Härghailised (Heterodontiformes)

Härghailised (Heterodontiformes), kalade selts hailaadsete (Selachomorpha, ka Selachii) ülemseltsist. Inglise bullhead sharks; saksa Stierkopfhaie; soome sarvihaikalat; vene бычьи акулы. India ja Vaikse ookeani soojades ja mõõdukalt soojades merevetes.

Viis paari lõpusepilusid, iga seljauime ees ogakiir, suur pea silmade kohal paiknevate piklike mügarikega, väikesed ja teravad eeshambad, suured ja tömbid tagahambad. Toituvad peamiselt limustest, merisiilikutest ja teistest põhjaelulistest organismidest. Ovipaarsed, paljunevad munakapslite abil.

Seltsis on 1 sugukond, 1 perekond, 9 liiki (FishBase, 2019)

Sugukond härghailased (Heterodontidae)

Perekond härghaid (Heterodontus)

Heterodontus francisci (Girard, 1855) (horn shark) – kalifornia härghai. Endeemne liik Vaikse ookeani idaosas Kalifornia (USA) keskosa vetest kuni Kalifornia laheni, tõenäoliselt ka Ekuadori ja Peruu vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-152 m sügavusel (sageli 2-11 m). Pikkus kuni 122 cm. Massiivne pea, suunurkades poised. Eri toonides hall või pruun rohkete tumedate täppidega, kõht kollakas. Aeglane ja kohmakas ujuja, hoidub üksikuna, paikne, aktiivne öisel ajal. Toitub limustest, okasnahksetest ja vähilaadsetest. Paljuneb munakapslite abil. Reeglina rahulik, kuid võib rünnata teda tülitavat sukeldujat. Väljapüük vähene, kaubanduslikku tähtsust pole. Akvaariumikala, paljuneb ka vangistuses. Seisund: liik ei ole ohustatud.

Kalifornia härghai

Kaliforni härghai munakapsel

 

Heterodontus galeatus (Günther, 1870) (crested bullhead shark) – sarvik-härghai. Võrdlemisi harva kohatav liik Vaikse ookeani lääneosas Austraalia idarannikul. Mereveeline, rifieluline, 0-93 m sügavusel. Pikkus kuni 152 cm (tavapikkus 122 cm). Erineb teistest härghaidest suuremate silmade kohal asuvate mügarike ja värvingu poolest – 5 suurt tumedat sadullaiku heledamal taustal. Aeglane ujuja, eluviis öine. Parvedesse tõenäoliselt ei kogune. Toitub merisiilikutest, erinevatest selgrootutest ja pisikaladest. Lemmiktoiduks rake-härghai (Heterodontus portusjacksoni) munakapslid, millest imeb sisu välja või neelab kapsli alla tervikuna. Paljuneb munakapslite abil, 10-16 järglast aastas. Reeglina rahulik, kuid võib tülitajat vigastada. Vähene sportlik väljapüük. Seisund: liik ei ole ohustatud.

Sarvik-härghai

Heterodontus japonicus Miklouho-Maclay & Macleay, 1884 (Japanese bullhead shark) – jaapani härghai. Vt artiklit Jaapani härghai.

Heterodontus mexicanus Taylor & Castro-Aguirre, 1972 (Mexican hornshark) – mehhiko härghai. Vaikse ookeani idaosas Mehhiko vetes ja Kostariika vetest Kolumbia veteni, tõenäoliselt ka Ekuadori ja Peruu vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm. Helehallst pruunini, tumedate täppidega. Toitub peamiselt krabidest ja väikestest luukaladest. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil. Mõningane kohalik väljapüük. Seisund: määramata.

Mehhiko härghai

Mehhiko härghai munakapsel

Heterodontus omanensis Baldwin, 2005 (Oman bullhead shark) – omaani härghai. India ookeani lääneosas Omaani keskosa rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, 72-80 m sügavusel. Pikkus kuni 61 cm. Hiljutiavastatud liik on tuntud vaid 3 isendi põhjal. Seljal ja külgedel 4 tumedat sadullaiku. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil. Ei püüta. Seisund: määramata.

Omaani härghai

Heterodontus portusjacksoni(Meyer, 1793) (Port Jackson shark) – rake-härghai. Austraalia rannavetes (puuduvad põhjarannikul), teade ka Uus-Meremaa vetest. Mereveeline, demersaalne, 0-275 m sügavusel. Rändab hooajaliselt suvel lõunapoolsetesse, talvel põhjapoolsetesse vetesse. Moodustab parvi soo ja vanuse põhjal. Pikkus kuni 165 cm. Hallikaspruun, iseloomulike tumedate laikudega, mis meenutavad rakmeid. Jahti peab öösel, päeval varjub liivase põhjaga koobastesse. Toitub peamiselt põhjaelulistest selgrootutest, eeskätt okasnahkseist. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil. Reeglina rahulik, kuid tülikat sukeldujat võib hammustada. Kaubanduslikult ei püüta, liha peetakse kehvaks. Hinnatud akvaariumikalana, paljuneb ka vangistuses. Seisund: liik ei ole ohustatud.

Rake-härghai

Heterodontus quoyi (Fréminville, 1840) (Galapagos bullhead shark) – galapagose härghai. Väheuuritud liik Vaikse ookeani idaosas Peruu ja Galapagose saarte vetes. Mereveeline, rifieluline, 3-40 m sügavusel (tihti 16-30 m). Pikkus kuni 107 cm. Hallikaspruun, mustade täppidega. Eluviis öine. Toitub peamiselt krabidest. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil. Ei püüta. Seisund: määramata.

Galapagose härghai

Heterodontus ramalheira (Smith, 1949) (whitespotted bullhead shark) – valgetähniline härghai. Harvaesinev ja väheuuritud kalaliik India ookeani lääneosas Mosambiigi, Omaani, Somaalia, Jeemeni ja LAVi (KwaZulu-Natali piirkond) vetes. Teadlastele tuntud vaid mõnede isendite põhjal. Mereveeline, demersaalne, 40-305 m sügavusel. Pikkus kuni 83 cm. Punakaspruun valgete täppidega. Toitub peamiselt krabidest. Tõenäoliselt ovipaarne. Ei püüta. Seisund: määramata.

Valgetähniline härghai

Heterodontus zebra (Gray, 1831) (zebra bullhead shark) – sebra-härghai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani vetest Austraalia loodevete ja Queenslandini. Mereveeline, rifieluline, 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 125 cm. Helepruunil või valgel taustal tumedad püstvöödid. Toitub selgrootuist ja väikestest luukaladest. Ovipaarne, paljuneb munakapslite abil. Paaritumise ajal hoiab isane emast hammastega kinni rinnauimest. Kaubanduslikult ei püüta. Akvaariumikala. Seisund: liik ei ole ohustatud.

Sebra-härghai

Teaduslikult veel kirjeldamata liik: Heterodontus sp. (cryptic hornshark)

Vaata lisaks: