Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Kuhl, Heinrich
Kuhl, Heinrich (17. IX 1797 – 14. IX 1821), saksa loodusteadlane, zooloog. Õppis Heidelbergi ja Groningeni ülikoolides, avaldas üliõpilasene uurimused nahkhiirtest ja papagoidest. Groningeni ülikoolis tutvus ja sõbrunes Johan Coenrad van Hasseltiga (1797 – 1823), kellega koos suunduti 1920. a Hollandi valitsuse poolt rahastatud uurimisekspeditsioonile Ida-Indiasse Hollandi poolt koloniseeritud Sunda saartele. Laevareisi ajal peatuti ja uuriti loodust Madeiral, Kaplinnas ja Kookosesaartel, 1820 detsembris jõuti Jaava saarele. Sealt leitava uurimismaterjali hulk oli sedavõrd suur, et selle üksikasjalikum läbitöötamine otsustati jätta ajale, mil jõutakse tagasi Euroopasse. Jaaval haigestus Kuhl hepatiiti ja suri; kahe aasta pärast suri ka Hasselt. Jaava saarelt koguti ja toimetati Leideni loodusmuuseumisse 95 liiki imetaja 200 luustikku ja 200 nahka; 2000 linnunäidist, 1400 kalanäidist (420 liiki), 300 kahepaiksete ja roomajate näidist (90 liiki), rohkelt putukate ja limuste näidiseid.
Kuhli nimega on seotud mitmed looma- ja taimeliigid. Kalade seast on Kuhli nimega seotud perekond läikahvenad (Kuhlia), sugukond läikahvenlased (Kuhliidae), sinitäpp-maskrai (Neotrygon kuhlii), lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii), kuhli ogasilm (Pangio kuhlii), kuhli punapuuk (Pontintus kuhlii).
September, 2019
Vaata lisaks:
Ihtüoloogia ajaluguKuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
Kuhli ogasilm (Pangio kuhlii)