Otsingu tulemused:
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)
Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus (Linnaeus, 1758)), kiiruimne luukala karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karplaste (Cyprinidae) sugukonna teiblaste (Leuciscinae) alamsugukonna lepamaimude perekonnast. Inglise eurasian minnow, common minnow, minnow; saksa Elritze, Bitterfisch, Maipiere, Pfrille; leedu rainė; prantsuse vairon; läti mailīte; poola strzebla potokowa; taani elritse; rootsi elritsa; soome mutu; vene гольян обыкновенный, гольян-красавка, синявка.
Eestis ka jõemaim, kirjuviidikas, lepits, lepikmaim, leppkala, leppmadis, mõrukas. Nimi lepamaim on seotud sõnaga lepp, mis varasemas eesti keeles tähendas ka verd, verevat värvust, punast – isastel lepamaimudel muutub kudemise ajaks kõht punaseks.
Mage- ja riimveeline, demersaalne, potamodroomne. Parvekala. Pikkus kuni 14 cm (tavapikkus 7 cm). Eluiga kuni 11 a (tavaliselt kuni 5 a), vanuse maailmarekord 13 aastat (Soome, Lapimaa). Suuruserekord Eestis: 15 g, 10,2 cm (l), püütud Everti ojast Viljandi lähedal, 1999 (Toomas Sepp käsiõngega).
Leviala ulatuslik: valdav osa Euroopast ja Aasia põhja- ning keskosast, Püreneedest Kamtšatka ja Koreani. Eestis laialt levinud jõgedes ja ojades, harvem järvedes (peamiselt sissevoolude suudmetes), ka rannikumeres kõikjal, kohati väga arvukalt. Eelistab jahedat (mitte üle 15-20 ºC) vooluvett, liivase-kivise põhjaga kohti, kuhu hoiduvad ka noor forell ja trulling
Keha ruljas, sabavars jäme. Suu väike, poolalaseisune. Ninamik tömp, silmad suhteliselt kõrgel. Soomused väikesed, sageli ei ulatu üksteiseni. Küljejoon katkendlik. Selg tume oliivpruun, küljed ülaltpoolt pruunikad, altpoolt heledamad, kõht valkjas. Selja pool kummalgi küljel kuni paarkümmend tumedat püstvööti, mis allpool tavaliselt sulavad kokku külgmiseks pikitriibuks. Noorelt heledamad. Kudemisajal isastel ere pulmarüü: kõht punane, kurgualune must, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas helmeskate. Helmeskatet võib vähesel määral olla ka kudevail emaseil.
Eestis saab suguküpseks enamasti kaheaastaselt. Kudemine algab mais ja lõpeb juulis, mari väljutatakse portsjonite kaupa (neid reeglina kaks) tavaliselt kärestikust allpool kruusasele põhjale.
Vastsed söövad vetikaid ja zooplanktereid, hiljem on põhitoiduks põhjaloomastik. Kohati tähtis õhutoit. Võib muutuda ka marjasöödikuks.
Töönduslikku tähtsust pole, harrastuskalastajad kasutavad vahel elussöödana. Kasutatakse akvaariumikalana. Röövkaladele kohati oluline toiduobjekt. Seisund: pole ohustatud.
September, 2019