Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuutraid (Himantura)
412. Oad, Jaan
413. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
414. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
415. Ogahaid (Squalus)
416. Ogasilmad (Pangio)
417. Ojamaa (Gotland)
418. Okasturilased (Notacanthidae)
419. Okishaid (Centroscyllium)
420. ondatra (piisamrott, biisamrott)
421. Osmussaar
422. Pakssabaraid (Trygonoptera)
423. Paljaslõuad (Acheilognathus)
424. paneerimine
425. Pardpuntiused (Barbodes)
426. Paunküla veehoidla
427. Peen kõduuss
428. Peipsi alamvesikond
429. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
430. Pettai, Elmar Voldemar
431. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
432. Pigo (Rutilus pigus)
433. Pihklased (Myxini)
434. Pihtla kalakasvandus
435. Piikraid (Urobatis)
436. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
437. Piimjas soouss
438. Piiskopikala (bishop fish)
439. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
440. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
441. Pimenarkid (Typhlonarke)
442. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
443. Poi
444. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
445. Polaarhaid (Somniosus)
446. Poola uss
447. Prespa forell (Salmo peristericus)
448. Prussakas ja tarakan
449. Psammon
450. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
451. Punane vihmauss (pool-ööuss)
452. Punapardlikud (Pseudobarbus)
453. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
454. Puntiused (Puntius)
455. Purikalalased (Istiophoridae)
456. Purjus krevetid
457. Puukala (Kuusamo puukala)
458. Põhjavee-elustik
459. Põishüljes (Cystophora cristata)
460. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
461. Põlula Kalakasvatuskeskus
462. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
463. Pärimus: Kaussjärv
464. Pärimus: Lutsu järv
465. Pärimus: Otepää Pühajärv
466. Pärimus: Raudjärve kullapütt
467. Pärimus: Uhtjärv
468. Pärimus: Verijärv
469. Pärnu alamvesikond
470. Pärnu Kalakombinaat
471. Pärnu kalanduskool
472. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
473. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
474. Rabakonn
475. Raid (Raja)
476. Rakfisk ehk norra hapukala
477. Rakonda (Raconda russeliana)
478. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
479. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
480. Rasboorad (Rasbora)
481. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
482. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
483. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
484. Reobiont
485. Riffhai (Triaenodon obesus)
486. Rihmsabaraid (Taeniura)
487. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
488. Riikoja Heinrich
489. Ristkok, Jüri
490. Robalod (Centropomus)
491. Roheline mullauss
492. Rohukonn
493. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
494. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
495. Rombkalad (Bothus)
496. Rombkalalased (Bothidae)
497. Roosa mullauss
498. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
499. Ruske käärtrull (Schistura russa)
500. Russalka
501. Rõbak Baltiki
502. Rõuge järvestik
503. Räimeõng
504. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
505. Saadjärv (Saadrejärv)
506. Saaghailised (Pristiophoriformes)
507. Saagsabahaid (Galeus)
508. Sagrits, Richard
509. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
510. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
511. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
512. Sammet, Jaak
513. Sannakji
514. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
515. Sardiinid
516. Sardiinikesed (Harengula)
517. Sardinellid (Sardinella)
518. Saunja laht
519. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
520. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
521. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
522. Sidrunhaid (Negaprion)
523. Siiad (Coregonus)
524. Siig - huvipüük Eestis
525. Siig spordikalana Skandinaavias
526. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
527. Silepeamureenid (Gymnothorax)
528. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
529. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
530. Sinakas soouss
531. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
532. siugkonnalised (apoodid)
533. Soomuskuked (Lepidotrigla)
534. Soomuslest (Limanda limanda)
535. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
536. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
537. Sovetskaja Rodina (laev)
538. Spinningisti kaksteist käsku
539. Staratel
540. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
541. Stroganina
542. Sump (kumm, pandur, märss)
543. Sumplaev
544. Susski, Vladimir
545. Suue
546. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
547. Suur mullauss
548. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
549. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
550. Suurallikas
551. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
552. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
553. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
554. Sõnnikuuss
555. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
556. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
557. Südvester
558. Sünkraid (Amblyraja)
559. Süvahaid (Centroscymnus)
560. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
561. Süvaraid (Bathyraja)
562. Šelfihaid (Halaelurus)
563. Zoobentos
564. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
565. Taaliku sadam
566. Tabadusekepp
567. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
568. Tainas angerjapüügiks
569. Tallinna Kalakombinaat
570. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
571. Tallinna Merekolledž
572. Tamm, Friedrich
573. Tamula järv (Tamla järv)
574. Tatrakakud
575. Temera (Temera hardwickii)
576. Tempura
577. Tiit Hunt. Eesti kalad
578. Tintlased (Osmeridae)
579. Tippviidikad (Alburnoides)
580. Tobiased (Ammodytes)
581. Tooder
582. Trüssad (Thryssa)
583. Traaler
584. Traalnoot
585. Traalpüük
586. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
587. Triivpüük
588. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
589. Trullinglased (Nemacheilidae)
590. Trullingud (Barbatula)
591. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
592. Tuletorn
593. Tume vihmauss
594. Tumehaid (Etmopterus)
595. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
596. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
597. Tursad (Gadus)
598. Tursamaks
599. Tursamaksa konserveerimine
600. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
601. Tuul
602. tuulekala (pärimus)
603. Tuur
604. Tuurlased (Acipenseridae)
605. Tõugjärv (Küünjärv)
606. Tõugussaare raba laugas
607. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
608. Tääkraid (Urotrygon)
609. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
610. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
611. Tömpninad (Pimephales)
612. Ukraina (baaslaev)
613. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
614. Unadon
615. Und
616. Undiin
617. Urbukse järv (Urbuse järv)
618. Ussikonks (säärekidadega konks)
619. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
620. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
621. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
622. Väätangerjad (Chlopsis)
623. Väitskõhud (Parachela)
624. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
625. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
626. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
627. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
628. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
629. Valgeninahai (Nasolamia velox)
630. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
631. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
632. Vasarhaid (Sphyrna)
633. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
634. Vastne
635. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
636. vesikond
637. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
638. Vihmauslased (Lumbricidae)
639. Vihmauss (liigid)
640. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
641. Viitina kuurits
642. Vimb (Vimba vimba)
643. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
644. Vinkelhaid (Oxynotus)
645. Vinnutatud räimed
646. Viru alamvesikond
647. Viuraid (Aetomylaeus)
648. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
649. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
650. Võldas (Cottus gobio)
651. Võrtsjärve alamvesikond
652. Väheharjasussid
653. Vähilaadsed
654. väike meriahven (Sebastes viviparus)
655. Väike ogahai (Squalus blainville)
656. Väike saagrai (Pristis clavata)
657. väike tobias (nigli, väiketobias)
658. Väikeraid (Rajella)
659. Väikesuulest (Microstomus kitt)
660. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
661. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
662. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
663. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
664. Vöötninad (Rhinichthys)
665. Õlikook
666. Õngekonksu ajaloost
667. Õngitsemine+
668. Õnne lõhe
669. Äntu järved
670. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
671. Ülemiste järv
672. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
673. Yam (mere ja kaose jumal)

Kärphaid (Mustelus)

Kärphaid (Mustelus), kalade perekond nugishailaste (Triakidae) sugukonnast. Inglise smooth-hounds; prantsuse emissolles; vene обыкновенные куньи акулы. Suhteliselt väikesed haid. Hambad on tömbid, neid võib suus olla mitu rida. Elavad Atlandis, Vaikses ja India ookeanis.

Perekonda kuulub 28 liiki (2019, FishBase):


Mustelus albipinnis Castro-Aguirre, Antuna-Mendiola, González-Acosta, de, la & Cruz-Agüero, 2005 (White-margin fin houndshark) – valgeuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahes. Mereveeline, demersaalne, 30-281 m sügavusel. Pikkus kuni 118 cm. Keha sale, tume, pruunikashall. Elussünnitaja, 3-23 järglast. Kohalik väljapüük. Seisund: määramata.


Valgeuim-kärphai

 

Mustelus antarcticus Günther, 1870 (Gummy shark) – lõuna-kärphai. Endeemne liik Lõuna-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 175 cm, suurim registreeritud mass 30,8 kg ja eluiga 16 a. Lühike pea, peenike ja sale keha. Hall või hallikaspruun. Emane isasest suurem. Toitub peajalgsetest, vähilaadsetest ja luukaladest. Elussünnitaja, 1-38 järglast. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Ülepüügi tõttu arvukus kahanes, kuid 2000. a kehtestati püügilimiidid, mis on arvukuse taastanud. Liik ei ole ohustatud.


