Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Noodapüük

Noodapüük, aktiivne kalapüügiviis (piiramispüük), mille puhul kalaparv ümbritsetakse noodaga, mis seejärel tõmmatakse koos saagiga kaldale, paati või laeva. Noodaga püütakse kala nii sisevetel kui ka rannameres, traalnoodaga ka avamerel. Noodapüüki tuntakse kogu maailmas. Eestis tuli noot kasutusele hiljemalt 1. aastatuhande alguses ning noota on kasutatud nii avavee- kui ka jääaluses püügis.

Lihtsaim on nooda vedamine 2-3 kalastajaga vees kahlates – niiviisi püüti sisevetes ja Lääne-Eesti madalates merelahtedes. Kalanoot veeti suurema paadiga merele, kusjuures üks veoköie ots jäeti kaldale. Pärast nooda poolkaares sisselaskmist toodi ka teise veoköie ots kaldale. Noot veeti kaldale tõmbevööd (noodapant) või vinna kasutades. Nii püüti Pärnu lahel, Virtsu ümbruses ja Virumaa rannikul räime jääminekust juunini.

Avaveest püüdes veeti noot välja 2 paadiga ja nooda tõmbamist jälgiti 3. paadist (nn priipaadist), viimane päästis vajaduse korral ka kinnijäänud nooda lahti. Saak ammutatu paatidesse. Nii püüti Muhus räime ja mitmel pool äärekala, põhjarannikul kilu ja räime (püüdjateks peamiselt vene kalurid).

Lestanoot viidi välja ühe paadiga nii, et nooda üks ots kinnitus poile ja teine toodi ringiga sinna juurde. Noot tõmmati paati. Noodapüügil olid kindlad, tihti selleks puhastatud merepõhjaga loomusekohad.

Noodapüüki juhatas noodavanem (kipper, jättel, noodakuningas). Kalaparve aitasid tuvastada head meretundjad (nt kallaspapp).

Räime- ja kilunoodapüügi tõrjusid 20. saj alguseks välja räimemõrrad ja kõrged võrgud (süvaveevõrgud), äärekalanoodapüü ja talvenoodapüük olid mõneti tarvitusel veel 1950-ndatel, lestanoodapüül veelgi kauem.

Allikas: Mereleksikon, 1996

August, 2018

Vaata lisaks:

Noodavinn
Noodapint
Noodapant
Noodalaev
Loomus
Küüskala
Äärekala
Jääpüük
Kipper
Kallaspapp
Nootkond
Noot