Mureenlased (Muraenidae)

Mureenlased (Muraenidae), kalade sugukond angerjaliste (Anquilliformes) seltsist. Inglise moray eels; soome mureenat; vene муреновые. Elavad lähistroopika- ja toopikameredes. Sarnanevad rinnauimede puudumise tõttu madudega veelgi suuremal määral kui teised angerjalised. Pea on väikeste silmade ja suurte lõugadega. Paljudel liikidel teravad ja suured hambad, mida varem peeti mürgisteks. Mõnel liigil on hambad nii suured, et ei saa suud sulgeda. Hammastega seotud mürginäärmeid ei ole siiski tuvastatud, kuid suus võib olla mürgist suuõõnelima, mis muudab hammustuse ohtlikuks. Paljud liigid avavad ja sulgevad pidevalt oma suud - see pole seotud ähvardamise, vaid hingamisega. Nahk on sile, ilma soomusteta, kaetud limaga, mis mõnedel liikidel on mürgine. Nägemine kehv, kuid üliarenenud lõhnameel. Päeval varjuvad enamasti kaljupragudesse või korallide vahele, jättes vaid pea urust välja. Jahile väljuvad urgudest öösiti, kuid on ka päevaseid jahtijaid. Söövad kalu, kaheksajalgu, kalmaare jm. Suurimaks liigiks on hiidmureen (Strophidon sathete), kes kasvab kuni 4 m pikkuseks. Tuntuimaks liigiks on vahemere mureen (Muraena helena).

Mureenide liha on hinnatud toiduna juba antiikajal ja neid ka basseinides kasvatatud, kuid osade mureenlaste liha on mürgine ja võib inimest söömisel ohustada.

Praeguseks (2020) on teada umbes 200 liiki, kes jagunevad 16 perekonda.

Diaphenchelys – mudamureen (1 liik). Vaikse ookeani lääneosa; Indoneesia

Echidna – nürisuumureenid (11 liiki). India, Vaikne ja Atlandi ookean

Enchelycore – saabelmureenid (12 liiki). India, Vaikne ja Atlandi ookean

Enchelynassa – rästikmureen (1 liik). Indo-patsifiidne regioon

Gymnomuraena – sebramureen (1 liik). India ja Vaikne ookean

Gymnothorax – silepeamureenid (126 liiki). Atlandi, India ja Vaikne ookean

Monopenchelys – pilumureenid (1 liik). Atlandi, India ja Vaikne ookean

Muraena – mureenid (10 liiki). Atlandi, India ja Vaikne ookean

Pseudechidna – valevmureenid (1 liik). Indo-patsifiidne regioon

Rhinomuraena – lehvikmureenid (1 liik). Indo-patsifiidne regioon

Strophidon – hiidmureenid (1 liik). Indo-patsifiidne regioon

Anarchias – siugmureenid (11 liiki). Atlandi, India ja Vaikne ookean

Channomuraena – laisuumureenid (2 liiki). Levik tsirkumtroopiline

Cirrimaxilla – habemureen (1 liik). Taiwan

Scuticaria – maukmureenid (2 liiki). India ja Vaikne ookean

Uropterygius – madumureenid (20 liiki). Atlandi, India ja Vaikne ookean

Viimati: juuli, 2020

Vaata lisaks:

Madumureenid (Uropterygius)
Maukmureenid (Scuticaria)
Habemureen (Cirrimaxilla formosa)
Laisuumureenid (Channomuraena)
Siugmureenid (Anarchias)
Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
Mureenid (Muraena)
Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
Silepeamureenid (Gymnothorax)
Sebramureen (Gymnomuraena zebra)
Rästikmureen (Enchelynassa canina)
Saabelmureenid (Enchelycore)
Nürisuumureenid (Echidna)
Mudamureen (Diaphenchelys pelonates)
Hiidmureen (Strophidon sathete)
Angerjalised (Anguilliformes)