Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Kotkasraid (Myliobatis)

Kotkasraid (Myliobatis), kõhrkalade perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi kotkasrailaste (Myliobatidae) sugukonnast. Inglise eagle rays; vene орляки.Rinnauimed on peaga kokku kasvanud ja toimivad vees tiibadena „Tiibade“ tipunurgad teravad.. Rinnauimed moodustavad koos kehaga rombikujulise kehaketta, mille laius on suurem kui pikkus. 1 väike seljauim. Peenike saba on enamvähem sama pikk kui kehaketas. Sabavarrel 1-2 hambulist mürgiastelt. Sabauim puudub. Silmade taga hingatsid. Kõhupoolel 5 paari lõpuseavasid. Hambad moodustavad tasase pinna, mis koosneb 7 reast hambaplaatidest. Külgmiste hambaplaatidega purustab limuste kodasid ja koorikloomi, kes on koos väikeste luukaladega kotkasraide põhitoiduks. Asustavad subtroopilisi meresid, kuid puuduvad Vaikse ookeani keskosas. Pelagiaalis ja pinnakihis, mõnikord suurte parvedena.

Perekonda kuulub 11 liiki:

Myliobatis aquila(Linnaeus, 1758) (common eagle ray) – harilik kotkasrai. Ida-Atlandis: Madeira, Maroko ja Kanaari saarte vetest põhjasuunas kuni Iiri läänerannikuni, Briti saarteni ja Põhjamere edelaosani, lõunasuunas Natali piirkonnani Lõuna-Aafrikas; ka Vahemeres. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, 1-300 m sügavusel. Ketta laius kuni 183 cm (Vahemeres 150 cm, Aafrika rannikul 79,1 cm), üldpikkus kuni 260 cm. Saba kehakettast 2-2,5 korda pikem. Sabavarrel 45-60 mm pikkune mürgiastel. Seljauim algab algab kõhuuimede tagatipu kohalt. Pea suur, silmad ja hingatsid pea külgedel, koon ümar ja tömp, suu meenutab mõneti pardinokka. Ülalt pronksjas, alt valkjas. Ujumisviis sarnaneb lendamisele. Vahel hüppab veest välja. Tihti ujub rühmadena põhja kohal. Toitub vähilaadsetest, limustest, luukaladest ja muust. Sünnitab 3-7 järglast. Püügihuvi vähene, tabatakse kaaskalana. Liha süüakse vinnutatult, valmistatakse kalajahu ja -rasva. Maksa on minevikus peetud delikatessiks.


Harilik kotkasrai

Myliobatis australis Macleay, 1881 (Australian bull ray) – austraalia kotkasraiFishBase's toodud iseseisva liigina, kuid uuemates käsitlustes samastatud uusmeremaa kotkasraiga (Myliobatis tenuicaudatus). Austraalia lõuna- ja edelarannikutel; Uus-Meremaa vetes.


Austraalia kotkasrai // Uusmeremaa kotkasrai

Myliobatis californica T. N. Gill, 1865 (bat eagle ray) – kalifornia kotkasrai. Lääne-Atlandis Oregonist (USA) kuni Kalifornia laheni, samuti Galapagose saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 0-108 m.Ketta laius kuni 180 cm, tavaliselt 1 m; mass kuni 82 kg; eluiga kuni 23 a. Saba kehakettast pikem. Sabavarrel mürgiastel. Kõhuuimed laiad. Pealt tumepruun või must, nahk sile. Toitub limustest, krabidest, krevettidest ja pisikaladest, toidu leidmiseks tuhnib ka põhjasubstraadis. Sünnitab kuni 12 järglast. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha on söödav. Huvikalastajad hindavad trofeekalana. Liik ei ole ohustatud.


Kalifornia kotkasrai

Myliobatis chilensis Philippi {Krumweide}, 1893 (Chilean eagle ray) – tšiili kotkasrai. Vaikse ookeani kaguosas Tšiili ja Peruu rannavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 100 m sügavusel. Ketta laius kuni 200 cm. Saba kehakettast pikem. Pealt hallikaspruun. Sünnitab kuni 4 järglast. Sihipäraselt ei püüta.


