Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Kalaliha koostis

Kalaliha sisaldab vett, rasvasid ehk lipiide, valke, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine.

Vesi.Värske kala massist moodustab vesi 66-81%. Mida rasvasem on kala, seda vähem on temas reeglina vett.

Rasvad ehk lipiidid. Kalade rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1–33%, sõltudes kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat ja makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A-, D- ja E-vitamiine, mõnedes liikides ka vitamiine B1 ja B2. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist omega–3 rasvhapet.

Valgud. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades kuni 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on ka räimes valku kuni 23%. Eristatakse keskmise (kuni 17%) ja kõrge (üle 17%) valgusisaldusega kalu.

Süsivesikud. Süsivesikuid on kalas vähe (0,5-1%): glükoosi vereringes ja maksas ning glükogeeni lihastes. Seega moodustavad kalade energeetilise väärtuse peamiselt rasvad ja valgud, süsivesikute osa on selles väike.

Mineraalid. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid, kõige rohkem fosforit ja kaltsiumi, eeskätt luudes. Neid saab inimene kõige suuremal määral kätte väikekaladest (räimest, kilust), kui sööb neid koos luudega. Oluline on seleeni sisaldus – seleen kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Südamehaigetele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem merekalades. Kõik merekalad sisaldavad rikkalikult joodi, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. Veel on kalades naatriumi, magneesiumi, tsinki jm.

Vitamiinid.Kalad sisaldavad kõiki tuntud vitamiine peale C-vitamiini. D-vitamiini on rohkelt kohas, siias, räimes ja lõhes, A-vitamiini rääbises, E-vitamiini lõhelistes, latikas ja räimes. Inimesele on olulised ka B-rühma vitamiinid nagu niatsiin (B3) või B12. Viimast on rohkesti räimes: 100 grammi räime katab inimese nädalase B12 vajaduse.

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Kala inimtoiduna
Valgud kalalalihas
Rasvad kalades