Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Kalakasvatus

Kalakasvatus, akvakultuuri ehk vesiviljeluse haru, mis tegeleb kalade kasvatamisega peamiselt inimtoiduks, ent ka looduslike veekogude varustamiseks noorkaladega, et tugevadada olemasolevaid või taastada hävinenud kalapopulatsioone. Inglise fish farming; prantsuse pisciculture; hispaania piscicukultura; soome kalankasvatus, kalanviljely; vene рыбоводство.

Kalakasvatus sai alguse Hiinas karpkalade kodustamisest. Esimeseks kalakasvatuse õpikuks peetakse ~475. eKr Fan Lei käsikirja tiigikalakasvatuse põhitõdedest. Euroopas pidasid roomlased karpkalu jt kalu tiikides juba antiikajal. Tootliku karpkalakasvatusega alustati keskajal praeguse Tšehhimaa ja Saksamaa aladel, mil mungad hakkasid paastumise perioodidel liha asemel toituma kalast. Kalu kasvatati väga pikka aega ekstensiivse ja lihtsa tehnoloogia abil. Vajadus intensiivse kalakasvatuse järgi tekkis 20. sajandi teisel poolel, kui rahvastiku kiire kasvu tõttu suurenes nõudlus kalavalgu järele. Kalapüük maailmamerest tõusis looduslike kalavarude üleekspluateerimise kriitilise piirini ja ainsaks võimaluseks kalu toiduks juurde saada sai nuumkalandus. Sellest alates on kalakasvatus läbi teinud väga kiire tehnoloogilise arengu.

2014. a ületas kalakasvatusest pärinevate kalade tarbimine inimtoiduna maailmas esimest korda kalapüügist saadud kalade tarbimise. Koguseliselt püütakse kalu küll jätkuvalt rohkem kui neid kasvatatakse, kuid suur hulk püügikaladest ei lähe inimtoiduks, vaid kalakasvatustes kasutatava kalasööda valmistamiseks. Maailma suurim vesiviljeleja on Hiina (~70% ). Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Kiiresti on arenenud kalakasvatus ka mõõduka kliimaga riikides nagu Norra, Hispaania, Suurbritannia ja Tšiili. Lisaks toodangu mahu suurenemisele muutub kalakasvatus ka kvalitatiivselt. Kasvatatakse sadu kalaliike ja nuumkalad muudavad varem haruldaseks peetud kalaliigid palju kättesaadavamaks ja odavamaks (nt lõhe, forell, vikerforell, tuur). Intensiivset kalakasvatust piiravaks teguriks on kalasööda peamise komponendi, ookeanikaladest valmistatava kalajahu kogus. Osalt just seetõttu on maailmas enimkasvatatavaiks taimtoidulised kalaliigid valgeamuur, pakslaup ja karpkala. Kalakasvatustes toimuva aretustööga kujundatakse kalakasvatuse jaoks sobivamaid ja produktiivsemaid kalatõugusid; samuti kasvatatakse erinevate liikide hübriide nagu näiteks bester (beluuga ja sterleti hübriid). On ka niisuguseid hübriide, keda looduslikult ei tekigi nagu nt klaarsäga (aafrika angersäga ja vundu ristand), kes on loodud just nimelt inimtoiduks.


Mageveeline kalafarm

Intensiivsuse põhjal võib kalakasvatust liigitada ekstensiivseks, poolintensiivseks ja intensiivseks.

Ekstensiivse tootmise puhul kasvatatakse kalu looduslikku veekogu meenutavates tiikides või ka ajutiselt suletavates laguunides: inimesese osa seisneb kalade veekogusse laskmises ja väljapüügis. Asustustihedus on väike ja kalade toiduks valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon. Eestis kasvatatakse niimoodi põhiliselt kodutiikides karpkalu.

Poolintensiivse tootmise korral on kalade asustustihedus suurem ja ka põhiosa toidust annab kaladele inimene. Mõjutatakse ka veekogu olukorda; tiike puhastatakse, lubjatakse, reguleeritakse vee läbivoolu jms. Poolintensiivselt kasvatatakse Eestis karpkalu.

Intensiivse tootmine puhul on kalade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega rajatistes väga suur. Keskkonnaolusid hoitakse kontrolli all, kogu toit antakse kaladele inimese poolt. Tootmisprotsessis kalu sorteeritakse ja paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse, haigestumise korral ravitakse antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmisviis. Eestis kasvatatakse niimoodi näiteks vikerforelli ja angerjat.


Kalabassein

Vee soolsuse järgi jaotatakse kalakasvandusi mere- või mageveelisteks. Maailmas on domineerivaks mageveeliste kalade kasvatamine. Mereveelisi kalu kasvatatakse kas suletavates laguunides või meresumpades (Norra, Tšiili jt). Ka Eestis on kasutatud meresumpasid, kuid Läänemere madala soolsuse tõttu kvalifitseerub selline kalakasvatus hoopis riimveeliseks.



Meresumbad


Maailmas enimkasvatatud kalaliigid 2013. a

1. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idellus)   5 226 202 tonni

2. Pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix)     4 591 852

3. Karpkala (Cyprinus carpio)    4 080 045

4. Niiluse tilaapia (Oreochromis niloticus)    3 436 508

5. Jämepea (Hypophthalmichthys nobilis)    3 059 555

6. Hiidkarp ehk katla (Catla catla)     2 776 074

7. Harilik koger (Carassius carassius)    2 595 735

8. Lõhe (Salmo salar)    2 087 111

9. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)     1 680 689

10. Piimkala (Chanos chanos)    1 043 936

11. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)        814 068

12. Wuchangi idalatikas (Megalobrama amblycephala)       730 962

13. Mustamuur (Mylopharyngodon piceus)      525 636

14. Tähniline madupea (Channa argus)      510 116

15. Amuuri säga (Silurus asotus)      438 736

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Kalandus
Kalatiik
Kalakasvatus Eestis
Akvakultuur