Otsingu tulemused:
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, varem Manta birostris), kõhrkala kotkasrailiste seltsi merisarvikute(Mobula) perekonnast. Inglise giant manta; prantsuse mante géante; saksa Teufelsrochen; hispaania manta gigante; kreeka diavolos; jaapani itomaki-ei; soome paholaisrausku; vene манта, черт морской. Levinud laialdaselt, kuid ebaühtlaselt Vaikses, Atlandi ja India ookeanis 35° lõunalaiuse ja 35° põhjalaiuse vahel, sagedamini kohatakse lõunapoolkera vetes. Rännete pikkus kuni 1100 km, kuid ookeane ületab harva. Võib sukelduda sügavamale kui 1000 m; tavaliselt sügavustel 0-120 m. Kevadel ja sügisel hoidub randade lähedale, talvel läheb avamerele. Päevasel ajal viibib vee ülemistes kihtides, ööseks sukeldub sügavamale. Liigub ringi nii üksikult kui ka kuni 30-liikmeliste parvedena.
Leviala
Suurim liik railaadsete seas ja üks suuremaid kalaliike üldse. Suurimaks pikkuseks 910 cm (tavapikkus 450 cm); suurimaks massiks 3 tonni. Eluiga kuni 20 a.
Eripäraks peauimed, mis esmapilgul mõjuvad sarvedena. Ujumise ajal keerab kala need uimed spiraalselt sarvedeks, toitumise ajal aga suunab nende abil oma laia suhu planktoniküllast veevoolu.
Ekslikult on usutud, et hiid-sarvikrai võib rünnata sukeldujat ning ta oma tohutute rinnauimede embusega lämmatada. On ka usutud, et see kala võib inimese alla neelata. Viimaste aastakümnetega on hiid-sarvikrai arvukus ülepüügi tõttu järsult vähenenud. On riike (nt Ecuador), kes on hiid-sarvikrai püügi täielikult keelustanud (ka kaaskalana).
Juuni, 2019
Vaata lisaks:
Pontarof / Tebuch (kala Theveti bestiaariumis)Cahuamanta (kalasupp)
Merisarvikud (Mobula)