Õngenööri liikumine heitel haspelrulliga
Kui heitel inertsrulliga (ketasrull, multirull) tuleb landi heitmiseks ületada nööripooli (trumli) seisuinerts (st pool pöörlema panna), siis haspelrulli puhul pool ei pöörle, õngenööri enese seisuinerts on aga väga väike. Küll aga mõjuvad õngenöörile takistusjõud, mis tekivad nööri hõõrdumisel vastu ridvarõngaid ja õngerulli osasid.
Õngenöör moodustab heite ajal rullilt ridva esimese rõngani liikudes justkui tüvikoonuse, mille põhjaks on lahtisel rullil pooli esitahk, kinnisel rullil aga kapsliavaus. Lahtisel rullil on see tüvikoonus palju laiem kui kinnisel rullil ja nööri murdumisnurk alumisel ridvarõngal suurem kui umbrulli puhul. Et murdumisnurka ja sellega kaasnevat hõõrdetakistust vähendada, kasutatakse lahtise rulli puhul suurema läbimõõduga alumist ridvarõngast ning see pannakse rullist üsna kaugele; ka teise, kolmanda jne ridvarõnga läbimõõt on suurem kui kinnise rulli jaoks loodud ritvadel. Lahtise rulli kasutamisel võetakse nöörikoonus kokku üksnes ridvarõngaste abil, kinnise rulli puhul aga "ahistatakse" nöörikoonus märksa peenemaks "vihuks" juba rullis eneses ning ridvarõngastel on hõõrdumine väiksem. Umbrullilt on nööri mahajooksmine takistatum kui lahtiselt rullilt, ent kuna kuna samal ajal on väiksem hõõrdumine ridvarõngastel, ei pruugi heited tulla sugugi lühemad. Kinnisest rullist väljub nöör heitel raskemalt (üks murdumisnurk rohkem kui lahtisel rullil), kuid selle eest kulub nööri külgvisklemise talitsemisele vähem väge.
Kui lahtise rulli puhul on pooli esirandi siledusel ja kujul väga suur tähtsus, siis kinnise rulli puhul on poolirandi ja kapsliava serva kuju, materjali tugevuse ja sileduse tähtsus ülisuur.
Oktoober, 2018
Vaata lisaks:
Õngenöör kinnisel rullilKinnine haspelrull
Lahtine haspelrull
Haspelrull