Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Mitmekiuline õngenöör

Mitmekiuline õngenöör (ka punutud õngenöör, sulatatud õngenöör, polüfiilne õngenöör), tänapäeval õngenöör, mille valmistamiseks on kasutatud enam kui ühte kunstikudu. Kasutatakse kalastamisel õngpüünistega, peamiselt spinningupüügil. Enne kunstkiudude loomist kasutati looduslikest toorainetest punutud õngenööre nagu kanepinöör (tamsa), jõhvnöör või siidnöör. Viimane oli neist hinnatuim ja seda punuti kas südamiknööriga või ilma. Südamik oli parematel nööridel siidist, lihtsamatel puuvillast. Spinningu jaoks eelistati südamikuta nööre kui kergemaid ja painduvamaid. Punutud nööride puhul ei kõneldud täpsest läbimõõdust millimeetrites, vaid jämedus märgiti numbritega 0, 1, 2, 3. Siidnööri nr 0 tõmbetugevuseks oli 2 kg, nr 2 – 6 kg. Kui 1935. a leiutati nailon- ehk kapronkiud (kaproniks nimetati seda NSV Liidus), polnud see alguses nii tugev, et sellest monofiilset õngenööri valmistada, kuid seda hakati kasutama õngenööri punumiseks: punutud kapronnööri tõmbetugevus oli 2,5 korda suurem kui siidnööril: nr 0 – 5kg, nr 2 – 15 kg.

Nailonkiu valmistamise tehnoloogia arenedes muutus 20. saj keskel õngepüügil mõneks ajaks ainuvalitsevaks monofiilne kunstkiust õngenöör, tamiil. Seda ainuvalitsemist hakkas aga mõrandama polüestrist kunstkiudude tootmine, kui loodi mitmekiuline nöör Dakron. Dakronit võibki pidada nüüdisaegsete nööride vahetuks eelkäijaks. Selle tõmbetugevus oli natuke suurem kui tollastel tamiilidel, ta venis vähem, oli kulumiskindlam ning talus paremini päikesevalgust. Suurematel veekogudel kalastavad spinningistid, kel oli tarvis sooritada pikki heiteid ning kala kaugelt haakida, võtsid Dakroni kiiresti omaks kiiresti.USAs kasutatakse dakronnööre trollingupüügil veel tänapäevalgi. Dakronkiu nimetuseks on endise NSV Liidu alal lavsaan, Jaapanis teteron, Poolas elan, Prantsusmaal tergal, Saksamaal diolenja trevira, Suurbritannias teryleneja USA-s dacron.


Sõjatööstuse valdkonnast pärineb aramiidkiust punutud kevlar, mida turundati ka õngenöörina, kuid kalameeste seas siiski läbi ei löönud. Põhjused: ultraviolettkiired pudendasid teda peaaegu sama jõudsalt kui tamiili; aramiidi ülemäärane abrasiivsus aga näris läbi ridvarõngad ja rulliloogad. Probleemi ei lahendanud ka nööri katmine antiabrasiivse kilega, mis muutis nööri ka liialt kalliks.

Eelmise sajandi viimase kümnendi algupoolel hakati tootma polüetüleenkiust õngenööre: Ameerikas Spectra ja Euroopas Dyneema, seejärel ka Mikrodyneema nime all. Edasi arenesid kiudude ühendamise tehnoloogia ning selle juures kasutatavad sideained. Nüüdisaegsed supernöörid valmistatakse enamasti just imepeenest polüetüleenkiust ja erinevused nööride omadustes tulenevad sellest, millisel moel ja millise tehnoloogiaga kiud ühendatakse. Eestisse hakkasid kasaegsed nöörid jõudma 1990-ndatel, esimesena tõenäolislt „FireLine“ nimeline nöör.


Mitmekiulisi nööre võib jagada punutud/põimitud (braided) nöörideks ja sulandatud/liimitud (fusion) nöörideks. Punutud ja pinnakatteta nöörid loodi sulandatud nööridest varem: need põimiti kokku niitidest, milledest igaüks koosnes mõnekümnest imepeenest polüetüleenkiust. Sulandatud nööride puhul ei kasutatud enam põimimist, vaid samasuunalised nöörikiud ühendati sidus- ja pinnakatte-ainetega. Erinev valmistusviis mõjutab ka erinevalt nööride omadusi, esmajoones jäikust ja kuluvust. Sulandatud/liimitud nöörid on sideainete kasutamise tõttu ka jäigemad kui punutud nöörid, need ei ole nii lörtsid ja ei lähe seetõttu ka nõnda kergesti sasidesse. Kattekihi kuludes tungivad aga fusion-nööri katkenud kiuotsad välja märksa pikemalt ja selline nöör muutub palju karvasemaks kui punutud nöör. Ootuspäraselt hakati valmistusviise ka ühendama: punutud nöör kaetakse tefloni või muu siledust andva kattekihiga ja sidusaineid võidakse kasutada ka „seesmiselt“.

Uusimaks leiutiseks on nanofiilsed nöörid (Berkley „Nanofil“), mis nihutavad minimaalse diameetri ja maksimaalse tugevuse piire. Nanofiil pole enam ei ühe- ega mitmekiuline nöör, vaid tehtud geel-kedratud polüetüleenist ja koosneb sadadest Dyneema nanokiududest, mis on omavahel molekulaarselt ühendatud ja tõmmatud ühtseks kiuliseks nööriks, mis on väidetavalt tugev nagu mitmekiuline nöör ja sile nagu tamiil.


September, 2018

Vaata lisaks:

Asso
Shimano õngenöörid
Stren
Stroft
Sufix
Spiderwire
PowerPro
FireLine
Corastrong
Nanokiud
Dyneema
Ühekiuline õngenöör
Õngenöör