Haugasraid (Aetobatus)

Haugasraid (Aetobatus),kõhrkalade perekond; varasemalt kuulus kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi kotkasrailaste (Myliobatidae) sugukonda, uuemates käsitlustes paigutatud ainuperena haugasrailaste (Aetobatidae) sugukonda.Vene пятнистые орляки.Võrdlemisi suured kalad, kelle rombikujulise kehaketta laius võib olla kuni 2,5. Ninamik meenutab mõneti pardinokka, saba on kehakettast pikem, sabavarrel mürgiastel. Silmade taga hingatsid. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Munastsünnitajad. Elavad üksikuna ja ka rühmiti.

Perekonda kuulub 4 või 5 liiki (mõnes käsitluses puudub valgetäpik-haugasrai).

Aetobatus flagellum (Bloch & J. G. Schneider, 1801) (Long-headed eagle ray) – piits-haugasrai. India ooleani ja Vaikse ookeani rannavetes: Punane meri; Hiina, India, Indoneesia, Pakistan. Võimalik, et ka Ida-Atlandis. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, amfidroomne. Ketta laius kuni 72 cm, Mass kuni 13,9 kg. Peenike sabapiits kehakettast märksa pikem, mürgiastlaga. Pea piklik, ninamik pardinoka moodi. Pealt pruun, alt valge. Eritunnuseks lihaste must värvus. Põhitoiduks karbid. Sünnitab kuni 4 järglast. Mõningane püügihuvi, Jakartas võib liha leida müügilt. Seisund: ohustatud.

Piits-haugasrai

Aetobatus laticeps (T. N. Gill, 1865) (Pacific white-spotted eagle ray) – valgetäpik-haugasrai (nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani idaosas Baja Californiast kuni Peruu põhjaosani, ka Galapagose saartel. On peetud samaseks täpik-haugasraiga, kuid erineb viimasest siiski geneetiliselt kahe markeri poolest.

Aetobatus narinari (Euphrasén, 1790) (Spotted eagle ray) – täpik-haugasrai. Kõikide ookeanide soojades rannikumeredes. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, amfidroomne, sügavustel 1-80 m. Meeldib olla korallrahude lähedal, siseneb laguunidesse ja estuaaridesse, ujub sageli vee ülakihis, võib läbida ööpäeva jooksul pikki vahemaid. Ketta laius kuni 2,5 m, üldpikkus (koos sabaga) kuni 8,8 m, mass kuni 230 kg. Saba väga pikk, sellel 2-6 mürgiastelt. Pealt tumesinine või must, valgete tähnidega. Ujumiseks lehvitab rinnauimedega nagu tiibadega. Sukeldub, hüppab veest välja. Toitub peamiselt karpidest, krabidest, krevettidest, kõhtjalgsetest limustest, vähilaadsetest ja väikestest luukaladest. Kasutab vahel raide hulgas unikaalset toitumisviisi: kaevub ninamikuga põhjapinnasesse ja ümbritseb ennast liivapilvega, mille laseb lõbi lõpuste, et saada kätte liivas peituvaid organisme. Kohati mõningane püügihuvi. Liha madala kvaliteediga, toiduks kasutatakse harva. Toodetakse kalajahu ja kalarasva. Seisund: ohulähedane.

Täpik-haugasrai

Aetobatus narutobiei W. T. White, Furumitsu, A. Yamaguchi, 2013 (Naru eagle ray) – naru haugasrai. Vaikse ookeani loodeosas: Vietnami idarannik, Hongkong, Hiina, Korea ja Jaapani lõunaosa. Mereveeline, bentopelaagiline. Hiljutikirjeldatud liik (2013). Ketta laius kuni 150 cm, mass kuni 14,4 kg. Peenike saba kehakettast märksa pikem. Pealt rohekashall või pruunikas, alt valge. Püügihuvi puudub.

Naru haugasrai

Aetobatus ocellatus (Kuhl, 1823) (Ocellated eagle ray) – laiguline haugasrai. India ookean ja Vaikse ookeani edelaosa: Austraalia, Indoneesia, Jaapan, Hiina, Hongkong, Hawai saared. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 1-100 m, tavaliselt 20-25 m. Pikkus kuni 153 cm. Peenike saba kehakettast märksa pikem, sabavarrel mürgiastel. Pealt rohekashall või punakaspruun, heledate täppidega; alt kollakasvalge. Toitub kõhtjalgsetest, karpidest, vähilaadsetest, ussidest, kaheksajalgadest ja väikestest kaladest. Püügihuvi puudub.

Laiguline haugasrai

Mai, 2019

Vaata lisaks: