Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Tallinna Merekolledž

Tallinna Merekolledž, Eesti merekool, milles 1945-1992 valmistati ette mere- ja kalandusspetsialiste. Rahvasuus tuntud kui „kilukool“. Kokku on kooli lõpetanud üle 6000 spetsialisti. Kool on kandnud järgmisi nimesid:

1945: Tallinna Merekalanduse Tehnikum.

1956: Tallinna Kalandustehnikum

1965: Tallinna Kalatööstuslik Merekool

1984: NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslik Merekool

1989-92: Tallinna Merekolledž

1945 avati kool Tallinna Merekalanduse Tehnikumina. Koolis oli seitse õpetajat, neist kolm kohakaaslased, direktor Osvald Avango. Õpetati laevajuhtimist, kalapüügitehnikat ja kalasaaduste tehnoloogiat. Koolil ei olnud oma ruume (need saadi 1958), seetõttu õppisid nt püügitehnikud kolm esimest aastat Pärnus. Õppetöö toimus eesti keeles (aastast 1950 olid laevajuhtide erialal ka vene rühmad). Õppevahendeid ja erialast kirjandust oli vähe. Tehnikumi õpetaja Juhan Jansen tõlkis vene keelest Nikolai Sakkellari "Navigatsiooni", Boris Hljustini "Meresõidu astronoomia" ja D. Luhmanovi merepraktikaõpiku. Hilisemail aastail ilmusid Oskar Lubi "Laevamootorid" ja Kulno Olevi inglise keele õpikud. 1950. aastate alguseks oli tehnikumis pädev õpetajaskond (lisaks eelpool mainitule A. Teaste, Hermann Tõnissoo, Herman Sergo, V. Lepik).

1956. aastal nimetati kool Tallinna Kalandustehnikumiks, kus lühemat aega valmistati ette ka spetsialiste kalatööstusettevõtete seadmete, külmutuskompressormasinate ja -seadmete erialal ning alustati õppetööd laeva raadioside ja laeva jõuseadmete alal.

1965. aastal reorganiseeriti tehnikum Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks. Põhilised erialad olid laevajuhtimine, laeva raadioside ja raadionavigatsioon, laeva jõuseadmed ja kalasaaduste tehnoloogia. Õpetama hakati peaaegu täielikult vene keeles. Peaülesanne oli õpetada spetsialiste, kes hakkavad töötama laevadel.

1984. aastal nimetati kool NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. 1989. aastal reorganiseeriti kool Tallinna Merekolledžiks ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.

1992 liideti Tallinna Merekolledž, Tallinna Merekool ja Tallinna Kutsekeskkool nr 1 Eesti Merehariduskeskuseks, 1999 nimetati see ümber Eesti Mereakadeemiaks, 2014 liitus Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses ja hakkas kandma nime TTÜ Eesti Mereakadeemia.

Detsember, 2018