Otsingu tulemused:
1. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Purikala (Istiophorus platypterus)
Purikala, ka Vaikse ookeani purikala (Istiophorus platypterus) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi makrelliliste (Scombroidei) alamseltsi purikalalaste (Istiophoridae) sugukonna perekonnast purikalad (Istiophorus).[Inglise Indo-Pacific sailfish, billfish; saksa Pazifischer Fächerfisch, Indopazifisher Segelfisch; prantsuse voilier indo-pacifique; hispaania pez vela del Indo-Pacifco, volador; jaapani bashokajiki; soome purjekala; vene парусник индо-тихоокеанский]
Kohalikke nimekujusid1:
AUSTRALIA: Bayonet fish, Pacific sailfish, Sailfish .
CHINA: Ho-soan-ki-hi, Tong-fangchiyii, Yu-san-chi-yu, Yu-san-yu .
COMOROS: Mbassi kouri.
INDIA: Fung-hibaru, Mylmeen, Ola-meen, Peacock fish, Sailfish, Tadmasa, Yemungolah .
INDONESIA: Djangilus, Geulang pajang, Hohoo malays, Ikan jegan, Ikan laya, Ikan layar, Lijarang, Landjareng, Lkajar plajaren, Panombuk, Stuji stuji.
JAPAN: Akitaroo, Atsutaro, Banba, Baren, Barin, Bashoo, Bashookajiki, Byoobu, Byoobusashi, Haio, Haioshibi, Haou, Hauo, Kanga, Kannushi, Koomori, Minokajiki, Nourage, Oba, Suginairage, Suginairagi, Sugiyama, Tobihira.
KENYA: Mbassi, Nsulinsuli.
MADAGASCAR: Ndwaro.
MALAYSIA: Mersuji, Layeran.
MEXICO: Pez vela, Volador.
NEW CALEDONIA: Empéreur éventail , Voilier.
PHILIPPINES: Dogso, Dugso, Dumosok, Kandelan, Kandayan, Liplipan, Malasugi, Sailfin, Sailfish.
REPUBLIC OF KOREA: Dot-sae-chi.
SRI LANKA: MyImeen, Thalapatha.
TAHITI:Haurepe.
VIET NAM: Cá co.
TANZANIA: Mbassi, Nsuli nsuli.
Levinud Vaikses ja India ookeanis; Suessi kanali kaudu jõudnud ka Vahemerre.
Selg tumesinine, küljed ja kõht hõbejad. Eresinisel seljauimel on hajutatud arvukad mustad täpid. Suur purjekujuline seljauim. Pikad, 2-3 kiirest koosnevad kõhuuimed.
Rannikumeres tavalisemad kui avaookeanis. Toituvad parvekaladest ja peajalgsetest limustest, jälitades saaki tavaliselt väikeste rühmadena. Kiirel ujumisel on on kokkupandud seljauim surutud vastu keha, paiknedes erilisel süvendil seljal (samuti varjuvad pärakuuim ja kõhuuimed) ja tõuseb oma peidikust üksnes kiirete pöörete puhul suurtel kiirustel. Mõnikord vaiksetel päevadel võib purikalu näha päris pinnal, kus nad triivivad aeglaselt täielikult laialilaotunud ja veepinna kohale ulatuvate seljauimedega; võimalik, et nad kasutavad liikumiseks tuulejõudu. Kõige suuremad purikalad kasvavad kuni 3,3 m pikkuseks ja kaaluvad ligi 100 kg, kuid tavaliselt ei ületa nende kaal 20-25 kg. 2
FishBase's suurim pikkus 348 cm ja suurim mass 100,2 kg. Eluiga kuni 13 a.
Väljapüük 16 700 - 32 100 tonni (2000-2012. a). Suurimad püüdjad Sri Lanka, Taiwan, Jaapan.
Atraktiivne püügiobjekt trofeekalastuses. Püügiviisiks trolling. Haagitud purikala sooritab jõulisi hüppeid ja kiireid sukeldumisi. Tema väljatoomine võib kesta tunde.
Liha on tumepunane, seda ei peeta nii heaks nagu marliinidel ja seetõttu pole selle toiduks kasutamine väga levinud. Suvisel ajal valmnistatakse purikalast sushi't ja sashimi't.
Allikad:
1 kohalikud nimetused FAO portaalis
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Istiophorus platypterus FishBase's (oktoober, 2014)
Fächerfisch Wikipedias (saksa)
Oktoober, 2014
Vaata lisaks:
Atlandi purikala (Istiophorus albicans)Purikalalased (Istiophoridae)
Purikalad (Istiophorus)