Otsingu tulemused:

1. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
2. Anabari jõgi
3. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
4. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
5. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
6. Beauforti meri
7. Bonneville'i rullrääbis (Prosopium gemmifer)
8. Eesti järvede loend
9. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
10. Kahvamispüük (lippoaminen)
11. Kaiavere järv
12. Kalaliha koostis
13. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
14. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
15. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
16. Kiisk (pärimus)
17. Koha (Sander lucioperca)
18. Koosa järv
19. Kukulinna järv (Kukulinna paisjärv)
20. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
21. Lahksabad (Pogonichthys)
22. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
23. Luts (Lota lota)
24. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
25. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
26. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
27. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
28. Narva veehoidla elustikust
29. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
30. Peipsi alamvesikond
31. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
32. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
33. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
34. Rullsiiad (Prosopium)
35. Räime puhastamine
36. Rääbis (Coregonus albula)
37. Rääbis-lahksaba (Pogonichthys ciscoides)
38. Rääbise veehoidla
39. Saadjärv (Saadrejärv)
40. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
41. Siiad (Coregonus)
42. Siiad 2 (Coregonus)
43. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
44. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
45. Trolling Spoon (Nils Master)
46. Tugun (Coregonus tugun)
47. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
48. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
49. Vähimõrd

Kalaliha koostis

Kalaliha sisaldab vett, rasvasid ehk lipiide, valke, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine.

Vesi.Värske kala massist moodustab vesi 66-81%. Mida rasvasem on kala, seda vähem on temas reeglina vett.

Rasvad ehk lipiidid. Kalade rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1–33%, sõltudes kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat ja makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A-, D- ja E-vitamiine, mõnedes liikides ka vitamiine B1 ja B2. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist omega–3 rasvhapet.

Valgud. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades kuni 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on ka räimes valku kuni 23%. Eristatakse keskmise (kuni 17%) ja kõrge (üle 17%) valgusisaldusega kalu.

Süsivesikud. Süsivesikuid on kalas vähe (0,5-1%): glükoosi vereringes ja maksas ning glükogeeni lihastes. Seega moodustavad kalade energeetilise väärtuse peamiselt rasvad ja valgud, süsivesikute osa on selles väike.

Mineraalid. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid, kõige rohkem fosforit ja kaltsiumi, eeskätt luudes. Neid saab inimene kõige suuremal määral kätte väikekaladest (räimest, kilust), kui sööb neid koos luudega. Oluline on seleeni sisaldus – seleen kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Südamehaigetele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem merekalades. Kõik merekalad sisaldavad rikkalikult joodi, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. Veel on kalades naatriumi, magneesiumi, tsinki jm.

Vitamiinid.Kalad sisaldavad kõiki tuntud vitamiine peale C-vitamiini. D-vitamiini on rohkelt kohas, siias, räimes ja lõhes, A-vitamiini rääbises, E-vitamiini lõhelistes, latikas ja räimes. Inimesele on olulised ka B-rühma vitamiinid nagu niatsiin (B3) või B12. Viimast on rohkesti räimes: 100 grammi räime katab inimese nädalase B12 vajaduse.

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Kala inimtoiduna
Valgud kalalalihas
Rasvad kalades