Tšiili kotkasrai

Myliobatis freminvillei Lesueur, 1824 (bullnose eagle ray) – jämepea-kotkasrai. Lääne-Atlandis: Cape Cod neemest (USA) kuni Florida kaguosani, samuti Brasiilia ja Argentiina rannaves; teateid ka Mehhiko lahest, Kariibi saartelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, sügavustel 0-100 m, enamasti 1-10 m. Enamasti estuaarides. Levila põhjaosas rändavad suvel põhja poole ja talvel lõunasse. Läbivad pikki vahemaid. Hüppavad ka veest välja. Ketta laius kuni 100 cm, keskmiselt 70 cm. Seljal või sabavarrel 1 või ka mitu mürgiastelt. Pealt hallikaspruun, punakaspruun vms. Alt valge või valkjas. Sünnitab kuni 6 järglast. Toitub peamiselt limustest, kõhtjalgsetest ja vähilaadetest. Tabatakse kaaskalana, liha turustatakse vähesel määral soolatuna.


Jämepea-kotkasrai

Myliobatis goodei Garman, 1885 (southern eagle ray) – lõuna-kotkasrai. Kõikjal troopilistes vetes. Lääne-Atlandis Lõuna-Karolinast (USA) kuni Argentiinani. Sageli aetakse segamini jämepea-kotkasraiga. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 1-130 m. Ketta laius kuni 99 cm, tavaliselt 80 cm. Nahk sile, seljauim väike. Sabavarrel üks või mitu mürgiastelt. Pealt hallikaspruun või šokolaadivärvi, alt pruunikasvalge. Toitub peamiselt kahekojalistest limustest ja vähilaadsetest. Sünnitab kuni 6 järglast.


Lõuna-kotkasrai

Myliobatis hamlyni J. D. Ogilby, 1911 (purple eagle ray) – tumelilla kotkasrai. Väheuuritud liik, mis on tuntud vaid 15 tabatud isendi põhjal. India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani keskosa lääneosas: Austraalia idarannikul, uuematel andmetel ka Indoneesia, Filipiinide, Taiwani ja Jaapani (Okinawa) vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, mandrilava serval ja nõlval 117-330 m sügavusel. Ketta laius kuni 48 cm. Sabavarrel 1 või mitu mürgiastelt. Isastel pterügopoodid. Seisund: ohustatud.


Tumelilla kotkasrai

Myliobatis longirostris Applegate & Fitch, 1964 (snouted eagle ray) – koon-kotkasrai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest kuni Peruuni. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel kuni 50 m. Ketta laius kuni 95 cm. Saba kehakettast pikem. Pikenenud ninamik. Pealt oliivjaspruun. Vähene kohalik püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Koon-kotkasrai

Myliobatis peruvianus Garman, 1913 (Peruvian eagle ray) – peruu kotkasrai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili rannavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 1-100 m. Ketta laius kuni 131 cm. Ninamik tömp. Saba kehakettast pikem. Sabavarrel mürgiastel.


Peruu kotkasrai

Myliobatis ridens Ruocco, Lucifora, Díaz de Astarloa, Mabragaña & Delpiani, 2012 (shortnose eagle ray) – lühinina-kotkasrai (nimetatud sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Loode-Atlandis Brasiiliast Argentiinani. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, sügavustel 5-47 m, enamasti 5-15 m. Ketta laius kuni 70 cm. Pealt tumepruun või oliivroheline, alt valkjas. Sabavarrel mürgiastel.

Myliobatis tenuicaudatus Hector, 1877 (New Zeeland eagle ray) – uusmeremaa kotkasrai. Vaikse ookeani edelaosas Norfolki saare ja Uus-Meremaa vetes. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, sügavustel 0-160 m. Ketta laius kuni 150 cm, tavaliselt kuni 100 cm. Saba kehakettast pikem. Sabavarrel mürgiastel. Pealt pruunikas, kollakas või oliivroheline siniste täpikeste või kõverdunud triibukestega; alt valkjas. Nahk sile, ilma soomusteta. Toitub kõhtjalgsetest ja krabidest, väikestest vähilaadsetest jms. Sünnitab 2-15 järglast. Liik ei ole ohustatud. Uuemates käsitlustes samane austraalia kotkasraiga (Myliobatis australis).


Uusmeremaa kotkasrai // Austraalia kotkasrai

Myliobatis tobijei Bleeker, 1854 (Japanese eagle ray) – jaapani kotkasrai. Vaikse ookeani loodeosas: Jaapan, Korea, Hiina ja Lõuna-Hiina meri; ka Filipiinid ja Indoneesia. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 0.220 m. Ketta laius kuni 114 cm, üldpikkus 150 cm. Sabavarvel 1 (harvem mitu) mürgiastel. Pealt kollakaspruun, tavaliselt tumedamate laikudega. Toitub põhja-selgrootutest, samuti pisikestest luukaladest. Sünnitab kuni 8 järglast. Vähene püügihuvi, tabatakse ka kaaskalana. Liha süüakse või tehakse kalajahuks.


Jaapani kotkasrai

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Kotkasrailased (Myliobatidae)