Otsingu tulemused:
1. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
2. Abanti forell (Salmo abanticus)
3. Ahing (västar; angerjaahing)
4. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
5. Ahvenanmanner
6. Akdere forell (Salmo chilo)
7. Akutuq
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
12. Albaania forell (Salmo balcanicus)
13. Albeli (Coregonus zugensis)
14. Allikas
15. Alpi forell (Salmo cenerinus)
16. Altja jõgi (Altja oja, Käpsejõgi, Oandu jõgi)
17. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
18. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
19. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
20. Amgun
21. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
22. Ammhai (Ginglymostoma cirratum)
23. Amuur
24. Amuuri harjus (Thymallus grubii)
25. Anadroomsus
26. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
27. Anisakiaas (anisakidoos)
28. Antrea kalavõrk
29. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
30. Arktika harjus, siberi harjus (Thymallus arcticus)
31. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
32. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
33. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
34. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
35. Balkani forell (Salmo dentex)
36. Ballen (Coregonus suidteri)
37. Balõkk
38. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
39. Berberi forell (Salmo akairos)
40. Beringi meri
41. Beringi omul (Coregonus laurettae)
42. Bieli siig (Coregonus confusus)
43. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
44. Bondell (Coregonus candidus)
45. Bonneville'i rullrääbis (Prosopium gemmifer)
46. Bonneville'i rullsiig (Prosopium spilonotus)
47. Bourget' siig (Coregonus bezola)
48. Bureja harjus (Thymallus burejensis)
49. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
50. Colorado hiidteib (Ptychocheilus lucius)
51. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
52. Dinaari forell (Salmo farioides)
53. Dioksiin
54. Diondad (Dionda)
55. Doktor Heintz
56. Doonau taimen (Hucho hucho)
57. Draa forell (Salmo multipunctata)
58. Eizenami forell (Salmo ezenami)
59. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
60. Endeem
61. Endla järv
62. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
63. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
64. Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
65. Fatio siig (Coregonus fatioi)
66. Fenkol (apteegitill)
67. Fera siig (Coregonus fera)
68. Fibreno forell (Salmo fibreni)
69. Filee
70. Forell (Salmo trutta)
71. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
72. Galaksilised (Galaxiiformes)
73. Galax
74. Garda forell (Salmo carpio)
75. Gentleman’s Relish
76. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
77. Gillaroo (Salmo stomachicus)
78. Gnosjödraget
79. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
80. Graavikala
81. Graavitud lõhe
82. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
83. Hagepüük
84. Haid kulinaarias
85. Hailiha nimekujud
86. Haka
87. Hakk-kala
88. Harilik lenok (Brachymystax lenok)
89. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
90. Harilik rullsiig (Prosopium cylindraceum)
91. Harilik taimen (Hucho taimen)
92. Harjused (Thymallus)
93. Harjuspaalia (Salvethymus svetovidovi)
94. Harpuun
95. Haugilised (Esociformes)
96. Heeringahaid (Lamna)
97. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
98. Heintz Karl
99. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
100. Hi-Lo
101. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
102. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
103. Holsteini siig (Coregonus holsata)
104. Hõbekalalased (Argentinidae)
105. Hõbekalalised (Argentiniformes)
106. Hägling (Coregonus heglingus)
107. Hülgepaat
108. Idalõhed (Oncorhynchus)
109. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
110. Idasiberi harjus (Thymallus pallasii)
111. Iliamna järv (Alaska)
112. Invincible (Nilsu)
113. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
114. Jalu harjus (Thymallus yaluensis)
115. Jenissei harjus (Thymallus svetovidovi)
116. Jersey saar
117. John West
118. Jukola (kuivatatud kala)
119. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
120. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
121. Jõesilmu püüdmine ja kasutamine
122. Jämtland
123. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
124. Järvesiig (Coregonus megalops)
125. Kaheharuline konks
126. Kahvamispüük (lippoaminen)
127. Kala inimtoiduna
128. Kalakasvatus
129. Kalakasvatus Eestis
130. Kalakirjandus
131. Kalaliha koostis
132. Kalapääsud
133. Kalavõrk
134. Kaljumäestiku rullsiig (Prosopium williamsoni)
135. Kalmaar õngesöödana
