Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel

Artikkel „Hiiu-Kärdla kalameeste elust ja kalapüügist“ ajakirjas Kalaasjandus nr 29, märts 1923

„--- Umbes 100 aasta eest (1829) asutasid kohalised mõisnikud siia kalevi vabriku, millesse siit elanikud tööle ja teenistusse pandi. Vabriku asutaja ja valitseja parun Ungern-Sternberg olnud heasüdamlise iseloomuga isik, kes oma alamatega juba sel orjaajal hästi sõbralikult ümber käis; ta andnud neile mõndagi eesõigust, mis neid otsekohesest teoorjusest vabastas ja neid ainult kohustas teatud aja päevas vabrikus töötama, kunа ülejäänud vaba aja võisid oma kasuks ära tarvitada, mis neile head võimalust andis kalapüüki edendada. Hiljem sai vabriku valitsejaks selle asutaja poeg Ernest Ungern-Sternberg, kes oli täitsa liberaalne mees ja hästi vastutulija oma töörahvale, oli ise läbi ja läbi tööarmastaja ning suur spordi sõber. Teda huvitas eriti kalapüük, käis sagedasti ise ööseti kalameestega kaasas kalal ja noota tõmmamas nii hea kui halva ilmaga ning õppis seega isiklikult kalameeste elu ja olu ning vajadusi tundma. Ta aitas kalameestele häid korralisi kaupaate ühes püünustega soetada, asutas neile väikese kena kalasadama Kärdla jõe suhu mille kaldale kalameestele kena kodukese ehitas. Pani toime võidu purjetamisi kalapaatidega ning korraldas kalameeste pidusid, saatis koguni Hiiu kalapaatide mudelid ja püünuste osad kord Pariisi üleilmse väljanäitusele, millede kaasas käis Pariisis üks tüübiline Hiiu kalamees ja vabriku tööline. Ka iseenese perekondlises elus ja suhtes oli Ernest Ungern-Sternberg täitsa vabameelne mees, ta astus lihtsalt otse selleaegse viiside ja kommete vastu lihtsa kalamehe tütrega abielusse, elas seega pool talupojalikku elu ja tarvitas koduseks keeleks Eesti keelt, mis sel ajal kuulmata asi oli. Selle tubli mehe ettevõttel, kes praegugi veel vana hallpeana oma kalameeste hulgas elab ja lihtsat talutööd teeb, asutadi 1898 a. Kärdla vabriku tööliste «Luubisõidu ja kalapüügi selts», millel praegu üle 20 kalapaadi ühes mitmesuguste püünustega ning kalasadam ja tarvilised ehitused ning kalameeste maja varanduseks on.

Tähtsam kala mida siin Kärdlas püütakse, on oma rohkuse poolest räim ja kilu või nagu hiidlane kinnitab «kilusilk», selle järele lest ja teised suuremad merikalad. Silgu püügikoht asub umbes 12 klm. kaugusel Selgrahu ümbruse pankadel ja sealt veel kaugemale suures meres, kus vast alati kalal käiakse ja ka enam-vähem kala saadakse. Pärast jää lagunemist ilmub silk ka ranna ligemale ning otse Kärdla lahte. Siis püütakse siin nõnda nimetatud «jääsilku». Samuti liigub silk siin hästi suurtes parvedes juuli kuus, mida paremaks püügi ajaks aastas peetakse, sest siis püütakse rohkesti «rasvasilku».

Parem kilupüüg i aeg langeb septembri ja oktoobri peale.

Siin tarvitatakse silgu ja kilu püügiks enamalt pind-võrke , milledega ajus püütakse. Sagedasti tehtakse püüki ka põhi- ehk «poolvee» võrkudega, need on need samad pind-võrgud, ainult selle vahega, et neile põhja ehk poolesse vette laskmisekeks raskemad kottuskivid külge pannakse.

Paadis asuvad püügi korral 5 meest ning on igas paadis oma 30 võrku. Võrgud lastakse sisse harilikult õhtul pärast päikse loojaminekut ning võrkude juure jäevad paadid ootama seniks kui arvatakse kala sissejooksnud olevat, mis sünnib 2-3 tunni vältusel, Siis tõmmatakse võrgud välja ja sõidetakse randa tagasi. Kaugemal merel püügil olles ei jäeta võrke kunagi terveks ööks ehk pikemaks ajaks merde ilma et paadid neid valvamas oleksid. Sellepärast läheb ka võrdlemisi vähe võrke hiidlastel kaduma tormide ja tuultega. Hea püügi ajal saadakse vahest ühest võrgust läbistikku puud kala. Silgupüügi ajal püütakse ka ohtralt turska ja nimelt põhiõngedega, mis natuke eemale võrkude juurde põhja lastakse. Ühe õnge nööri küljes peetakse 200 õnge, üheteisest umbes meetripikkusel kaugusel.

Ka angerjat püütakse siin põhiõngedega vähehaavalt Kärdla ja Tareste jõesuus, söödaks pannakse neile õnge otsa vihmaussid, kuid saak on vähepoolne. Ahvenat, haugi jne. Leitakse ja saadakse siin õieti väga harva, kuna siiga kunagi siin suurmere kaldal näha ei ole.

Kalasadam asub nagu öeldud jõesuus ja otse lepa metsa sees väga kenas kohas, sadamas leidub kohati 4-5 jalga vett. Kuid jõesuu madalikul – parrel ei ole küllalt sügavust paatidele, väga kitsas ja keereldi vee joon käib siit jõest välja merde, kus paadid sagedasti madala veega kinni jäävad, sest siis leidub siin vaevalt l 1/2-2 jalga vett. Jõe suud tuleks katsuda küll kuidagi veidi süvendada.

Kalamehed kaebavad, et viimaste rahutumate aastate tõttu on nende olukord halvemaks muutunud, vaesus kippub kätte tulema; paadid ja püünused hakkavad vananema ja lagunema, sissetulekud on

sedavõrd väiksed, et nendega oma kalastust pika peale hästi korras hoida ei saa. Vabriku töö lonkab ja kala püütakse enamalt ainult oma tarbeks, sest kuigi vahest saak hästi rohke on, siis ei ole ligidal turgu kuhu kala saaks paraja hinnaga maha müüa, nad anda kala siis peaaegu pool muidu ära, et seda mitte jälle tagasi merde loopida.

Kalameestele on siin kahtlemata toetust ja abi tarvis ning nad saaksid seda hõlpsamalt, kui nad ülemaalisse kalameeste liitu astuksid, mida neile tõsiselt soovitame teha, sest ühinemine on jõud.“

Joh. Mey

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Kärdla Vabrikutööliste Luubisõidu ja Kalapüügi Selts