Lõuna-kärphai

 

Mustelus asterias Cloquet, 1819 (Starry smooth-hound) – tähnik-kärphai. Laia levialaga, kuid võrdlemisi harva kohatav liik. Ida-Atlandis Briti saartest ja Põhjamerest kuni Kanaari saarteni (s.h Vahemeres ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Lühike pea, sale keha. Ovaalsed suured silmad. Suunurkades huultel poised. Hallikal või pruunil kehal palju valgeid täppe. Toitub peamiselt ujuvatest krabidest. Ovovivipaarne, umbes 20 järglast, sünnipikkus 30 cm. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik püük ja ka sportkalastus. Liha kasutatakse toiduks, kuid Euroopas hinnatakse seda madalalt. Seisund: ei ole ohustatud.


Tähnik-kärphai

 

Mustelus californicus Gill, 1864 (Gray smooth-hound) – kalifornia kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kalifornia vetest kuni Kalifornia laheni. Mereveeline, demersaalne, 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 124 (160) cm. Lühike ja kitsas pea, üsna sale keha. Väikesed ovaalsed silmad. Ühtlaselt hall. Koguneb sageli parve. Toitub peamiselt vähilaadsetest, väiksemal määral ussidest ja pisikaladest. Ovoviviparne, 3-16 järglast. Kaubanduslik väljapüük, kuid liha hinnatakse madalalt. Ka sportkalastus. Seisund: ei ole ohustatud.


Kalifornia kärphai

 

Mustelus canis (Mitchill, 1815) (Dusky smooth-hound) – ameerika kärphai. Vt artiklit Ameerika kärphai

       

Mustelus dorsalis Gill, 1864 (Sharptooth smooth-hound) – kihv-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Mehhiko lõunaosa vetest kuni Peruu veteni. Mereveeline, demersaalne, 20-200 m sügavusel. Pikkus kuni 64 cm. Pikenenud pea ja üsna sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt krervettidest ja teistest vähilaadsetest, Ovovivipaarne, pesakonnas üle 4 järglase, sünnipikkus 21-23 cm. Vähene kaubanduslik püügihuvi, liha kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


Kihv-kärphai


Mustelus fasciatus (Garman, 1913) (Striped smooth-hound) – vöödiline kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunaosa vetest Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 1-250 m sügavusel (enamasti 1-50 m). Pikkus kuni 150 (158) cm (tavapikkus 70 cm). Väga pikk pea ja üsna sale keha. Sabavars lühike. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Ovovivipaarne, pesakonnas 4 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Seisund: äärmiselt ohustatud.


Vöödiline kärphai

 

Mustelus griseus Pietschmann, 1908 (Spotless smooth-hound) – hall kärphai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes, võib-oola ka Folipiinde vetes. Mereveeline, demersaalne, 51-300 m sügavusel. Pikkus kuni 87 (107,9) cm. Lühike pea, sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, pesakonnas 2-20 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kõrgelt hinnatud. Seisund: määramata.


Hall kärphai

 

Mustelus henlei (Gill, 1863) (Brown smooth-hound) – pruun kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kaliforniast (USA) kuni Kalifornia laheni; Ekuadori ja Peruu vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-281 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm. Lühike pea, pikk ninamik, üsna sale keha. Pronksjas või hall, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähemal määral peajalgsetest, hulkharjasussidest ja luukaladest. Moodustab vahel väikseid parvi. Hooajalised ränded. Ovovivipaarne, 1-10 järglast. Mõõdukas kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Pruun kärphai


Mustelus higmani Springer & Lowe, 1963 (Smalleye smooth-hound) – väikesilm-kärphai. Lääne-Atlandis Venetsueela põhjaosa vetest lõunasuunas kuni Brasiilia veteni. Mere- ja riimveeline, demersaalne, 1-900 m sügavusel (eelistab kuni 200 m sügavusi kinnisi lahtesid, leidub ka estuaarides). Pikkus kuni 70 cm (tavapikkus 55 cm). Pea pikk, ninamik terav, keha sale. Hall või hallikaspruun, kõht valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähem luukaladest, kalmaaridest ja meduusidest. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks, kuid ei ole eriti hinnatud. Seisund: Liik ei ole ohustatud.


