Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Madumureenid (Uropterygius)
337. Maggot
338. Majak (kolhoos)
339. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Man
343. Mannasöödad
344. Maskraid (Neotrygon)
345. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
346. meduus
347. Merehaigus
348. Merekoletised
349. Meremeeste uskumused
350. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
351. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
352. Merikeellased (Soleidae)
353. Merikogerlased (Sparidae)
354. Merikoha (Sander marinus)
355. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
356. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
357. Meriluts (Brosme brosme)
358. Merineitsi
359. Meripuugid (Scorpaena)
360. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
361. Merisutt (Petromyzon marinus)
362. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
363. Merluusid (Merluccius)
364. Metsprussakas
365. Miiu
366. Moiva (Mallotus villosus)
367. Mokkparrakad (Labeobarbus)
368. Morilased (Moridae)
369. muda
370. Mudaelustik ehk pelon
371. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
372. Mussie (järvekoletis Kanadas)
373. Mussoon
374. Must marliin (Istiompax indica)
375. Mustatäpitõbi
376. Musthaid (Apristurus)
377. Mustjõe alamvesikond
378. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
379. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
380. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
381. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
382. Mõrrapüük
383. Mõõkkala (Xiphias gladius)
384. Mägiründid (Psilorhynchus)
385. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
386. Määr, Aleksander
387. Mölder, August
388. Mügarninad (Hybopsis)
389. Müütilised veeolendid
390. Näkk (eesti)
391. Naaskelraid (Pastinachus)
392. Nahknark (Crassinarke dormitor)
393. Naissaar
394. Narmasmokad (Labeo)
395. Narva veehoidla
396. Nasv
397. Navaaga (Eleginus nawaga)
398. Nelikant-kaldauss
399. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
400. Niituimlutslased (Physidae)
401. Nipsviidikad (Hemiculter)
402. Nirkhailased (Hemigaleidae)
403. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
404. Nokisründid (Microphysogobio)
405. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
406. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
407. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
408. Nugishaid (Triakis)
409. Nuutraid (Himantura)
410. Oad, Jaan
411. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
412. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
413. Ogahaid (Squalus)
414. Ogasilmad (Pangio)
415. Ojamaa (Gotland)
416. Okasturilased (Notacanthidae)
417. Okishaid (Centroscyllium)
418. ondatra (piisamrott, biisamrott)
419. Osmussaar
420. Pakssabaraid (Trygonoptera)
421. Paljaslõuad (Acheilognathus)
422. paneerimine
423. Pardpuntiused (Barbodes)
424. Paunküla veehoidla
425. Peen kõduuss
426. Peipsi alamvesikond
427. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
428. Pettai, Elmar Voldemar
429. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
430. Pigo (Rutilus pigus)
431. Pihklased (Myxini)
432. Pihtla kalakasvandus
433. Piikraid (Urobatis)
434. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
435. Piimjas soouss
436. Piiskopikala (bishop fish)
437. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
438. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
439. Pimenarkid (Typhlonarke)
440. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
441. Poi
442. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
443. Polaarhaid (Somniosus)
444. Poola uss
445. Prespa forell (Salmo peristericus)
446. Prussakas ja tarakan
447. Psammon
448. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
449. Punane vihmauss (pool-ööuss)
450. Punapardlikud (Pseudobarbus)
451. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
452. Puntiused (Puntius)
453. Purikalalased (Istiophoridae)
454. Purjus krevetid
455. Puukala (Kuusamo puukala)
456. Põhjavee-elustik
457. Põishüljes (Cystophora cristata)
458. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
459. Põlula Kalakasvatuskeskus
460. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
461. Pärimus: Kaussjärv
462. Pärimus: Lutsu järv
463. Pärimus: Otepää Pühajärv
464. Pärimus: Raudjärve kullapütt
465. Pärimus: Uhtjärv
466. Pärimus: Verijärv
467. Pärnu alamvesikond
468. Pärnu Kalakombinaat
469. Pärnu kalanduskool
470. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
471. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
472. Rabakonn
473. Raid (Raja)
474. Rakfisk ehk norra hapukala
475. Rakonda (Raconda russeliana)
476. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
477. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
478. Rasboorad (Rasbora)
479. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
480. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
481. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
482. Reobiont
483. Riffhai (Triaenodon obesus)
484. Rihmsabaraid (Taeniura)
485. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
486. Riikoja Heinrich
487. Ristkok, Jüri
488. Robalod (Centropomus)
489. Roheline mullauss
490. Rohukonn
491. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
492. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
493. Rombkalad (Bothus)
494. Rombkalalased (Bothidae)
495. Roosa mullauss
496. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
497. Ruske käärtrull (Schistura russa)
498. Russalka
499. Rõbak Baltiki
500. Rõuge järvestik
501. Räimeõng
502. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
503. Saadjärv (Saadrejärv)
504. Saaghailised (Pristiophoriformes)
505. Saagsabahaid (Galeus)
506. Sagrits, Richard
507. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
508. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
509. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
510. Sammet, Jaak
511. Sannakji
512. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
513. Sardiinid
514. Sardiinikesed (Harengula)
515. Sardinellid (Sardinella)
516. Saunja laht
517. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
518. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
519. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
520. Sidrunhaid (Negaprion)
521. Siiad (Coregonus)
522. Siig - huvipüük Eestis
523. Siig spordikalana Skandinaavias
524. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
525. Silepeamureenid (Gymnothorax)
526. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
527. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
528. Sinakas soouss
529. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
530. siugkonnalised (apoodid)
531. Soomuskuked (Lepidotrigla)
532. Soomuslest (Limanda limanda)
533. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
534. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
535. Sovetskaja Rodina (laev)
536. Spinningisti kaksteist käsku
537. Staratel
538. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
539. Stroganina
540. Sump (kumm, pandur, märss)
541. Sumplaev
542. Susski, Vladimir
543. Suue
544. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
545. Suur mullauss
546. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
547. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
548. Suurallikas
549. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
550. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
551. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
552. Sõnnikuuss
553. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
554. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
555. Südvester
556. Sünkraid (Amblyraja)
557. Süvahaid (Centroscymnus)
558. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
559. Süvaraid (Bathyraja)
560. Šelfihaid (Halaelurus)
561. Zoobentos
562. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
563. Taaliku sadam
564. Tabadusekepp
565. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
566. Tainas angerjapüügiks
567. Tallinna Kalakombinaat
568. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
569. Tallinna Merekolledž
570. Tamm, Friedrich
571. Tamula järv (Tamla järv)
572. Tatrakakud
573. Temera (Temera hardwickii)
574. Tempura
575. Tiit Hunt. Eesti kalad
576. Tintlased (Osmeridae)
577. Tippviidikad (Alburnoides)
578. Tobiased (Ammodytes)
579. Tooder
580. Trüssad (Thryssa)
581. Traaler
582. Traalnoot
583. Traalpüük
584. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
585. Triivpüük
586. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
587. Trullinglased (Nemacheilidae)
588. Trullingud (Barbatula)
589. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
590. Tuletorn
591. Tume vihmauss
592. Tumehaid (Etmopterus)
593. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
594. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
595. Tursad (Gadus)
596. Tursamaks
597. Tursamaksa konserveerimine
598. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
599. Tuul
600. tuulekala (pärimus)
601. Tuur
602. Tuurlased (Acipenseridae)
603. Tõugjärv (Küünjärv)
604. Tõugussaare raba laugas
605. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
606. Tääkraid (Urotrygon)
607. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
608. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
609. Tömpninad (Pimephales)
610. Ukraina (baaslaev)
611. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
612. Unadon
613. Und
614. Undiin
615. Urbukse järv (Urbuse järv)
616. Ussikonks (säärekidadega konks)
617. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
618. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
619. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
620. Väitskõhud (Parachela)
621. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
622. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
623. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
624. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
625. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
626. Valgeninahai (Nasolamia velox)
627. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
628. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
629. Vasarhaid (Sphyrna)
630. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
631. Vastne
632. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
633. vesikond
634. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
635. Vihmauslased (Lumbricidae)
636. Vihmauss (liigid)
637. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
638. Viitina kuurits
639. Vimb (Vimba vimba)
640. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
641. Vinkelhaid (Oxynotus)
642. Vinnutatud räimed
643. Viru alamvesikond
644. Viuraid (Aetomylaeus)
645. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
646. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
647. Võldas (Cottus gobio)
648. Võrtsjärve alamvesikond
649. Väheharjasussid
650. Vähilaadsed
651. väike meriahven (Sebastes viviparus)
652. Väike ogahai (Squalus blainville)
653. Väike saagrai (Pristis clavata)
654. väike tobias (nigli, väiketobias)
655. Väikeraid (Rajella)
656. Väikesuulest (Microstomus kitt)
657. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
658. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
659. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
660. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
661. Vöötninad (Rhinichthys)
662. Õlikook
663. Õngekonksu ajaloost
664. Õngitsemine+
665. Õnne lõhe
666. Äntu järved
667. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
668. Ülemiste järv
669. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
670. Yam (mere ja kaose jumal)

