Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Kalaliha koostis

Kalaliha sisaldab vett, rasvasid ehk lipiide, valke, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine.

Vesi.Värske kala massist moodustab vesi 66-81%. Mida rasvasem on kala, seda vähem on temas reeglina vett.

Rasvad ehk lipiidid. Kalade rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1–33%, sõltudes kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat ja makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A-, D- ja E-vitamiine, mõnedes liikides ka vitamiine B1 ja B2. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist omega–3 rasvhapet.

Valgud. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades kuni 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on ka räimes valku kuni 23%. Eristatakse keskmise (kuni 17%) ja kõrge (üle 17%) valgusisaldusega kalu.

Süsivesikud. Süsivesikuid on kalas vähe (0,5-1%): glükoosi vereringes ja maksas ning glükogeeni lihastes. Seega moodustavad kalade energeetilise väärtuse peamiselt rasvad ja valgud, süsivesikute osa on selles väike.

Mineraalid. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid, kõige rohkem fosforit ja kaltsiumi, eeskätt luudes. Neid saab inimene kõige suuremal määral kätte väikekaladest (räimest, kilust), kui sööb neid koos luudega. Oluline on seleeni sisaldus – seleen kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Südamehaigetele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem merekalades. Kõik merekalad sisaldavad rikkalikult joodi, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. Veel on kalades naatriumi, magneesiumi, tsinki jm.

Vitamiinid.Kalad sisaldavad kõiki tuntud vitamiine peale C-vitamiini. D-vitamiini on rohkelt kohas, siias, räimes ja lõhes, A-vitamiini rääbises, E-vitamiini lõhelistes, latikas ja räimes. Inimesele on olulised ka B-rühma vitamiinid nagu niatsiin (B3) või B12. Viimast on rohkesti räimes: 100 grammi räime katab inimese nädalase B12 vajaduse.

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Kala inimtoiduna
Valgud kalalalihas
Rasvad kalades