaiuskraadid
161. Hollandi kaste
162. Homaarlased (Nephropidae)
163. Hulkharjasussid (Polychaeta)
164. Hõbekoger (Carassius gibelio)
165. Hõimkond
166. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
167. Hämarhaid (Scymnodalatias)
168. Hülgepüük
169. Iilastuli
170. Imiussid (Trematoda)
171. Indo-Vaikne ookeaniala
172. Invincible (Nilsu)
173. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
174. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
175. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
176. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
177. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
178. Jahumardika vastne (jahuuss)
179. Johannes Vares
180. Jussi järved
181. Juust õngesöödana
182. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
183. Jõehallhaid (Glyphis)
184. Jõemõisa-Kaiu järvestik
185. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
186. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
187. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
188. Jämesabaraid (Urolophus)
189. Järveelustik ehk limnobios
190. Järvekoletised
191. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
192. Jäseraid (Cruriraja)
193. Jääpüük
194. Jäärauad
195. Kaanid (Hirudinea)
196. Kaarmise järv (Karmise järv)
197. Kaaviari ajaloost
198. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
199. Kahvamine
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Kivitrullingud (Nemacheilus)
234. Koerhaid (Scyliorhinus)
235. Koerhailased (Scyliorhinidae)
236. Koger (Carassius carassius)
237. Kogred (Carassius)
238. Koibraid (Sinobatis)
239. konks (õngekonks)
240. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
241. Koonhaid (Rhizoprionodon)
242. Koorküla järvestik
243. Kopskalad (Dipnoi)
244. Kosmoidsoomus
245. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
246. Kuivatamine/vinnutamine
247. Kuldkala (Carassius auratus)
248. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
249. Kura säär
250. Kuremaa järv (Kurema järv)
251. Kussie (jaapani järvekoletis)
252. Kuusamon Uistin Oy
253. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
254. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
255. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
256. Kärbsed õngesöödana
257. Kärbsenukk (kärbsekookon)
258. Kärbsetõugud meditsiinis
259. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
260. Kärphaid (Mustelus)
261. Kärsshingud (Acantopsis)
262. Käsiõng
263. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
264. Käärtrullid (Schistura) 2
265. Käärtrullid (Schistura) 3
266. Lahtise rulli ehitus
267. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
268. Lahtise rulli vänt
269. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
270. Lakerda (türgipärane soolakala)
271. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
272. Landilugu: dr Heintz
273. Landilugu: Kuusamo puukala
274. Landilugu: Nilsu
275. Lasa järv [Koorküla järvestik]
276. Lasnhaid (Scoliodon)
277. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
278. Leevi jõgi
279. Leivast õngesöödad
280. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
281. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
282. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
283. Lestad (Platichthys)
284. Libekala
285. Liblikate röövikud
286. Liblikraid (Gymnura)
287. Liftahvenad (Helicolenus)
288. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
289. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
290. Linajärv (Jussi Linajärv)
291. Linask (Tinca tinca)
292. Linné, Karl
293. Linnuroni (Ligula intestinalis)
294. Lintsabalased (Trichiuridae)
295. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
296. Logardraid 3 (Pseudobatos)
297. Logardrailased (Rhinobatidae)
298. Lonthülged (Mirounga)
299. Loobu jõgi
300. Lophius budegassa (must merikurat)
301. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
302. Luts (Lota lota)
303. Lõunaraid (Zearaja)
304. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
305. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
306. Läänesaarte alamvesikond
307. maailma jõed (loend)
308. Maggot
309. Majak (kolhoos)
310. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
311. Man
312. Mannasöödad
313. Maskraid (Neotrygon)
314. meduus
315. Merehaigus
316. Merekoletised
317. Meremeeste uskumused
318. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
319. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
320. Merikeellased (Soleidae)
321. Merikogerlased (Sparidae)
322. Merikoha (Sander marinus)
323. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
324. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
325. Meriluts (Brosme brosme)
326. Merineitsi
327. Meripuugid (Scorpaena)
328. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
329. Merisutt (Petromyzon marinus)
330. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
331. Merluusid (Merluccius)
332. Metsprussakas
333. Miiu
334. Moiva (Mallotus villosus)
335. Mokkparrakad (Labeobarbus)
336. Morilased (Moridae)
337. muda
338. Mudaelustik ehk pelon
339. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
340. Mussie (järvekoletis Kanadas)
341. Mussoon
342. Must marliin (Istiompax indica)
343. Mustatäpitõbi
344. Musthaid (Apristurus)
345. Mustjõe alamvesikond
346. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
347. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
348. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
349. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
350. Mõrrapüük
351. Mõõkkala (Xiphias gladius)
352. Mägiründid (Psilorhynchus)
353. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
354. Määr, Aleksander
355. Mölder, August
356. Mügarninad (Hybopsis)
357. Müütilised veeolendid
358. Naaskelraid (Pastinachus)
359. Nahknark (Crassinarke dormitor)
360. Naissaar
361. Narva veehoidla
362. Nasv
363. Navaaga (Eleginus nawaga)
364. Nelikant-kaldauss
365. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
366. Niituimlutslased (Physidae)
367. Nirkhailased (Hemigaleidae)
368. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
369. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
370. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
371. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
372. Nugishaid (Triakis)
373. Nuutraid (Himantura)
374. Näkk (eesti)
375. Oad, Jaan
376. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
377. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
378. Ogahaid (Squalus)
379. Ogasilmad (Pangio)
380. Ojamaa (Gotland)
381. Okasturilased (Notacanthidae)
382. Okishaid (Centroscyllium)
383. ondatra (piisamrott, biisamrott)
384. Osmussaar
385. Pakssabaraid (Trygonoptera)
386. Paljaslõuad (Acheilognathus)
387. paneerimine
388. Pardpuntiused (Barbodes)
389. Paunküla veehoidla
390. Peen kõduuss
391. Peipsi alamvesikond
392. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
393. Pettai, Elmar Voldemar
394. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
395. Pigo (Rutilus pigus)
396. Pihklased (Myxini)
397. Pihtla kalakasvandus
398. Piikraid (Urobatis)
399. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
400. Piimjas soouss
401. Piiskopikala (bishop fish)
402. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
403. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
404. Pimenarkid (Typhlonarke)
405. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
406. Poi
407. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
408. Polaarhaid (Somniosus)
409. Poola uss
410. Prespa forell (Salmo peristericus)
411. Prussakas ja tarakan
412. Psammon
413. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
414. Punane vihmauss (pool-ööuss)
415. Purikalalased (Istiophoridae)
416. Purjus krevetid
417. Puukala (Kuusamo puukala)
418. Põhjavee-elustik
419. Põishüljes (Cystophora cristata)
420. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
421. Põlula Kalakasvatuskeskus
422. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
423. Pärimus: Kaussjärv
424. Pärimus: Lutsu järv
425. Pärimus: Otepää Pühajärv
426. Pärimus: Raudjärve kullapütt
427. Pärimus: Uhtjärv
428. Pärimus: Verijärv
429. Pärnu alamvesikond
430. Pärnu Kalakombinaat
431. Pärnu kalanduskool
432. Rabakonn
433. Raid (Raja)
434. Rakfisk ehk norra hapukala
435. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
436. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
437. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
438. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
439. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
440. Reobiont
441. Riffhai (Triaenodon obesus)
442. Rihmsabaraid (Taeniura)
443. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
444. Riikoja Heinrich
445. Ristkok, Jüri
446. Robalod (Centropomus)
447. Roheline mullauss
448. Rohukonn
449. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
450. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
451. Rombkalad (Bothus)
452. Rombkalalased (Bothidae)
453. Roosa mullauss
454. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
455. Ruske käärtrull (Schistura russa)
456. Russalka
457. Rõbak Baltiki
458. Rõuge järvestik
459. Räimeõng
460. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
461. Saadjärv (Saadrejärv)
462. Saaghailised (Pristiophoriformes)
463. Saagsabahaid (Galeus)
464. Sagrits, Richard
465. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
466. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
467. Sammet, Jaak
468. Sannakji
469. Sardiin (Sardina pilchardus)
470. Sardiinid
471. Sardinellid (Sardinella)
472. Saunja laht
473. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
474. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
475. Sidrunhaid (Negaprion)
476. Siiad (Coregonus)
477. Siig - huvipüük Eestis
478. Siig spordikalana Skandinaavias
479. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
480. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
481. Sinakas soouss
482. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
483. siugkonnalised (apoodid)
484. Soomuskuked (Lepidotrigla)
485. Soomuslest (Limanda limanda)
486. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
487. Sovetskaja Rodina (laev)
488. Spinningisti kaksteist käsku
489. Staratel
490. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
491. Stroganina
492. Sump (kumm, pandur, märss)
493. Sumplaev
494. Susski, Vladimir
495. Suue
496. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
497. Suur mullauss
498. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
499. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
500. Suurallikas
501. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
502. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
503. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
504. Sõnnikuuss
505. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
506. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
507. Südvester
508. Sünkraid (Amblyraja)
509. Süvahaid (Centroscymnus)
510. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
511. Süvaraid (Bathyraja)
512. Šelfihaid (Halaelurus)
513. Zoobentos
514. Taaliku sadam
515. Tabadusekepp
516. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
517. Tainas angerjapüügiks
518. Tallinna Kalakombinaat
519. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
520. Tallinna Merekolledž
521. Tamm, Friedrich
522. Tamula järv (Tamla järv)
523. Tatrakakud
524. Temera (Temera hardwickii)
525. Tempura
526. Tiit Hunt. Eesti kalad
527. Tintlased (Osmeridae)
528. Tippviidikad (Alburnoides)
529. Tobiased (Ammodytes)
530. Tooder
531. Traaler
532. Traalnoot
533. Traalpüük
534. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
535. Triivpüük
536. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
537. Trullinglased (Nemacheilidae)
538. Trullingud (Barbatula)
539. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
540. Tuletorn
541. Tume vihmauss
542. Tumehaid (Etmopterus)
543. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
544. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
545. Tursad (Gadus)
546. Tursamaks
547. Tursamaksa konserveerimine
548. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
549. Tuul
550. tuulekala (pärimus)
551. Tuur
552. Tuurlased (Acipenseridae)
553. Tõugjärv (Küünjärv)
554. Tõugussaare raba laugas
555. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
556. Tääkraid (Urotrygon)
557. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
558. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
559. Tömpninad (Pimephales)
560. Ukraina (baaslaev)
561. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
562. Unadon
563. Und
564. Undiin
565. Urbukse järv (Urbuse järv)
566. Ussikonks (säärekidadega konks)
567. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
568. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
569. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
570. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
571. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
572. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
573. Valgeninahai (Nasolamia velox)
574. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
575. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
576. Vasarhaid (Sphyrna)
577. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
578. Vastne
579. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
580. vesikond
581. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
582. Vihmauslased (Lumbricidae)
583. Vihmauss (liigid)
584. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
585. Viitina kuurits
586. Vimb (Vimba vimba)
587. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
588. Vinkelhaid (Oxynotus)
589. Vinnutatud räimed
590. Viru alamvesikond
591. Viuraid (Aetomylaeus)
592. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
593. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
594. Võldas (Cottus gobio)
595. Võrtsjärve alamvesikond
596. Väheharjasussid
597. Vähilaadsed
598. väike meriahven (Sebastes viviparus)
599. Väike ogahai (Squalus blainville)
600. Väike saagrai (Pristis clavata)
601. väike tobias (nigli, väiketobias)
602. Väikeraid (Rajella)
603. Väikesuulest (Microstomus kitt)
604. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
605. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
606. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
607. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
608. Vöötninad (Rhinichthys)
609. Õlikook
610. Õngekonksu ajaloost
611. Õngitsemine+
612. Õnne lõhe
613. Äntu järved
614. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
615. Ülemiste järv
616. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
617. Yam (mere ja kaose jumal)

