Otsingu tulemused:

1. Aardla järv (Ardla järv)
2. Aasovi meri
3. Abakala (Ballerus ballerus)
4. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
5. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
6. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
7. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
8. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Alfredi luislatikas (Osteobrama alfredianus)
11. Amblatikad (Toxabramis)
12. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
13. Andresjärv (Mustjärv)
14. Anne kanal
15. Araali meri
16. Arojärv (Rasina Arujärv)
17. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
18. Auksi järv
19. Bakeri luislatikas (Osteobrama bakeri)
20. Belaja (Kama)
21. Belangeri luislatikas (Osteobrama belangeri)
22. Bhima luislatikas (Osteobrama bhimensis)
23. Caesari salat
24. Charente jõgi
25. Cunma luislatikas (Osteobrama cunma)
26. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
27. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
28. Elistvere järv (Kuru järv)
29. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
30. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
31. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
32. Fea luislatikas (Osteobrama feae)
33. Filee
34. Fileerimine
35. Geosmiin
36. Gurda-luislatikas (Osteobrama cotio)
37. Hõbejas amblatikas (Toxabramis argentifer)
38. Haberman, Henn
39. Hallutsinogeensed kalad
40. Hanoi amblatikas (Toxabramis hotayensis)
41. Harilik hiinalatikas (Sinibrama affinis)
42. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
43. Haug pärimuses
44. Heik (Hake) kalanimedes
45. Hernes õngesöödana
46. Hiinalatikad (Sinibrama)
47. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
48. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
49. Hoffmanni amblatikas (Toxabramis hoffmanni)
50. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
51. Houdemeri amblatikas (Toxabramis houdemeri)
52. Idalatikad (Megalobrama)
53. Immaku järv (Immakjärv)
54. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
55. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
56. Jaanuse järv (Pikkjärv)
57. Juusa järv (Kuningajärv)
58. Jõemõisa-Kaiu järvestik
59. Jõemõrd
60. Jõksi järv
61. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
62. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
63. Küüt-hiinalatikas (Sinibrama taeniatus)
64. Kaarnajärv (Kaarna järv)
65. Kahrila järv
66. Kaiavere järv
67. Kaiu järv
68. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
69. Kalakasvatus
70. Kalaliha koostis
71. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
72. Kalurite uskumused
73. Karijärv
74. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
75. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
76. Karula järv (Uue-Võidu järv)
77. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
78. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
79. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
80. Kavadi (Kavati) järv
81. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
82. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
83. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
84. Kiruvere järv
85. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
86. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
87. Kooreüraski vastne (koorejäraja)
88. Koosa järv
89. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
90. Krishna luislatikas (Osteobrama peninsularis)
91. Kubija järv (Kubja järv)
92. Kuningvere järv
93. Kuremaa järv (Kurema järv)
94. Kurgjärv
95. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
96. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
97. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
98. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
99. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
100. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
101. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
102. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
103. Käsmu järv
104. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
105. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
106. Lahepera järv (Lahe järv)
107. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
108. Landilugu: Ugly Duckling
109. Latikad (Abramis)
110. Latikas (Abramis brama)
111. Latikas pärimuses
112. Latikas. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
113. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
114. Leevaku paisjärv
115. Leivakoorik
116. Leivast õngesöödad
117. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
118. Linnuroni (Ligula intestinalis)
119. Loomade liha
120. Luislatikad (Osteobrama)
121. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
122. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
123. Ma amblatikas (Toxabramis maensis)
124. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
125. Mais
126. Mandžuuria idalatikas (Megalobrama mantschuricus)
127. Melrose'i hiinalatikas (Sinibrama melrosei)
128. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
129. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
130. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
131. Murati järv
132. Must idalatikas (Megalobrama terminalis)
133. Mustatäpitõbi
