Otsingu tulemused:

1. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
2. Albeli (Coregonus zugensis)
3. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
4. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
5. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
6. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
7. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
8. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
9. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
10. Baikali omul (Coregonus migratorius)
11. Baikali siig (Coregonus baicalensis)
12. Ballen (Coregonus suidteri)
13. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
14. Beauforti meri
15. Beringi omul (Coregonus laurettae)
16. Bieli siig (Coregonus confusus)
17. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
18. Bondell (Coregonus candidus)
19. Bourget' siig (Coregonus bezola)
20. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
21. Fatio siig (Coregonus fatioi)
22. Fera siig (Coregonus fera)
23. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
24. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
25. Hofer, Bruno
26. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
27. Holsteini siig (Coregonus holsata)
28. Hägling (Coregonus heglingus)
29. Järvesiig (Coregonus megalops)
30. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
31. Kiiji (Coregonus kiyi)
32. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
33. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
34. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
35. Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
36. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
37. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
38. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
39. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
40. Lõhelased (Salmonidae)
41. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
42. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
43. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
44. Mareensiig (Coregonus maraena)
45. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
46. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
47. Merisiig (Coregonus widegreni)
48. Morat' siig (Coregonus restrictus)
49. Muksun (Coregonus muksun)
50. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
51. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
52. Omul (Coregonus autumnalis)
53. Paleesiig (Coregonus palaea)
54. Pallas Peter Simon
55. Pallase siig (Coregonus pallasii)
56. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
57. Peled (Coregonus peled)
58. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
59. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
60. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
61. Pollan (Coregonus pollan)
62. Pravdin, Ivan Feodorovitš
63. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
64. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
65. Põžjan (Coregonus pidschian)
66. Renke (Coregonus renke)
67. Riipus (Coregonus ladogae)
68. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
69. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
70. Rullsiiad (Prosopium)
71. Rääbis (Coregonus albula)
72. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
73. Siiad (Coregonus)
74. Siiad 2 (Coregonus)
75. Siig spordikalana Skandinaavias
76. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
77. Siiglased (Coregoninae)
78. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
79. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
80. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
81. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
82. Šelli (Coregonus stigmaticus)
83. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
84. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
85. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
86. Thuni siig (Coregonus alpinus)
87. Traunsee siig (Coregonus danneri)
88. Tšir (Coregonus nasus)
89. Tširimarja jook
90. Tugun (Coregonus tugun)
91. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
92. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
93. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
94. Volhovi siig (Coregonus baerii)

Tugun (Coregonus tugun)

Tugun (Coregonus tugun) on kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.



Süstemaatikas pole lõplikku selgust selles, kas tugunil on 2 alamliiki või on tegemist 2 iseseisva liigiga. Varasemates käsitlustes1 vaadeldakse tuguni üheainsa liigina Coregonus tugun ja alamliike ei eristata.

Alamliigid (või ka iseseisvad liigid):
 
Coregonus tugun lenensis Berg, 1932, leena tugun
[inglise –  lena tugun; vene – тугун ленский]
Suurim pikkus FishBase's 15,9 cm
Levila Leena jõe vesikonnas

Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814), tugun
[inglise – tugun; soome – tugunsiika; vene – тугун, манерка, сельдь сосьвинская]
Suurim pikkus FishBase's 20 cm, tavapärane 11 cm
Levila Siberi jõgedes Obist Janani.

"Tugun (Coregonus tugun), keda Obi jõel vääralt kutsutakse "sosva heeringaks", erineb rääbisest ühepikkuste lõugade ning otsseisuse suu, ümarama keha ja laiema selja poolest. See kuni 20 cm pikkune kala elutseb Siberi jõgedes Obist Hatangani. Merre ta ei lähe ja (välja arvatud vähesed erandid) puudub ka järvedes. Jenisseid mööda tungib ta Angaraani. Tugun on tüüpiline jõekala, kes toitub koorikloomadest ning vette langenud putukatest. Ta haarab ka veepinna kohal lendlevaid putukaid. Koeb ta nagu rääbisedki sügise lõpul. Tugunile on iseloomulik varane suguküpsus — Tomi jões saabub see juba teisel eluaastal. Tugun esineb töönduslikul hulgal paljudes Siberi jõgedes."1

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Coregonus tugun tugun FishBase's (juuni, 2014)
Coregonus tugun lenensis FishBase's (juuni, 2014) 
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Rääbis (Coregonus albula)
Siiad (Coregonus)