Otsingu tulemused:

1. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
2. Akvakultuur
3. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
4. Albe (keti kultuuriheeros)
5. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
6. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Atlandi tuur liiginimena
9. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
10. Binaarne nomenklatuur
11. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
12. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
13. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
14. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
15. Jaapani tuur
16. Jakuutia tuur (hatõss)
17. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
18. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
19. Jäätuur
20. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
21. Luitstuur (Polyodon spathula)
22. Luitstuurlased (Polyodontidae)
23. Marikultuur
24. Mõõktuur (Psephurus gladius)
25. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
26. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
27. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
28. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
29. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
30. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
31. Siberi tuur (Acipenser baerii)
32. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
33. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
34. Tekstuur (kokandus)
35. Tuur
36. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
37. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
38. Tuuralised (Acipenseriformes)
39. Tuurlased (Acipenseridae)
40. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
41. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
42. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
43. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
44. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)

Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon

Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon (ICZN; inglise International Comission of Zoological Nomenclature; prantsuseCommission international de nomenclature zoologique) – zooloogide-süstemaatikute teaduslik organisatsioon, mis loodi 1895. a loomanimede moodustamise reeglite korrastamiseks. Tänapäevane teaduskirjandus sisaldab umbes miljoni loomaliigi kirjeldust ning igal aastal avastatakse ja kirjeldatakse üle 15 000 uue liigi üle 2000 perekonna. Kaose vältimiseks teaduslikes loomanimetustes on tarvilikud ühtsed nimetamisreeglid, mis tuuakse ära Rahvusvahelise Zooloogilise Nomenklatuuri Koodeksis. Esimesed reeglid võeti vastu 1901. a ja avaldati 1905. a. Koodeksi nime all on järjepanu täiustatud reeglistik ilmunud 1961. a, 1964. a, 1985. a ja neljas Koodeks kehtib alates 2000. a.

Komisjoni kuulub 28 liiget 20 riigist, peamiselt praktiseerivad taksonoom-zooloogid. Nad valitakse anonüümselt Rahvusvahelise Bioloogiateaduste liidu peaassambleedel. Komisjoni tööd juhib sekretariaat, mis töötab Londoni Loodusmuuseumis. Lisaks Koodeksi ettevalmistamisele on Komisjon kohtunikuks vaieldavates küsimustes. Otsused avaldatakse igakuises bülletäänis Bulletin of Zoological Nomenclature.

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks