Otsingu tulemused:
1. Õisu järv
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)
2. Abja paisjärv
3. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
4. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
5. Alatsi järv (Suuresilma järv)
6. Auksi järv
7. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
8. Erm Vaike
9. Halliste jõgi
10. Hendrikhansu järv (Hendrikhansu paisjärv)
11. Hendrikhansu oja
12. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
13. Ikepera järv (pärimus)
14. Ikepera oja
15. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
16. Jaanuse paisjärv
17. Jaska järv (Olustvere Jaska järv, Jaska paisjärv)
18. Järvepall (Aegagropila linnaei)
19. Kalanduskoda
20. Kalvre järv (Kalvre veskijärv)
21. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
22. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
23. Karula järv (Uue-Võidu järv)
24. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
25. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
26. Kerita järv (Kerita paisjärv)
27. Kiisk (pärimus)
28. Kildu järv (Kildu veskijärv)
29. Kobruvere paisjärv (Kalju paisjärv)
30. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
31. Kruusaaugu järv
32. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
33. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
34. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
35. Kõlu järv (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv)
36. Kõrvi järv
37. Kõverjärv (Pulli Kõverjärv)
38. Kösti järv (Kõsti paisjärv, Kösti paisjärv)
39. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
40. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
41. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
42. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
43. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
44. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
45. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
46. Mandle järv (Riiska paisjärv, Riiska 2. paisjärv, Handle paisjärv)
47. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
48. Mudajärv (Nõmme Mudajärv, Nõmmjärv)
49. Muraka järv (Muraka paisjärv)
50. Muti järv (Suur Mutijärv)
51. Mädajärv (Vana-Võidu Mädajärv)
52. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
53. Männa tehisjärv (Rõõsa tehisjärv)
54. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
55. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
56. Pärimus: Õisu järv
57. Paala järv (Valuoja paisjärv)
58. Paistu paisjärv
59. Paluküla järv
60. Parika järv
61. Pedja jõgi
62. Pelda oja (Jaska oja)
63. Pelda paisjärv
64. Pingu järv (Tingo järv)
65. Pornuse paisjärv
66. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
67. Purgi järv (Purki järv)
68. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
69. Päidre järv (Tagametsa järv)
70. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
71. Pärimus: Konnjärv
72. Pärimus: Visaku järv
73. Pärnu alamvesikond
74. Pärsti järv (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv)
75. Pöögle paisjärv
76. Räägu järv (Räägu paisjärv, Kehtna paisjärv)
77. Ruhijärv (Ruhja järv)
78. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
79. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
80. Savikoti paisjärv
81. Sinejärv (Ainja Sinejärv)
82. Sinialliku allikad
83. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
84. Suure-Jaani paisjärv
85. Särg (Rutilus rutilus)
86. Särg ja roosärg pärimuses
87. Tiru paisjärv
88. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
89. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
90. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
91. Valgjärved ja Valgejärved
92. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
93. Vanamõisa järv (Pärsti Vanamõisa järv, Vanamõisa Saadu paisjärv)
94. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
95. Veelikse järv (Veelikse paisjärv)
96. Veevre paisjärv (Kassepa paisjärv, Viivre tiik)
97. Veisjärv (Veisejärv)
98. Viljandi järv
99. Võistre järv (Võistvere järv)
100. Võrtsjärve alamvesikond
101. Väikejärv (Parika Väikejärv)
102. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)
Särg (Rutilus rutilus)
Särg, ka harilik särg (Rutilus rutilus) on kalaliik karpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast särjed (Rutilus).
[Inglise roach; saksa Plötze, Plotz, Rotauge, Rotte, Schwal, Zicke jm; prantsuse gardon, plotze, blanchet jm; hispaania rutilo; itaalia rutilo; kreeka tsironi; leeedu kuoja; läti rauda; poola p³oc; rootsi mört; norra mort; soome särki; taani skalle; vene плотва]
Eestis ka ants, estlane, jõesärg, keltsasärg, koravka, korbak, labakas, linnukala, lutt, moks, mudasärg, rohusärg, tulisilm, ullukene jm.
Joonis: A. Turovski / Eesti mageveekalad
Kirjeldus
Keha külgedelt lamenenud, enam-vähem keskmise kõrgusega (heades toitumistingimustes kõrgem kui näljapajukil olles). Seljauim algab kõhuuimede kohalt. Kõhuserv (kõhuuimede ja päraku vahel) ümar. Suu otsseisune, pisut väljasopistatav, neeluhambad ühes reas. Selg tume, roheka või sinaka varjundiga, küljed ja kõht hõbevalged või sinakad. Selja- ja sabauim hallikasrohekad, rinnauimed kollakad, kõhuuimed ja pärakuuim punakad. Silmad punakad. Isastel kudemisajal peas ja seljal helmeskate.
Loendatavad tunnused: seljauimes 3-4 ogakiirt ja (8)9-12 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 14-17(18) pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, ärakuuimes 3 ogakiirt ja 8-12 pehmet kiirt; lõpusepiisid 19-23; neeluhambaid 5-5(6); soomusvalem 39(41) 7-10/3-5 46(48).