Väikesilm-kärphai

 

Mustelus lenticulatus Phillipps, 1932 (Spotted estuary smooth-hound) – valgetähn-kärphai. Vaikse ookeani edelaosas Kermadeci saarte ja Uus-Meremaa vetes, teated ka Lõuna-Austraalia vetest. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-860 m sügavusel (tavaliselt 0-400 m). Pikkus kuni 151 cm (tavapikkus 85 cm). Lühike pea, tömp ninamik, üsna sale keha. Ovaalsed silmad. Hall või hallikaspruun, seljal rohkelt heledaid täppe. Emane isasest suurem. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-37 järglast. Kaubanduslik väljapüük: Uus-Meremaa püüdis 2000-2011. a vahemikus 1225-1643 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Valgetähn-kärphai

 

Mustelus lunulatus Jordan & Gilbert, 188 (Sicklefin smooth-hound) – sirpuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Lõuna-Kalifornia (USA) vetest kuni Panama veteni. Mereveeline, demersaalne, 10-144 m sügavusel (enamasti kuni 100 m). Pikkus kuni 175 cm. Lühike pea, sale keha. Pruun või hall. Toitub peamiselt vähilaadsetest, seejärel peajalgsetest ja luukaladest. Ovovivipaarne, 6-19 järglast. Mõningane kaubanduslik väljapüük. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Sirpuim-kärphai

 

Mustelus manazo Bleeker, 1855 (Starspotted smooth-hound) – jaapani kärphai. India ookeani lääneosas Keenia vetes; Vaikse ookeani lääneosas Lõuna-Siberi (Venemaa), Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes; ka Chesterfieldi saarte (Korallimeri) vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-360 m sügavusel, eelistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 220 (135) cm. Lühike pea, rühikas keha. Hall või pruun, kõht hele, seljal valged täpid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 1-22 järglast. Kaubanduslik väljapüük. Liha kasutatakse inimtoiduks, hinnatud on ka maks. Ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Jaapani kärphai


Mustelus mangalorensis Cubelio, Remya & Kurup, 2011 (Mangalore houndshark) – mangalore kärphai. Vähetuntud liik India ookeani lääneosas India vetes (2018 tabatud ka Andamani merest). Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 57,7 (77) cm. Andmed vähesed.


Mangalore kärphai

 

Mustelus mento Cope, 1877 (Speckled smooth-hound) – täpiline kärphai. Vaikse ookeani idaosas Peruu vetest Tšiili lõunaosa veteni, s.h ka Galapagose saartel ja Juan Fernandezi saartel. Mereveeline, demersaalne, 16-50 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm. Pea lühike, keha võrdlemisi jässakas. Hall või pruun, kõht valge, seljal valged täpid. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse inimtoiduks. Peruus on püügil kehtestatud alammõõduks 60 cm. Seisund: ohulähedane.


Täpiline kärphai


Mustelus minicanis Heemstra, 1997 (Dwarf smooth-hound) – kääbus-kärphai. Harvakohatav endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Lõuna-Ameerika rannikul Cape La Vela (Kolumbia) ja Rio Caribe (Venetsueela) vahel. Teadusele tuntud 9 isendi põhjal. Mereveeline, bentopelaagiline, 71-183 m sügavusel. Pikkus kuni 57,4 cm. Kaubanduslikult ei püüta. Seisund: määramata.


Kääbus-kärphai

 

Mustelus mosis Hemprich & Ehrenberg, 1899 (Arabian smooth-hound) – araabia kärphai. India ookeanis Punasest merest ja Ida-Aafrikast (s.h Pärsia laht) kuni Maldiivide, India ja Sri Lanka veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 400 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm. Pea lühike, keha rühikas. Hall või pruun, kõht hele. Toitub väikestest luukaladest, limustest ja vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 6-10 järglast. Kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Indias ja Pakistanis kasutatakse liha toiduks. Seisund: määramata.


Araabia kärphai

 

Mustelus mustelus (Linnaeus, 1758) (Common smooth-hound) – harilik kärphai. Vt artiklit Harilik kärphai

 

Mustelus norrisi Springer, 1939 (Narrowfin smooth-hound) – ahasuim-kärphai. Lääne-Atlandis Floridast (USA) ja Mehhiko lahe põhjaosast (Mehhiko) kuni Venetsueela veteni; ka Brasiilia lõunaosa vetes. Mereveeline, demersaalne, 1-100 m sügavusel (enamasti 3-40 m). Eelöistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 110 (123) cm (tavapikkus 80 cm), suurim registreeritud mass 13,8 kg. Lühike, kitsas pea, pikk keha. Pealt hall, alt hele. Vivipaarne, 4-14 järglast. Toitub peamiselt vähilaadsetest. (krabid, krevetid jm). Vähene kaubanduslik väljapüük. Püütakse ka kaldalt õngega (tonkaga). Brasiilia vetes on tuvastatud lihas kõrgenenud elavhõbedasisaldus. Seisund: määramata.