Kivitrullingud (Nemacheilus)

Kivitrullingud (Nemacheilus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi trullinglaste (Nemacheilidae) sugukonnast.

Keha piklik, silindriline, ainult sabavarrelt lamedam. Seljauimes 3-6 hargemata ja 7-12 hargnevat uimekiirt. Soomused väikesed, saba poole liikudes suurenevad. On ka soomusteta liike. Ülemisel lõualuul 3 paari poiseid.

Perekonnas on 52 liiki (FishBase, 2019):

Nemacheilus anguilla Annandale, 1919 – anger-kivitrulling. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga väikejõgedes ja ojades. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus arenicolus Kottelat, 1998 – liiva-kivitrulling. Aasia: Laoses Nam Theuni ja Nam Gnouangi jõgedes (Mekongi vesikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka vooluga liivase/kivise põhjaga väikejõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 6,9 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus banar Freyhof & Serov, 2001 – bahnari kivitrulling. Aasia: Vietnami keskosas Sesani ja Ba jõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga vetes. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus binotatus Smith, 1933 – kakslaik-kivitrulling. Aasia: Tais Chao Phraya ja Meklongi vesikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka vooluga liivase/kivise või kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades kuni 1 m sügavusel. Umbes 20 isendist rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 6 cm (TL). Ohustatus määramata.


Nemacheilus chrysolaimos (Valenciennes, 1846) – kuldsuu-kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Sabahi piirkonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Liivase/kivise või mullase põhjaga väikestes ojades. Toitub pisiselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus cleopatra Freyhof & Serov, 2001 – kleopatra kivitrulling. Aasia: Vietnami keskosas Ba jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase põhjaga väikestes ojades. Väikeste rühmadena. Toitub veeputukatest ja detriidist. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus corica (Hamilton, 1822) – korik-kivitrulling. Aasia: India, Pakistani, Nepali ja Bangladeshi vetes. Bentopelaagiline, potamodroomne. Troopikas. Mõõduka vooluga väikestes jõgedes ja ojades. Väikeste rühmadena. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus doonensis Tilak & Husain, 1977 – doonga kivitrulling. Aasia: Indias Uttar Pradeshi osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 3,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus drassensis Tilak, 1990 – drasi kivitrulling. Aasia: Indias. Demersaalne. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus elegantissimus Chin & Samat, 1992 – nägus kivitrulling. Aasia: Malaisias Sabahi piirkonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase või kruusase põhjaga vetes, enamasti kuni 0,5 m sügavusel. Toitub detriidist. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus fasciatus (Valenciennes, 1846) (Barred loach) – vöödiline kivitrulling. Aasia: Indoneesias Java ja Sumatra saartel. Bentopelaagiline. Troopikas. Selge veega mägiojades. Toitub põhjaselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 7,4 cm (SL), tavapikkus 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.



Nemacheilus guentheri Day, 1867 – güntheri kivitrulling. Aasia: Indias Kersala ja Tamil Nadu osariikides. Demersaalne. Troopikas. Võrdlemisi kiire vooluga liivase/kivise põhjaga metsaojades. Väikeste rühmadene. Kaevab kivi alla uru. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Nemacheilus huapingensis Wu & Wu, 1992 – huapingi kivitrulling. Aasia: Hiina. Demersaalne. Subtroopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus inglisi Hora, 1935 – inglisi kivitrulling. Aasia: India. Demersaalne. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus jaklesii (Bleeker, 1852) – jaklesi kivitrulling. Aasia: Inoneesias Sumatra saarel. Demersaalne. Troopikas. Andmed vähesed . Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Nemacheilus kaimurensis Husain & Tilak, 1998 – kaimuri kivitrulling. Aasia: India. Demersaalne. Subtroopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus kapuasensis Kottelat, 1984 – kapuasi kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel ja Borneo saare lääneosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga liivase/kivise põhjaga väikejõgedes. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus keralensis (Rita, Bãnãrescu & Nalbant, 1978) (Kerala loach) – kerala kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis Lääne-Ghatide mäestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Veerekivise põhjaga ojades. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus lactogeneus Roberts, 1989 – piimjas kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Sarawaki osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka vooluga savise või mullase põhjaga väikejõgedes. Toitub põhjaselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus longipectoralis Popta, 1905 – magakalami kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus kuni 3,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus longipinnis Ahl, 1922 – pikkuim-kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire vooluga ja liivase-kivise põhjaga väikejõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus longistriatus Kottelat, 1990 – pikktriip-kivitrulling. Aasia: Mekongi vesikonnas Kambodžas ja Laoses. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või aeglase vooluga jõgedes ja väikejõgedes, eelistab liivast põhja. Väikeste rühmadena. Toitub putukavastetest, ussikestest ja mõnedest vetikatest. Pikkus kuni 12,5 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristika.



