Kärphaid (Mustelus)

Kärphaid (Mustelus), kalade perekond nugishailaste (Triakidae) sugukonnast. Inglise smooth-hounds; prantsuse emissolles; vene обыкновенные куньи акулы. Suhteliselt väikesed haid. Hambad on tömbid, neid võib suus olla mitu rida. Elavad Atlandis, Vaikses ja India ookeanis.

Perekonda kuulub 28 liiki (2019, FishBase):


Mustelus albipinnis Castro-Aguirre, Antuna-Mendiola, González-Acosta, de, la & Cruz-Agüero, 2005 (White-margin fin houndshark) – valgeuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahes. Mereveeline, demersaalne, 30-281 m sügavusel. Pikkus kuni 118 cm. Keha sale, tume, pruunikashall. Elussünnitaja, 3-23 järglast. Kohalik väljapüük. Seisund: määramata.


Valgeuim-kärphai

 

Mustelus antarcticus Günther, 1870 (Gummy shark) – lõuna-kärphai. Endeemne liik Lõuna-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 175 cm, suurim registreeritud mass 30,8 kg ja eluiga 16 a. Lühike pea, peenike ja sale keha. Hall või hallikaspruun. Emane isasest suurem. Toitub peajalgsetest, vähilaadsetest ja luukaladest. Elussünnitaja, 1-38 järglast. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Ülepüügi tõttu arvukus kahanes, kuid 2000. a kehtestati püügilimiidid, mis on arvukuse taastanud. Liik ei ole ohustatud.


Lõuna-kärphai

 

Mustelus asterias Cloquet, 1819 (Starry smooth-hound) – tähnik-kärphai. Laia levialaga, kuid võrdlemisi harva kohatav liik. Ida-Atlandis Briti saartest ja Põhjamerest kuni Kanaari saarteni (s.h Vahemeres ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-350 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm. Lühike pea, sale keha. Ovaalsed suured silmad. Suunurkades huultel poised. Hallikal või pruunil kehal palju valgeid täppe. Toitub peamiselt ujuvatest krabidest. Ovovivipaarne, umbes 20 järglast, sünnipikkus 30 cm. Inimestele ohtlik ei ole. Kaubanduslik püük ja ka sportkalastus. Liha kasutatakse toiduks, kuid Euroopas hinnatakse seda madalalt. Seisund: ei ole ohustatud.


Tähnik-kärphai

 

Mustelus californicus Gill, 1864 (Gray smooth-hound) – kalifornia kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kalifornia vetest kuni Kalifornia laheni. Mereveeline, demersaalne, 0-200 m sügavusel. Pikkus kuni 124 (160) cm. Lühike ja kitsas pea, üsna sale keha. Väikesed ovaalsed silmad. Ühtlaselt hall. Koguneb sageli parve. Toitub peamiselt vähilaadsetest, väiksemal määral ussidest ja pisikaladest. Ovoviviparne, 3-16 järglast. Kaubanduslik väljapüük, kuid liha hinnatakse madalalt. Ka sportkalastus. Seisund: ei ole ohustatud.


Kalifornia kärphai

 

Mustelus canis (Mitchill, 1815) (Dusky smooth-hound) – ameerika kärphai. Vt artiklit Ameerika kärphai

       

Mustelus dorsalis Gill, 1864 (Sharptooth smooth-hound) – kihv-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Mehhiko lõunaosa vetest kuni Peruu veteni. Mereveeline, demersaalne, 20-200 m sügavusel. Pikkus kuni 64 cm. Pikenenud pea ja üsna sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt krervettidest ja teistest vähilaadsetest, Ovovivipaarne, pesakonnas üle 4 järglase, sünnipikkus 21-23 cm. Vähene kaubanduslik püügihuvi, liha kasutatakse toiduks. Seisund: määramata.


Kihv-kärphai


Mustelus fasciatus (Garman, 1913) (Striped smooth-hound) – vöödiline kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunaosa vetest Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 1-250 m sügavusel (enamasti 1-50 m). Pikkus kuni 150 (158) cm (tavapikkus 70 cm). Väga pikk pea ja üsna sale keha. Sabavars lühike. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Ovovivipaarne, pesakonnas 4 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Seisund: äärmiselt ohustatud.


Vöödiline kärphai

 

Mustelus griseus Pietschmann, 1908 (Spotless smooth-hound) – hall kärphai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes, võib-oola ka Folipiinde vetes. Mereveeline, demersaalne, 51-300 m sügavusel. Pikkus kuni 87 (107,9) cm. Lühike pea, sale keha. Ühtlaselt hall või hallikaspruun. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, pesakonnas 2-20 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kõrgelt hinnatud. Seisund: määramata.


Hall kärphai

 

Mustelus henlei (Gill, 1863) (Brown smooth-hound) – pruun kärphai. Vaikse ookeani idaosas Põhja-Kaliforniast (USA) kuni Kalifornia laheni; Ekuadori ja Peruu vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-281 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm. Lühike pea, pikk ninamik, üsna sale keha. Pronksjas või hall, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähemal määral peajalgsetest, hulkharjasussidest ja luukaladest. Moodustab vahel väikseid parvi. Hooajalised ränded. Ovovivipaarne, 1-10 järglast. Mõõdukas kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Pruun kärphai


Mustelus higmani Springer & Lowe, 1963 (Smalleye smooth-hound) – väikesilm-kärphai. Lääne-Atlandis Venetsueela põhjaosa vetest lõunasuunas kuni Brasiilia veteni. Mere- ja riimveeline, demersaalne, 1-900 m sügavusel (eelistab kuni 200 m sügavusi kinnisi lahtesid, leidub ka estuaarides). Pikkus kuni 70 cm (tavapikkus 55 cm). Pea pikk, ninamik terav, keha sale. Hall või hallikaspruun, kõht valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähem luukaladest, kalmaaridest ja meduusidest. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse toiduks, kuid ei ole eriti hinnatud. Seisund: Liik ei ole ohustatud.


Väikesilm-kärphai

 

Mustelus lenticulatus Phillipps, 1932 (Spotted estuary smooth-hound) – valgetähn-kärphai. Vaikse ookeani edelaosas Kermadeci saarte ja Uus-Meremaa vetes, teated ka Lõuna-Austraalia vetest. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, 0-860 m sügavusel (tavaliselt 0-400 m). Pikkus kuni 151 cm (tavapikkus 85 cm). Lühike pea, tömp ninamik, üsna sale keha. Ovaalsed silmad. Hall või hallikaspruun, seljal rohkelt heledaid täppe. Emane isasest suurem. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-37 järglast. Kaubanduslik väljapüük: Uus-Meremaa püüdis 2000-2011. a vahemikus 1225-1643 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Valgetähn-kärphai

 

Mustelus lunulatus Jordan & Gilbert, 188 (Sicklefin smooth-hound) – sirpuim-kärphai. Vaikse ookeani idaosas Lõuna-Kalifornia (USA) vetest kuni Panama veteni. Mereveeline, demersaalne, 10-144 m sügavusel (enamasti kuni 100 m). Pikkus kuni 175 cm. Lühike pea, sale keha. Pruun või hall. Toitub peamiselt vähilaadsetest, seejärel peajalgsetest ja luukaladest. Ovovivipaarne, 6-19 järglast. Mõningane kaubanduslik väljapüük. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Sirpuim-kärphai

 

Mustelus manazo Bleeker, 1855 (Starspotted smooth-hound) – jaapani kärphai. India ookeani lääneosas Keenia vetes; Vaikse ookeani lääneosas Lõuna-Siberi (Venemaa), Jaapani, Korea, Hiina, Taiwani ja Vietnami vetes; ka Chesterfieldi saarte (Korallimeri) vetes. Mereveeline, demersaalne, 0-360 m sügavusel, eelistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 220 (135) cm. Lühike pea, rühikas keha. Hall või pruun, kõht hele, seljal valged täpid. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 1-22 järglast. Kaubanduslik väljapüük. Liha kasutatakse inimtoiduks, hinnatud on ka maks. Ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Jaapani kärphai


Mustelus mangalorensis Cubelio, Remya & Kurup, 2011 (Mangalore houndshark) – mangalore kärphai. Vähetuntud liik India ookeani lääneosas India vetes (2018 tabatud ka Andamani merest). Mereveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 57,7 (77) cm. Andmed vähesed.


Mangalore kärphai

 

Mustelus mento Cope, 1877 (Speckled smooth-hound) – täpiline kärphai. Vaikse ookeani idaosas Peruu vetest Tšiili lõunaosa veteni, s.h ka Galapagose saartel ja Juan Fernandezi saartel. Mereveeline, demersaalne, 16-50 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm. Pea lühike, keha võrdlemisi jässakas. Hall või pruun, kõht valge, seljal valged täpid. Ovovivipaarne, 1-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük, liha kasutatakse inimtoiduks. Peruus on püügil kehtestatud alammõõduks 60 cm. Seisund: ohulähedane.


Täpiline kärphai


Mustelus minicanis Heemstra, 1997 (Dwarf smooth-hound) – kääbus-kärphai. Harvakohatav endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Lõuna-Ameerika rannikul Cape La Vela (Kolumbia) ja Rio Caribe (Venetsueela) vahel. Teadusele tuntud 9 isendi põhjal. Mereveeline, bentopelaagiline, 71-183 m sügavusel. Pikkus kuni 57,4 cm. Kaubanduslikult ei püüta. Seisund: määramata.


Kääbus-kärphai

 

Mustelus mosis Hemprich & Ehrenberg, 1899 (Arabian smooth-hound) – araabia kärphai. India ookeanis Punasest merest ja Ida-Aafrikast (s.h Pärsia laht) kuni Maldiivide, India ja Sri Lanka veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 400 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm. Pea lühike, keha rühikas. Hall või pruun, kõht hele. Toitub väikestest luukaladest, limustest ja vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 6-10 järglast. Kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Indias ja Pakistanis kasutatakse liha toiduks. Seisund: määramata.


Araabia kärphai

 

Mustelus mustelus (Linnaeus, 1758) (Common smooth-hound) – harilik kärphai. Vt artiklit Harilik kärphai

 

Mustelus norrisi Springer, 1939 (Narrowfin smooth-hound) – ahasuim-kärphai. Lääne-Atlandis Floridast (USA) ja Mehhiko lahe põhjaosast (Mehhiko) kuni Venetsueela veteni; ka Brasiilia lõunaosa vetes. Mereveeline, demersaalne, 1-100 m sügavusel (enamasti 3-40 m). Eelöistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 110 (123) cm (tavapikkus 80 cm), suurim registreeritud mass 13,8 kg. Lühike, kitsas pea, pikk keha. Pealt hall, alt hele. Vivipaarne, 4-14 järglast. Toitub peamiselt vähilaadsetest. (krabid, krevetid jm). Vähene kaubanduslik väljapüük. Püütakse ka kaldalt õngega (tonkaga). Brasiilia vetes on tuvastatud lihas kõrgenenud elavhõbedasisaldus. Seisund: määramata.


Ahasuim-kärphai

 

Mustelus palumbes Smith, 1957 (Whitespotted smooth-hound) – tuvihall kärphai. Kagu-Atlandis Namiibia vetest kuni Natali (LAV) keskosani. Mereveeline, demersaalne, 0-443 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm. Lühike pea, väljaveninud keha. Hall või hallikaspruun, rohkete valgete täppidega, kõht hele. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 3-15 järglast. Vähene kaubanduslik püük, ka sportkalastus. Seisund: määramata.


Tuvihall kärphai

 

Mustelus punctulatus Risso, 1827 (Blackspotted smooth-hound) – musttäpp-kärphai. Ida-Atlandis Vahemerest kuni Lääne-Sahara veteni. Mereveeline, demersaalne, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 190 cm (teisal 95 cm). Hallil või pruunikal kuklaosal ja seljal on väikesed tumedad täpid. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Mõningane kaubanduslik väljapüük, Vahemeremaades kasutatakse toiduna. Seisund: määramata.


Musttäpp-kärphai

 

Mustelus ravidus White & Last, 2006 (Australian grey smooth-hound) – hallikas kärphai. Endeemne liik India ookeani idaosas Põhja-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 106-300 m sügavusel. Pikkus kuni 78,8 (101) cm. Ninamik terav, keha värtnataoline. Hall või pruunikas, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Oletatavasti vivipaarne. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Hallikas kärphai


Mustelus schmitti Springer, 1939 (Narrownose smooth-hound) – patagoonia kärphai. Edela-Atlandis Brasiilia lõunavetest kuni Argentiina põhjaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 60-195 m sügavusel. Pikkus kuni 92 (108,5) cm (tavapikkus 60 cm). Pea lühike, keha värtnakujuline. Hall pronksja tooniga, kõht hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest. Ovovivipaarne, 2-7 järglast. Intensiivne kaubanduslik väljapüük: FAO andmetel püüdsid Argentiina ja Uruguai 2000-2011. a vahemikus 6 851 - 10 766 t. Liha kasutatakse toiduks. Liigne väljapüük on kahandanud liigi arvukust. Seisund: eriti ohustatud.


Patagoonia kärphai

 

Mustelus sinusmexicanus Heemstra, 1997 (Gulf smooth-hound) – mehhiko kärphai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahes. Mereveeline, pelaagiline, 20-250 m sügavusel (enamasti 42-91 m). Pikkus kuni 140 cm. Pea lühike, keha värtnakujuline. Pealt hall, alt hele. Toitub peamiselt põhja-vähilaadsetest, ka luukaladest. Ovovivipaarne, kuni 8 järglast. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Mehhiko kärphai

 

Mustelus stevensi White & Last, 2008 (Western spotted gummy shark) – stevensi kärphai. Endeemne liik Lääne-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 121-402 m sügavusel. Pikkus kuni 103,4 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Kollakashall rohkete valgete täppidega, kõht hele. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: liik ei ole ohustatud.


Stevensi kärphai

 

Mustelus walkeri White & Last, 2008 (Eastern spotted gummy shark) – walkeri kärphai. Endeemne liik Ida-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 52-403 m sügavusel. Pikkus kuni 111,6 cm. Võrdlemisi kõrged seljauimed. Hall rohkete valgete täppidega, kõht hele, sabauimel valge ääris. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: määramata.


Walkeri kärphai

 

Mustelus whitneyi Chirichigno, 1973 (Humpback smooth-hound) – küürselg-kärphai. Vaikse ookeani kirdeosas Ekuadori vetest Tšiili lõunaosa veteni. Mereveeline, demersaalne, 16-211 m sügavusel (enamasti 70-100 m). Eelistab kivist põhja ja hoidub saarte ümbrusse. Pikkus kuni 87 (95) cm. Pikk pea ja tihke, küürakas keha. Hall või pruunikas, kõht hele. Vivipaarne, 5-10 järglast. Rohke kaubanduslik väljapüük, ka sportkalastus. Suurim väljapüük Peruu vetest 1984. a – 25 000 t. 1990-ndatel langesid saagid järsult alla 5000 t. Alates 2001. a kehtestatud alammõõt (60 cm). Seisund: ohustatud.


Küürselg-kärphai

 

Mustelus widodoi White & Last, 2006 (White-fin smooth-hound) – widodo kärphai. Vaikse ookeani lääneosas Indoneesia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 60-120 m sügavusel. Pikkus kuni 108,5 cm. Andmed vähesed. Seisund: määramata.

Pilt puudub


Seni teaduslikult kirjeldamata liigid:

Mustelus sp. (Sarawak smooth-hound); Mustelus sp. (Kermadec smooth-hound)

Viimati: juuli, 2019

Vaata lisaks:

Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
Ameerika kärphai (Mustelus canis)
Nugishailased (Triakidae)




Hotmedia.ee