Härjapearaid (Rhinoptera)

Härjapearaid (Rhinoptera), railaadsete perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsist. Võivad olla paigutatud ainuperena iseseisvasse sugukonda härjapearailased (Rhinopteridae) või käsitletud kotkasrailaste (Myliobatidae) sugukonna alamsugukonnana Rhinopterinae. 

Eripäraks see, et ninamiku all asuv mediaalne kurd on kaheosaline. Ninamik massiivne lame, pea lai, silmad külgedel. Silmade taga hingatsid. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Moodustavad sageli karju, milles on sadu isendeid, ameerika härjapearai on moodustanud ka karju, milles on kümneid tuhandeid isendeid.

Perekonnas on 8 liiki (FishBase, 2019):

Rhinoptera adspersa J. P. Müller & Henle, 1841 (Rough cownose ray) – kare härjapearai. India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas India, Malaisisa ja Ida-India vetes. Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 99 cm. Ketta lius suurem kui pikkus, peenike saba kehakettast pikem. Ninamik massivne, lame. Mõningane püügihuvi.

Kare härjapearai

Rhinoptera bonasus (Mitchill, 1815) (Cownose ray) – ameerika härjapearai. Ida-Atlandis Mauritaania, Senegali ja Guinea vetes; Lääne-Atlandis Uus-Inglismaa lõunaosast Brasiilia lõunaosani, sealhulgas Mehhiko lahes ja osaliselt ka Kariibi meres. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, okeanodroomne, kuni 22 m sügavusel. Pikkus kuni 213 cm (tavapikkus 120 cm). Saba kehakettast pikem, keha lähedal sabavarrel 1-2 mürgiastelt. Pealt pruun või oliivjas, alt valge või kollakas. Koguneb suurtesse karjadesse. Vahel hüppab valju platsatusega veest välja. Tõusu ajal toitub madalvees. Rinnauimedega „kaevandab“ põhjast toitu, peamiselt limuseid. Tavaliselt sünnitab 1 järglase. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohulähedane.

Ameerika härjapearai

Rhinoptera brasiliensis J. P. Müller, 1836 (Brazilian cownose ray) – brasiilia härjapearai. Endeemne liik Brasiilia rannikul umbes 1800 km ulatuses Rio de Janeiro ja Rio Grande do Suli vahel. Mereveeline, demersaalne. Eelistab liivapõhja. Laius kuni 102 cm. Suvine ränne lõunasse kuni 700 km pikkune. Sünnitab 1 järglase. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohustatud.

Brasiilia härjapearai

Rhinoptera javanica J. P. Müller & Henle, 1841 (Flapnose ray) – jaava härjapearai. India ookean ja Vaikse ookeani lääneosa: Hiina, Indida, Indoneesia, Madagaskari, Malaisia, Pakistani, Filipiinide, Šeišelli saarte, Somaalia, LAVi, Sri-Lamka, Taiwani, Tansaania, Tai ja Jaapani vetes. Mere- ja riimveeline, rifieluline. Laius kuni 150 cm. Saba kehakettast pikem. Pealt pruun, alt valge. Koguneb kuni 500 isendist koosnevatesse karjadesse. Toitub vähilaadsetest ja limustest. Sünnitab 1-2 järglast. Püütakse tööndislikult, liha söödav. Seisund: ohustatud.

Jaava härjapearai

Rhinoptera jayakari Boulenger, 1895 (Oman cownose ray) – omaani härjapearai. India ookeanis Omaani rannavetes. Mereveeline, bentopelaagiline. Inimkasutust ei leia. Andmed vähesed.

Omaani härjapearai

Rhinoptera marginata (É. Geoffroy Saint-Hilaire, 1817) (Lusitanian cownose ray) – lusitaania härjapearai. Ida-Atlandis Hispaania lõunaosast kuni Senegalini, sealhulgas Vahemeres. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 100 m sügavusel (tavaliselt kuni 30 m, Vahemeres 50-100 m). Ketta laius kuni 200 cm. Saba kehakettast pikem. Ülapool rohekaspruunist pronksjani, alt valge. 2-6 järglast, kandeaeg kuni 1 aasta. Koguneb vahel vee ülakihis suurteks karjadeks. Püütakse töönduslikult, liha söödav, oluliseks püügikalaks Mauritaanias. Seisund: ohulähedane.

Lusitaania härjapearai

Rhinoptera neglecta J. D. Ogilby, 1912 (Australian cownose ray) – austraalia härjapearai. Endeemne liik Austraalias Queenslandist Uus-Lõuna-Wales'ni. Mereveeline, riffieluline. Ketta laius kuni 86 cm. Saba kehakettast pikem. Toitub selgrootutest, peajalgsetest ja väikestest luukaladest. Inimkasutust ei leia.

Austraalia härjapearaid

Rhinoptera steindachneri Evermann & O. P. Jenkins, 1891 (Pacific cownose ray) – kuldjas härjapearai. Vaikses ookeanis Põhja- ja Kesk-Ameerika rannikuvetes California lahest Kostariika ja Galapagose saarteni. Mereveeline, riffieluline, okeanodroomne. Sügavustel 0-65 m (tavaliselt 0-25 m). Ketta laius kuni 104 cm. Eelistab liivapõhja. Vahel hüppab veest välja. Koguneb vahel suurtesse karjadesse. Teostab hooajalisi rändeid, mis on seotud vee soojusega. Toitub vähilaadsetest ja limustest. Sünnitab 1 järglase. Seisund: ohulähedane.

Kuldjad härjapearaid

Juuni, 2019

Vaata lisaks: