Otsingu tulemused:

1. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
2. Albeli (Coregonus zugensis)
3. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
4. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
5. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
6. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
7. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
8. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
9. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
10. Baikali omul (Coregonus migratorius)
11. Baikali siig (Coregonus baicalensis)
12. Ballen (Coregonus suidteri)
13. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
14. Beauforti meri
15. Beringi omul (Coregonus laurettae)
16. Bieli siig (Coregonus confusus)
17. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
18. Bondell (Coregonus candidus)
19. Bourget' siig (Coregonus bezola)
20. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
21. Fatio siig (Coregonus fatioi)
22. Fera siig (Coregonus fera)
23. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
24. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
25. Hofer, Bruno
26. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
27. Holsteini siig (Coregonus holsata)
28. Hägling (Coregonus heglingus)
29. Järvesiig (Coregonus megalops)
30. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
31. Kiiji (Coregonus kiyi)
32. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
33. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
34. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
35. Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
36. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
37. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
38. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
39. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
40. Lõhelased (Salmonidae)
41. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
42. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
43. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
44. Mareensiig (Coregonus maraena)
45. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
46. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
47. Merisiig (Coregonus widegreni)
48. Morat' siig (Coregonus restrictus)
49. Muksun (Coregonus muksun)
50. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
51. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
52. Omul (Coregonus autumnalis)
53. Paleesiig (Coregonus palaea)
54. Pallas Peter Simon
55. Pallase siig (Coregonus pallasii)
56. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
57. Peled (Coregonus peled)
58. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
59. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
60. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
61. Pollan (Coregonus pollan)
62. Pravdin, Ivan Feodorovitš
63. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
64. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
65. Põžjan (Coregonus pidschian)
66. Renke (Coregonus renke)
67. Riipus (Coregonus ladogae)
68. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
69. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
70. Rullsiiad (Prosopium)
71. Rääbis (Coregonus albula)
72. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
73. Siiad (Coregonus)
74. Siiad 2 (Coregonus)
75. Siig spordikalana Skandinaavias
76. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
77. Siiglased (Coregoninae)
78. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
79. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
80. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
81. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
82. Šelli (Coregonus stigmaticus)
83. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
84. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
85. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
86. Thuni siig (Coregonus alpinus)
87. Traunsee siig (Coregonus danneri)
88. Tšir (Coregonus nasus)
89. Tširimarja jook
90. Tugun (Coregonus tugun)
91. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
92. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
93. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
94. Volhovi siig (Coregonus baerii)

Tšir (Coregonus nasus)

Tšir, ka tširr (Coregonus nasus) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.

[inglise – broad whitefish; prantsuse – coregone tschir; saksa  – Große Maräne; poola – czir; rootsi – bredsik; soome – pyörökounosiika; vene – чир, що́кур; innuiidi — aanaaksiiq, anaklek, kavisilik jm]



Mageveeline kala kes on levinud Venemaa põhjaosas (Siberis ja Kamtshatkal) ning Kanada põhjaaladel: Volonga ja Petshora jõgedest Alaskani.

FishBase's suurim pikkus 61 cm (tavapärane 46 cm), suurim mass 16 kg, pikim eluiga 15 a.

"Tshir toitub suuremalt jaolt põhjas elavatest putukatest ja limustest. Suu on tal alaseisune, ülalõug ettepoole ulatuv. Tshiri pea on väike, küüraka ninamiku ja tillukeste silmadega; lõpusepiisid on 19—25. Värvuselt on ta tume, keha külgedel on soomustel hõbejaskollased vöödikesed. Tshir võib kasvada küllaltki suureks: Kolõmast on püütud kuni 16 kg-seid isendeid, kuid tavaliselt on ta palju väiksem — 2—4 kg. Ta asustab Põhja-Jäämere vesikonna järvi ja jõgesid Petshoorast Shelagi neemeni, esineb Kanada jõgedes. Samuti elutseb ta Beringi ja Ohhoota merre suubuvais Anadõri ja Penzhini jõgedes. Tshir eelistab turgutuda järvedes, kuid koeb jõgedes oktoobris-novembris, s.o. ajal, mil ilmub esimene jää. Soolast vett tshir tavaliselt väldib. Levila erinevates piirkondades on see kala õige varieeruv."1

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Coregonus nasus FishBase's (juuni, 2014)
Broad whitefish Wikipedias (Inglise) 
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Stroganina
Tširimarja jook
Siiad (Coregonus)