Ahasuim-kärphai

 

Mustelus palumbes Smith, 1957 (Whitespotted smooth-hound) – tuvihall kärphai. Kagu-Atlandis Namiibia vetest kuni Natali (LAV) keskosani. Mereveeline, demersaalne, 0-443 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm. Lühike pea, väljaveninud keha. Hall või hallikaspruun, rohkete valgete täppidega, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 3-15 järglast. Vähene kaubanduslik püük, ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Tuvihall kärphai

 

Mustelus punctulatus Risso, 1827 (Blackspotted smooth-hound) – musttäpp-kärphai. Ida-Atlandis Vahemerest kuni Lääne-Sahara veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 190 cm (teisal 95 cm). Hallil või pruunikal kuklaosal ja seljal on väikesed tumedad täpid. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Mõningane kaubanduslik väljapüük, Vahemeremaades kasutatakse toiduna. Seisund: määramata.


Musttäpp-kärphai

 

Mustelus ravidus White & Last, 2006 (Australian grey smooth-hound) – hallikas kärphai. Endeemne liik India ookeani idaosas Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 106-300 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 (101) cm. Ninamik terav, keha värtnataoline. Hall või pruunikas, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Hallikas kärphai


Mustelus schmitti Springer, 1939 (Narrownose smooth-hound) – patagoonia kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunavetest kuni Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 60-195 m sügavusel. Pikkus kuni 92 (108,5) cm (tavapikkus 60 cm). Pea lühike, keha värtnakujuline. Hall pronksja tooniga, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük: FAO andmetel püüdsid Argentiina ja Uruguai 2000-2011. a vahemikus 6 851 - 10 766 t. Liha kasutatakse toiduks. Liigne väljapüük on kahandanud liigi arvukust. Seisund: eriti ohustatud.


Patagoonia kärphai

 

Mustelus sinusmexicanus Heemstra, 1997 (Gulf smooth-hound) – mehhiko kärphai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahes. Mereveeline, pelaagiline, 20-250 m sügavusel (enamasti 42-91 m). Pikkus kuni 140 cm. Pea lühike, keha värtnakujuline. Pealt hall, alt hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest, ka luukaladest. Ovovivipaarne, kuni 8 järglast. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Mehhiko kärphai

 

Mustelus stevensi White & Last, 2008 (Western spotted gummy shark) – stevensi kärphai. Endeemne liik Lääne-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 121-402 m sügavusel. Pikkus kuni 103,4 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Kollakashall rohkete valgete täppidega, kõht hele. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Stevensi kärphai

 

Mustelus walkeri White & Last, 2008 (Eastern spotted gummy shark) – walkeri kärphai. Endeemne liik Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 52-403 m sügavusel. Pikkus kuni 111,6 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Hall rohkete valgete täppidega, kõht hele, sabauimel valge ääris. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Walkeri kärphai

 

Mustelus whitneyi Chirichigno, 1973 (Humpback smooth-hound) – küürselg-kärphai. Vaikse ookeani kirdeosas Ekuadori vetest Tšiili lõunaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 16-211 m sügavusel (enamasti 70-100 m). Eelistab kivist põhja ja hoidub saarte ümbrusse. Pikkus kuni 87 (95) cm. Pikk pea ja tihke, küürakas keha. Hall või pruunikas, kõht hele. Vivipaarne, 5-10 järglast. Rohke kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Suurim väljapüük Peruu vetest 1984. a – 25 000 t. 1990-ndatel langesid saagid järsult alla 5000 t. Alates 2001. a kehtestatud alammõõt (60 cm). Seisund: ohustatud.


Küürselg-kärphai

 

Mustelus widodoi White & Last, 2006 (White-fin smooth-hound) – widodo kärphai. Vaikse ookeani lääneosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 60-120 m sügavusel. Pikkus kuni 108,5 cm. Andmed vähesed. Seisund: määramata.

Pilt puudub


Seni teaduslikult kirjeldamata liigid:

Mustelus sp. (Sarawak smooth-hound); Mustelus sp. (Kermadec smooth-hound)

Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
Ameerika kärphai (Mustelus canis)
Nugishailased (Triakidae)




Hotmedia.ee