Nemacheilus lunanensis Li & Xia, 1987 – lunani kivitrulling. Aasia. Demersaalne. Troopiline. Andmed puudulikud.

Pilt puudub

Nemacheilus marang Hadiaty & Kottelat, 2010 – marangi kivitrulling. Aasia: Indoneesias Borneo saarel Bengaloni vesikonnas. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Nemacheilus masyai Smith, 1933 (Arrow loach) – nooljas kivitrulling. Aasia: Malaisias Mekongi, Chao Phraya ja Mekongi vesikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Väikestes metsajõgedes ja ojades, eelistab kivist-liivast või ka mullast põhja. Väikeste rühmadena. Toitub putukavastsetest ja põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.



Nemacheilus menoni Zacharias & Minimol, 1999 (Periyar blotched looach) – menoni kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikesjõgedes ja ojades. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus monilis Hora, 1921 (Spotted loach) – kee-kivitrulling. Aasia: Indias Kerala ja Tamil Nadu osariikides Lääne-Ghatidi mäestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Veerekivise põhja ja kiire vooluga väikejõgedes ja ojades. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja mõnedest vetikaliikidest. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristika.



Nemacheilus olivaceus Boulenger, 1894 – oliivjas kivitrulling. Aasia: Kalimantani saarel Bruneis; Malaisias (Salahi kubermang) ja Indoneesias.Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolug ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades, mäestikumetsade piirkonnas. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja mõnedest vetikaliikidest. Pikkus kuni 6,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus ornatus Kottelat, 1990 – kaunis kivitrulling. Aasia: Tais Tapi jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga ja kivise-liivase põhjaga madalates väikejõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus oxianus Kessler, 1877 (Amu-Darya stone loach) – amudarja kivitrulling. Aasia: Amu-Darja vesikonnas. Bentopelaagiline. Parasvööde. Üksnes vooluvees. Pikkus kuni 6,5 cm (TL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus pallidus Kottelat, 1990 – kahvatu kivitrulling. Aasia: Mekongi, Chao Phraia ja Meklongi veehaaretes (Tai, Laos, Kambodža, Vietnam).Bentopelaagiline. Troopikas. Liivase või ka mudase põhjaga väikejõgedes ja ojades madalas vees. Rühmadena. Toitub putukatest pisiselgrootuist, mõnedest vetikatest ja detriidist. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus papillos Tan & Kottelat, 2009 – näsamokk-kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatral Batang Hari veehaardes.Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus paucimaculatus Bohlen & Šlechtová, 2011 – hõrelaik-kivitrulling. Aasia: Malaisia poolsaare lõunaosas Muari ja Langati jõgikondades.Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus periyarensi sMadhusoodana Kurup & Radhakrishnan, 2005 (Periyar reticulated loach) – periyari kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis Periyari järves ja selle vesikonnas. Nii järves kui ka kiire vooluga väikestes ojades.Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus petrubanarescui Menon, 1984 – banarescu kivitrulling. Aasia: India.Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Nemacheilus pfeifferae (Bleeker, 1853) – pfeifferi kivitrulling. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Nii järves kui ka kiire vooluga väikestes ojades.Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus platiceps Kottelat, 1990 – lamepea-kivitrulling. Aasia: Mekongi vesikonnas (Vietnam, Kambodža, Tai, Laos).Demersaalne. Troopikas. Väikestes aeglase või mõõduka vooluga kuni 1 m sügavustes metsajõgedes-ojades. Väikeste rühmadena. Toitub põhjaselgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus pulchellus Day, 1873 – kena kivitrulling (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetajapoolt, kuna Termekis toodud nimi 'nägus kivitrulling' langeb kokku liigi Nemacheilus elegantissimus eestikeelse nimega). Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus Bhavani jões. Väikestes kaljusel pinnal voolavates kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Troopika. Toitub põhja-selgrootuist ja pehmetest vetikatest. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Nemacheilus rueppelli (Sykes, 1839) (long shounted loach) – rüppelli kivitrulling. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus Maharashtra ja Karanataki osariikides. Järvedes, väikejõgedes ja ojades, eelistab kruusast põhja. Väikeste rühmadena. Demersaalne. Troopikas. Toitub põhja-selgrootuist ja pehmetest vetikatest. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus saravacensis Boulenger, 1894 – sarawaki kivitrulling. Aasia: Borneo lääneosas Sarawaki osariigis. Metsavööndis väikestes kiire vooluga madalates kivise või kivise-liivase põhjaga jõgedes.. Väikeste rühmadena. Bentopelaagiline. Troopikas. Toitub põhja-selgrootuist, detriidist ja pehmetest vetikatest. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus selangoricus Duncker, 1904 (Grey-banded loach) – hallvööt-kivitrulling. Aasia: Malaka poolsaarel Taist kuni Singapurini; Indoneesias; Põhja-Borneol ja Belitungi saarel. Demersaalne. Troopikas. Metsavööndis kiire või mõõduka vooluga madalates (kuni 1 m) kivise või kivise-liivase põhjaga jõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus shehensis Tilak, 1990 – shehi kivitrulling. Aasia: India. Demersaalne. Parasvöötmes. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 Pilt puudub