Levik
Särjel on varasemates käsitlustes kümmekond alamliiki, kelledest mitmeid vaadeldakse tänapäeval küll iseseisvate kalaliikidena. Neist tähtsamad on peale meie oma (R. r. rutilus) veel siberi särg (R. r. lacustris) ja vobla (R. r. caspicus, Kaspia meres ja selle valglas).
Kõigi nende levila kokku ulatub Püreneedest ja Alpidest põhja poole, Skandinaavia poolsaare idaosast Leena jõeni. Särge on Kaukaasias, Araali ja Baikali järvedes.
Eesti sisevetes ja rannikumeres on särg laialt levinud. Asustab 83% uuritud järvedest ja 54% jõgedest-ojadest.
Väldib düstroofseid metsa- ja soojärvi.
Eluviis
Eelistab magevett, kuid elab ka riimvees.
Litoraali eelistav parvekala, kuid suuri isendeid võib kohata ka kaldast kaugemal.
Sigimine
Eestis saavad emased suguküpseks enamasti 3-5-aastaselt (L 11-17 cm), isased keskelt läbi aasta nooremalt (9-14 cm).
Kudemine algab vee tº 8-10 ºC juures, rannikumeres harilikult aprilli lõpul, sisemaal mai algul, kestab reeglina kolme nädala ümber. Koelmud madalas (kuni 0,6 m) vees, mari lastakse peamiselt surnud taimedele, peaasjalikult tarnale, kaisla ja pilliroo juurtele, vooluvetes mõnikord ka vetikatega kaetud kividele.
Riimveesärjed tulevad kudema jõgede suudmetesse või nende lähedale, kus vesi magedam.
Koetavate kahvatukollaste marjaterade läbimõõt 1,3-1,6 mm, absoluutne viljakus mahub enamasti 2000-70 000 marjatera vahele, suhteline viljakus 110-150 marjatera.
Mari haudub enamasti alla kahe nädala. Kooruvad vastsed (L 6-7 mm) üsna hästi arenenud, ent esimestel päevadel siiski passiivsed, kleepuvad veetaimede külge, seejärel hakkavad aktiivselt liikuma ja toitu otsima, koondudes parvedesse.
Toitumine
Kõigesööja, menüü laialdane, detriidist ja vetikatest kalamaimudeni, sisaldab ka veetaimi, eeskätt penikeeli (Potamogeton) ja vesikatku (Elodea).
Nooremad (väiksemad) söövad suhteliselt rohkem putukavastseid ja zooplanktonit, vanemad (suuremad) aga limuseid ja taimtoitu. Võimaluse korral ei ütle ära teiste kalade poolt koetud marjast, heitmata armu ka nende vastsetele ja maimudele. Toitub väga intensiivselt suve teisel poolel, kõige vähem talvel ja varakevadel.
Kasv ja vanus
Eestis särje keskmine kasvutempo järgmine: aastased 5-6 cm (L) ja 0,8-1,6 g, kolmeaastased 11-12 cm ja 10-16 g, viieaastased 16-17 cm ja 40-55 g, seitsmeaastased 20-22 cm ja 80-110 g, kümneaastased 26-28 cm ja 190-260 g, viieteistaastased 32-34 cm ja 380-500 g.
Meie teiste kaladega võrreldes tuleb seda kasvukiirust pidada üsna aeglaseks. Rannikumeres kasvab reeglina kiiremini kui sisevetes. Emased ületavad isaseid kasvutempo ja eluea pikkuse poolest.
Seni teadaolevalt täheldati särje kõige aeglasemat kasvu Karjalas, kus 10-aastased isendid on kohati vaid 50 g raskused.
Eesti rekordid: 1,05 kg (Tänassilma jõgi Viljandimaal, 1979); 15 aastat, ent vaid 432 g (Võrtsjärv, 1958). Maailmarekordid: 2,58 kg (Ida-Saksamaa, 1973); 28 aastat ja kõigest 655 g (Karjala).
Foto: Viljar Veede / kalale.ee. 30 cm (l), 500 g, Ahja jõgi, 2004
Väljapüük
Töönduskalana teisejärguline, ent spordikalana üsna oluline.
1990-ndatel oli keskmise ja suure särje (L > 15 cm) töönduslik aastasaak rannikumeres (peamiselt Liivi lahes ja Väinameres) enamasti 200-300 t, Peipsis 500-750 t (sellest Eesti poolel vaid 90-160 t), teistes meie siseveekogudes kuni kümmekond tonni.
Väiksem särg on kuulunud koos kiisa ja teiste mittekaitstavate noorkaladega peamiselt sigadele ja karusloomadele söödaks mineva madala väärtusega peenkala hulka, mille püügi kohta ei peeta enam täpset arvestust.
Aastane kogupüük aastail 2000-2004 vahemikus 10 000—13 500 tonni. Peamisteks püüdjateks Soome, Poola ja Ukraina.
Liha keskmise kvaliteediga: rasvasisaldus 2-5%, kalorsus 85-115 kcal / 100 g.
Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Rutilus rutilus FishBase's (juuli, 2014)
Juuli, 2014
Vaata lisaks:
Pigo (Rutilus pigus)Kutum (Rutilus kutum)
Hammassärg (Rutilus frisii)
Taranka (vinnutatud kala)
Taran (Rutilus heckelii)
Vobla (Rutilus caspicus)
Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
Särg ja roosärg pärimuses
Särjed (Rutilus)