134. Mustjärv (Hino Mustjärv)
135. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
136. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
137. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
138. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
139. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
140. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
141. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
142. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
143. Narva veehoidla
144. Narva veehoidla elustikust
145. Neilli luislatikas (Osteobrama neilli)
146. Neitsijärv
147. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
148. Niitlatikad (Nematabramis)
149. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
150. Nurg (Blicca bjoerkna)
151. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
152. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
153. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
154. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
155. Nüpli järv
156. Odrakruup
157. Ogalatikas (Capoetobrama kuschakewitschi)
158. Oralatikad (Acanthobrama)
159. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
160. Põhjavietnami amblatikas (Toxabramis nhatleensis)
161. Paidra järv
162. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
163. Palujüri järv (Palojüri järv)
164. Paluküla järv
165. Pangodi järv
166. Pardlatikas (Pogobrama barbatula)
167. Paunküla veehoidla
168. Pellegrini idalatikas (Megalobrama pellegrini)
169. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
170. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
171. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
172. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
173. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
174. Pikkuim-hiinalatikas (Sinibrama longianalis)
175. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
176. Pilkuse järv
177. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
178. Pulli järv (Pullijärv)
179. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
180. Päidla Kõverjärv
181. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
182. Päidre järv (Tagametsa järv)
183. Päästjärv (Perajärv)
184. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
185. Rasvad kalades
186. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
187. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
188. Ruhijärv (Ruhja järv)
189. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
190. Räpina järv (Räpina paisjärv)
191. Saadjärv (Saadrejärv)
192. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
193. Saesaare paisjärv
194. Sale idalatikas (Megalobrama elongata)
195. Seapekk
196. Simoni viidiklatikas (Pseudobrama simoni)
197. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
198. Soitsejärv (Suurjärv)
199. Soodla veehoidla
200. Soomkala
201. Soomuste mahavõtmine
202. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
203. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
204. Suur Saarjärv
205. Suure-Jaani paisjärv
206. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
207. Suursilm-hiinalatikas (Sinibrama macrops)
208. Swinhoe amblatikas (Toxabramis swinhonis)
209. Tamula järv (Tamla järv)
210. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
211. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
212. Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
213. Tuvikene, Arvo
214. Tõhela järv
215. Tõugjärv (Küünjärv)
216. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
217. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
218. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
219. Ugly Duckling
220. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
221. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
222. Uljaste järved ja oos
223. Urbukse järv (Urbuse järv)
224. Vagula järv
225. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
226. Valgesilm (Ballerus sapa)
227. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
228. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
229. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
230. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
231. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
232. Vaskna järv
233. Vasula järv (Salatsi järv)
234. Veisjärv (Veisejärv)
235. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
236. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
237. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
238. Vigorsi luislatikas (Osteobrama vigorsii)
239. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
240. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
241. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
242. Viljandi järv
243. Vissi järv (Viritjärv)
244. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
245. Võistre järv (Võistvere järv)
246. Võngjärv
247. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
248. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
249. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
250. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
251. Väinjärv (Veinjärv)
252. Wu hiinalatikas (Sinibrama wui)
253. Wuchangi idalatikas (Megalobrama amblycephala)
254. Õisu järv
255. Õlikook
256. Ähijärv (Ahijärv)
257. Ülemiste järv

Latikas (Abramis brama)

Latikas (Abramis brama) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast  Abramis,  millesse viimasel ajal loetakse kuuluvat üksainus kalaliik.
Varasemalt (paljudes andmebaasides nüüdki) loeti perekonda kuuluvaiks ka abakala (Abramis ballerus) ja valgesilm   (Abramis sapa). Tänapäeval vaadeldakse viimaseid iseseisva perekonnana Ballerus, ja nende teadusnimedeks on vastavalt Ballerus ballerus ja Ballerus sapa. 

[Inglise freshwater bream, bream; saksa Blei, Brasse, Brasche jm; prantsuse brème d'eau douce, brame, plaquette; kreeka lestia; itaalia abramide, brama; leedu kar¹is; läti plaudis; poola leszsz; rootsi braxen; soome lahna; taani brasen; norra brasme; vene лещ)

Eestis ka kala ema, kärnanina, lahn, lasn, lapakas, lehtjas, libanik, lips, preks, prõks.


Joonistus: A. Turovski / Eesti mageveekalad

Kirjeldus
Keha kõrge, tunduvalt lamenenud. Noored isendid suhteliselt madalama kehaga. Soomused seljauime juures palju väiksemad kui küljejoone lähedal. Silma läbimõõt ninamiku pikkusest väiksem. 
Suu poolalaseisune, väljasopistatav, neeluhambad ühes reas. 
Selg rohekaspruunist mustjassiniseni, küljed noortel hõbedased, vanemail valkjashallid, kõht valkjas. Kõik uimed hallikad (mitte punakad). Kudemisajal isastel peas, kehal, vahel ka uimedel üsna tugev helmeskate.
Latika värvus muutub sõltuvalt  kala vanusest, põhja ja vee värvusest. Vanad latikad muutuvad tumedaks ja kullakarvaliseks; turbajärvedes on nad punakaspruunid.

Loendatavad tunnused: seljauimes (2)3 ogakiirt ja 8-10(11) pehmet kiirt; rinnauimes 1 ogakiir ja (14)15-18 pehmet kiirt; kõhuuimes 2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 3 ogakiirt ja  (20)23-30 pehmet kiirt; kõpusepiisid18-29; neeluhaimbaid 5-5 (6-5); soomusvalem (49)50  12-14/6-8  59(62).

Latikat, eriti nooremaid isendeid, aetakse tihti segamini nuruga. 
Eristamistunnusteks on:
latika uimed on hallid, nurul aga leidub uimedes reeglina punakaid, oranzhe või kollakaid toone;
latika silma läbimõõt on väiksem kui vahemik silmast ninamikuni, nurul on see võrdne või suurem;
latika soomused on küljejoone juures suuremad kui seljauime juures, nurul on need samasuurused;
latikas on reeglina märksa limasem kui nurg. 

Vahel ei pruugi aga eristamine ka ülaltoodud tunnuste põhjal õnnestuda, kuivõrd latikas annab nuruga ristandeid. Lisaks nurule ristub latikas särje ja roosärjega. 

Levik 
Latikal on erinevaid vorme ja eristatud on ka alamliike, ehkki enamasti vaadeldakse tänapäeval latikat ühe ja ühtse liigina.
Euroopa alamliik (A. b. brama) levib Püreneedest ja Alpidest Koola poolsaareni ja Petshora jõeni. Norras leidub teda Bergenini, Soomes kuni 67oN. Lõuna pool asustab Musta mere valglat. 
Kaspia ja Araali valglates elab idapoolne latikas (A. b. orientalis). 
Latikat on asustatud Balhashi järve, Baikalisse, Obi, Jenisseisse jm.

Eesti mandriosas (eeskätt lõuna pool) on latikas laialt levinud, rannikumeres aga vähearvukas (peamiselt Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahtedes). Saartel seniseil andmeil puudub. 

Eluviis
Latikal on paiksed ja poolsiirdelised vormid (viimased elavad meres, kudema tõusevad jõgede alamjooksule), kes nt Volga alamjooksul ja Araali mere põhjaosas elavad kõrvuti. Tuntud on ka Araali suubuvate jõgede deltades elav väike roolatikas ning Turkmeenias (Jashani järves) elav latika kääbusvorm (saab suguküpseks umbes 5 cm pikkusena).1

Eestis eelistab latikas suuremaid madalavõitu veega eutroofseid kuni hüpertroofseid järvi, väldib düstroofseid metsa- ja soojärvi. Põlgab tihedat taimestikku. Jõgedest on talle meelepärasemad need, kus veevool aeglane ja põhi mudane.
Latikas on põhja hoiduv parvekala. Noored viibivad rohkem litoraalis, vanemad lähevad ka kaldast kaugemale. 
Talvitub sügavamates kohtades.

Sigimine 
Lõuna pool kasvab latikas kiiremini ja saab suguküpseks 3-4-aastaselt, põhja poole 5-8-aastaselt.

Eestis koevad emased esimest korda reeglina 6-10-aastaselt (L 28-39 cm), isased keskmiselt aasta nooremalt (26-37 cm). Kudemine algab Eestis tavaliselt mai teisel poolel (vee tº 12-15 ºC) ja kestab 3-4 nädalat. Koeb mitmes rühmas (rahvasuus tuntud näiteks särjelatika, toomelatika ja uibulatika nime all), suuremad isendid (nii emased kui isased) väiksematest harilikult mõnevõrra varem. 
Mari lastakse kuni ühe meetri sügavuses vees eelistatavalt surnud taimedele, eeskätt tarnale. Eesti vetes on latikal sobivaid koelmuid tavaliselt piisavalt, varude seisund oleneb enamasti muudest teguritest.