Nemacheilus shuangjiangensis Zhu & Wang, 1985 – shuangjiangi kivitrulling. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Nemacheilus singhi Menon, 1987 – singhi kivitrulling. Aasia: Indias Nagalandi ja Kiphire osariikides. Bentopelaagiline. Troopikas. Veerekivise põhjaga väikestes ojades. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Nemacheilus spiniferus Kottelat, 1984 – karesaba-kivitrulling. Aasia: Borneo saare lääne- ja loodeosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Madalates (kuni 1 m) kiire või mõõduka vooluga veerekiivise põhjaga jõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus stigmofasciatus Arunachalam & Muralidharan, 2009 – laikvööt-kivitrulling. Aasia: Indias Karnataki osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Avastati 10 m laiuses ja 2 m sügavuses kiire vooluga veerekivise põhjaga jões. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus subfusca (McClelland, 1839) – pruunikas kivitrulling. Aasia: Tiibetis ja Indias Brahmaputra jões. Bentopelaagiline. Kõrgmäestikus. Kiire voolu ja kruusase ja veerekivise põhjaga väikestes ojades. Väikeste rühmadena Toitub põhja-selgrootuist ja vetikatest. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus tebo Hadiaty & Kottelat, 2009 – tebo kivitrulling. Aasia: Borneo saarel Ida-Timuri provintsis (Indoneesia). Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesede. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Nemacheilus triangularis Day, 1865 (Zodiac loach) – kaldlaik-kivitrulling. Aasia: Indias Kerala osariigis ja Tamil Nadu osariigis Kanyakumari distriktis. Demersaalne. Troopikas. Veerekivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Nemacheilus troglocataractus Kottelat & Géry, 1989 (Blind cave loach) – koopa-kivitrulling. Aasia: Tai loodeosas umbes 1 km2 suurusel alal (Tham Sai Yok Noi). Bentopelaagiline. Troopikas. Koopakala maa-alustes madalates (kuni 0,6 m) kiire vooluga jõgedes. Elab üksikuna. Toitub põhja.mikroorganismidest. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Nemacheilus tuberigum Hadiaty & Siebert, 2001 – köbersaba-kivitrulling. Aasia: Sumatra saarel (Indoneesia). Bentopelaagiline. Madalates kiire voolu ja kruusase põhjaga jõgedes ning ojades. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Nemacheilus yingjiangensis Zhu, 1982 – yingjiangi kivitrulling. Aasia: leitud üksnes Hiinas Yunnani provintis Yingjiangi piirkonnast Dayingi jõest (Irrawaddy lisajõgi). Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.


Detsember, 2019

 


Vaata lisaks:

Trullinglased (Nemacheilidae)




Hotmedia.ee