Haid kulinaarias

Kui jätta arvesse võtmata haiuimesupp, hinnatakse haidest valmistatud roogasid reeglina madalamalt kui teistest kaladest tehtud toite, hailiha on ka ajalooliselt olnud odavam. Arheoloogiliste uuringute põhjal püüti haisid ja kaubeldi nendega Vahemere ja Pärsia lahe piirkonnas juba 5000 aasta eest. Vanim kirjalik ülestähendus hailiha söömisest pärineb neljandast sajandist. Hailiha on toiduna kasutatud eeskätt Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika rannikualadel ning Vaikse ookeani saartel, samuti aga põhjarahvaste poolt. Kuni 20-nda sajandi alguseni oli paljudes riikides hailiha söömine siiski vägagi piiratud ühelt poolt säilitusviiside (jää, külmutusseadmed) puudulikkuse tõttu, teiselt poolt aga hailihale sageli omase tugeva lõhna ja maitse tõttu, mis eeldab teistsuguseid kokandusvõtteid kui tavapäraste toidukalade valmistamisel.

Põhiteguriks, mis mõjutab hairoogade maitset ja lõhna, on see, et haide veri (ja seetõttu ka liha) sisaldab märkimisväärsel hulgal uureat ehk kusiainet ehk karbamiidi. Haide ainevahetus on ürgsem ja lihtsakoelisem kui luukaladel - lihtsustatult öeldes nad joovad merevett ja osaliselt ka urineerivad läbi naha; keerukamalt kirjeldades tagatakse haidel sisekeskkonna osmootne rõhk veres lahustunud kusiaine arvel. Uureat leidub ka luukalade veres, kuid see eraldub sealt kiiresti, haidel aga on uurea veres püsivalt. Uureasisaldus sõltub hai liigist ja ka vanusest: mida vanem hai, seda „kusisem“ on ta liha. Harilikus ogahais on kusiainet märksa vähem kui teistes hailiikides, vasarhais aga rohkem kui haides keskmiselt.

Et hailiha oleks parema maitsega, tuleb haidel kohe pärast tabamist veri välja lasta. Kui seda ei tehta, tekib uurea lagunemisel ammoniaak, mis saastab hai liha. Teise abinõuna kasutatakse sageli hailiha pesemist ja leotamist kas magedas vees või ka soolvees. Leotamisaeg oleneb liigist: harilikku ogahaid tavaliselt ei leotatagi, vasarhaid tuleb aga leotada mitu tundi. Samuti vähendab uureat hailiha kuumtöötlemine (nt läbiküpsetamine või steriliseerimine). Uureasisaldust vähendavad märkimisväärselt ka haide hapendamine ja kuivatamine.

Toiduks eelistatakse sageli kas noori, veel suureks kasvamata haisid või liigiomaselt väiksemakasvulisi haisid (ogahaid, kärphaid jt). Lisaks rohkemale kusiainele on suuremates/vanemates haides ka märksa suuremal määral elavhõbedat ja teisi raskemetalle.

Osasid hailiike peetakse liha kvaliteedi poolest teistest etemateks. Üleilmseks liidriks on makohaid (Isurus; 2 liiki; atlandi makohai ja troopika makohai), keda hinnatakse värskena eriti kõrgelt USAs ja Euroopas, kusjuures makohaide müügihind on samal tasemel mõõkkala hinnaga. Aasias, eriti Jaapanis, kasutatakse makohaide liha sashimi valmistamisel. Mõõkkalaga on samas hinnaklassis ka harilik rebashai (Alopias vulpinus) ja harilik heeringhai (Lamna nasus) ja nende liha peetakse ka maitselt sarnaseks mõõkkala lihale. Laialdaselt turustatakse kasuursilm-rebashaid (Alopias superciliosus), kuigi tema liha peetakse kvaliteedilt madalamaks. Lõhehaid ehk vaikse ookeani heeringhaid (Lamna ditropis) püüavad Jaapani kalurid; teda süüakse rohkem Põhja-Jaapanis, mujal Jaapanis aga harva – koos harilike ehk Atlandi heeringhaidega ekspordivad jaapanlased lõhehaisid Euroopa turgudele. Hinnatud on ka supihai ehk supi-nugishai (Galeorhinus galeus), kelle uimi ja liha kasutatakse Austraalias, Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja ka Euroopas.

Väiksemad hailiigid nagu harilik ogahai ja kärphaid on hinnatud seetõttu, et nende liha sisaldab märksa vähem uureatkui enamus hailiike, mistõttu valmistamine on ka lihtsam – nende liikide liha ei vaja pikka leotamist. Euroopas ja Austraalias turustatakse tavaliselt nende liikide seljafileesid (28-30% kala kaalust), Lõuna-Ameerikas turustatakse neid rümpadena ja nende turunimeks on cazon. Harilik ogahai (Squalus acanthias) on hinnatud Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal.

Hallhaidest on hinnatud mustserv-hallhai (Carcharhinus limbatus), eriti USA-s. Taiwanil on hinnas mustuim-hallhai (Carcharhinus melanopterus), keda turustatakse ka kogu Indias värskelt, külmutatult, kuivatatult ja soolatult. Lõuna-Indias, Maldiividel ja Austraalias süüakse ka liiki laiksaba-hallhai (Carcharhinus sorrah). Pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus) süüakse Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Kohalikku kasutamist leiavad veelgi mõned hallhaide liigid, nt tõmmu hallhai (Carcharhinus obscurus).

Toiduks tarvitatakse ka sinihaid (Prionace glauca), kuid liiga pehme liha ja pealetükkiva maitse tõttu märksa harvemini kui teisi toiduhaisid. Mõnevõrra süüakse siiski sinihaid Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Jaapanis kasutatakse sinihaid vahel hanpen’i nimelise surimitoote valmistamiseks, kuid seda üksnes siis, kui sinihai on ebameeldiv lõhna vältimiseks pärast kala kinnipüüdmist vähemalt kahe tunni jooksul õigesti töödeldud.

Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016
Veebruar 2018

Vaata lisaks:

Suur koerhai (Scyliorhinus stellaris)
Hailiha nimekujud
Schilleri lokk




Hotmedia.ee