Küpsed marjaterad on hallikaskollased, läbimõõduga 1,2-1,5 mm. Absoluutne viljakus reeglina 30 000 ja 500 000 marjatera vahel, suhteline viljakus 100-130 marjatera. 
Hästi suured latikad (üle 3 kg) jäävad sageli steriilseks ning ei koe. 
Viljastatud mari haudub tavaliselt kümmekond ööpäeva, kooruvad 5-6 mm pikkused (L) vastsed ripuvad mõne ööpäeva veetaimede küljes.

Toitumine 
Zooplankton on põhitoiduks üsna kaua aega (enamasti 2, mõnikord koguni 3-4 aastat), siis see asendub järk-järgult põhjaloomastikuga. 
Lemmiktoiduks suured surusääskede (Chironomus) vastsed, keda on väljasopistatava suutoru abil mugav põhjamudast välja imeda. Kohati on toiduna tähtsad ka limused (seda eriti suuremail latikail), sobival juhul langevad saagiks ka kalade marjaterad, vastsed ja isegi maimud. 
Kudejad peavad pulmapeo ajal paastu, nooremad mitte. 
Toitumine on kõige intensiivsem kesksuvel, talveks see vaibub tugevasti.

Kasv ja vanus 
Meie teiste kaladega võrreldes kasvab keskmise tempoga: aastased on reeglina 6,7-8 cm (L) pikkused ja 2,5-4,5 g raskused, kolmeaastased 17-18 cm ja 44-45 g, viieaastased 24-25 cm ja 130-180 g, seitsmeaastased 30-32 cm ja 300-400 g, kümneaastased 38-40 cm ja 650-800 g, viieteistaastased 1,3-1,7 kg. 
Kõige kiiremini kasvab latikas Peipsis: kümneaastased 1,4-1,5 kg, viis aastat vanemad 3,5 kg ümber. Mõlemad sugupooled kasvavad enam-vähem võrdselt, ent emased ületavad isaseid eluea pikkuse poolest.

Suuruse- ja vanuserekord Eestis
5,5 kg, 58 cm (l), 18 aastat (Peipsi, 1966); 
25 aastat, 2,3 kg, 47,9 cm (l) (Võrtsjärv, kuuekümnendad aastad).
 
Maailmarekordid
11,56 kg (!), 82 cm (L), 24-26 aastat (Soome, Hollola Vesijärvi, 1912); 
32 aastat, 3,1 kg (Soome, 1932).


Foto: Østergaard, Thorke A.S. (3,6 kg; Taani, 2003)

Väljapüük 
1990-ndatel keskmine töönduslik aastasaak terves Peipsi järves enamasti 400-800 t, sellest Eesti poolel 100-240 t, Võrtsjärves 70-120 t, rannikumeres (peamiselt Liivi lahes) 4-10 t, meie teistes siseveekogudes 1-3 t. 

Eesti harrastuskalastajad püüavad latikat aastas paarikümne tonni ümber. 
Töönduslik püük toimub põhiliselt mõrdade ja nakkevõrkudega, harrastuspüük õngega ja (peamiselt talvel) kirplandiga.

Kõige paremini saab latikat kätte kevadel kudemisrände ajal, ent siis on ta püük varude kaitse eesmärgil tugevasti piiratud. 
Teine püügihooaeg on sügisel pärast suvist nuumaaega, mil latikas koondub suurtesse parvedesse.  

Väljapüük aastail 2000-2012 vahemikus 47 258 - 60 749 tonni. Peamisteks püüdjateks on Venemaa ja Kasahstan.
Eesti püüdis (FAO andmetel) 2011. a 682 tonni latikat ja Soome 2506 tonni.

Latika liha on maitsev, üsna rasvarikas (2-10%), kalorsusega 110-150 kcal/100g. Väga populaarne suitsutatuna.

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Freshwater bream FishBase's (juuli, 2014)
Brache Wikipedias (saksa)
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Nurg (Blicca bjoerkna)
Teiblased (Leuciscinae)
Karpkalalased (Cyprinidae)
Latikas pärimuses
Latikad (Abramis)