136. Kaluuga (Huso dauricus)
137. Kamtšatka harjus (Thymallus mertensii)
138. kappar
139. Karpkalakasvatus Eestis
140. Kask, John Laurence
141. Kaspia forell (Salmo caspius)
142. Kastmõrd
143. Kastmõrrapüük
144. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
145. Keldi forell (Salmo ferox)
146. Keta (Oncorhynchus keta)
147. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
148. Kiiji (Coregonus kiyi)
149. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
150. Kiiruimsete süstemaatika
151. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
152. konks (õngekonks)
153. Korea taimen (Hucho ishikawae)
154. Kossogoli harjus (Thymallus nigrescens)
155. Krogiuse paalia (Salvelinus krogiusae)
156. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
157. Kuldlaik-harjus (Thymallus flavomaculatus)
158. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
159. Kunimasu (Oncorhynchus kawamurae)
160. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
161. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
162. Kärbsed õngesöödana
163. Landilugu: dr Heintz
164. Landilugu: Kuusamo puukala
165. Landilugu: Nilsu
166. Landilugu: Professor
167. Landilugu: Räsänen
168. Landilugu: Toby
169. Lant
170. Leevi jõgi
171. Lenokid (Brachymystax)
172. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
173. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
174. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
175. Lohja järv
176. Loki ja kalavõrk
177. Loobu jõgi
178. Lourose forell (Salmo lourosensis)
179. Lumë forell (Salmo lumi)
180. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
181. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
182. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
183. Lõhe pärimuses
184. Lõhed (Salmo)
185. Lõhekaan (Cystobranchus respirans)
186. Lõhelased (Salmonidae)
187. Lõhelised (Salmoniformes)
188. Lõhemarja-konks
189. Lõhepüük
190. Lõhevõrk
191. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
192. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
193. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
194. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
195. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
196. Magribi forell (Salmo macrostigma)
197. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
198. Malma (Salvelinus malma)
199. Mareensiig (Coregonus maraena)
200. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
201. Maroko forell (Salmo pellegrini)
202. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
203. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
204. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
205. Merefarm
206. Merisiig (Coregonus widegreni)
207. Meritint (Osmerus eperlanus)
208. Mongoolia harjus (Thymallus brevirostris)
209. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
210. Morat' siig (Coregonus restrictus)
211. Must baikali harjus (Thymallus baicalensis)
212. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
213. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
214. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
215. Mölder, August
216. Mörrum (jõgi)
217. Mörrum Spinner (lipplant)
218. Mürgised kalad
219. Nerka (Oncorhynchus nerka)
220. Niisk
221. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
222. Noot
223. Nottinghami rull
224. Ohridi forell (Salmo letnica)
225. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
226. Okumusi forell (Salmo okumusi)
227. Orvis Marbury Mary
228. Osmootne rõhk
229. Paadiehitus
230. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
231. Paleesiig (Coregonus palaea)
232. Pallase siig (Coregonus pallasii)
233. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
234. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
235. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
236. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
237. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
238. Poacher's Relish
239. Pollan (Coregonus pollan)
240. Poorhaid (Poroderma)
241. Populatsioon ehk asurkond
242. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
243. Prespa forell (Salmo peristericus)
244. Professor
245. Protacanthopterygii (luukalade ülemselts)
246. Pull
247. Puukala (Kuusamo puukala)
248. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
249. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
250. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
251. Põlula Kalakasvatuskeskus
252. Põžjan (Coregonus pidschian)
253. Rasvad kalades
254. Renke (Coregonus renke)
255. Riipus (Coregonus ladogae)
256. Rize forell (Salmo rizeensis)
257. Roheforell (Salmo viridis)
258. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
259. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
260. Ruhnu
261. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
262. Räimepüük
263. Räsänen
264. Sahhalini idataimen, tševiitsa (Parahucho perryi)
265. Savinovi lenok (Brachymystax savinovi)
266. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
267. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
268. Seyhani forell (Salmo labecula)
269. Sichuani taimen (Hucho bleekeri)
270. Siiad (Coregonus)
271. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
272. Siiglased (Coregoninae)
273. Siirdekalad
274. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
275. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
276. Soomkala
277. Soomuste mahavõtmine
278. Spearhead
279. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
280. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
281. Suure karujärve rullsiig (Prosopium abyssicola)
282. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
283. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
284. Šelli (Coregonus stigmaticus)
285. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
286. Zeta forell (Salmo taleri)
287. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
288. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
289. Taani väinad
290. Taimenid (Hucho)
291. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
292. Thuni siig (Coregonus alpinus)
293. Tigrise forell (Salmo tigridis)
294. Tindilised (Osmeriformes)
295. Tintlased (Osmeridae)
296. Toby
297. Traunsee siig (Coregonus danneri)
298. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
299. Triivpüük
300. Trolling Spoon (Nils Master)
301. Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
302. Tšir (Coregonus nasus)
303. Tugarina harjus (Thymallus tugarinae)
304. Tursk eestlaste suus
305. Tõugjärv (Küünjärv)
306. Tömpkoon-lenok (Brachymystax tumensis)
307. Türgi forell (Salmo platycephalus)
308. Türreeni forell (Salmo cetti)
309. UDN
310. Ujuk
311. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
312. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
313. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
314. Valge baikali harjus (Thymallus brevipinnis)
315. Valgesiiad (Stenodus)
316. Veetaimed ehk hüdrofüüdid
317. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
318. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
319. Vimb (Vimba vimba)
320. Visova forell (Salmo visovacensis)
321. Volhovi siig (Coregonus baerii)
322. Võrgusilm
323. Väike rullsiig (Prosopium coulterii)
324. Õngerulli ajalugu
325. Ääremõrd
2. Abanti forell (Salmo abanticus)
3. Ahing (västar; angerjaahing)
4. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
5. Ahvenanmanner
6. Akdere forell (Salmo chilo)
7. Akutuq
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
12. Albaania forell (Salmo balcanicus)
13. Albeli (Coregonus zugensis)
14. Allikas
15. Alpi forell (Salmo cenerinus)
16. Altja jõgi (Altja oja, Käpsejõgi, Oandu jõgi)
17. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
18. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
19. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
20. Amgun
21. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
22. Ammhai (Ginglymostoma cirratum)
23. Amuur
24. Amuuri harjus (Thymallus grubii)
25. Anadroomsus
26. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
27. Anisakiaas (anisakidoos)
28. Antrea kalavõrk
29. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
30. Arktika harjus, siberi harjus (Thymallus arcticus)
31. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
32. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
33. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
34. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
35. Balkani forell (Salmo dentex)
36. Ballen (Coregonus suidteri)
37. Balõkk
38. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
39. Berberi forell (Salmo akairos)
40. Beringi meri
41. Beringi omul (Coregonus laurettae)
42. Bieli siig (Coregonus confusus)
43. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
44. Bondell (Coregonus candidus)
45. Bonneville'i rullrääbis (Prosopium gemmifer)
46. Bonneville'i rullsiig (Prosopium spilonotus)
47. Bourget' siig (Coregonus bezola)
48. Bureja harjus (Thymallus burejensis)
49. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
50. Colorado hiidteib (Ptychocheilus lucius)
51. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
52. Dinaari forell (Salmo farioides)
53. Dioksiin
54. Diondad (Dionda)
55. Doktor Heintz
56. Doonau taimen (Hucho hucho)
57. Draa forell (Salmo multipunctata)
58. Eizenami forell (Salmo ezenami)
59. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
60. Endeem
61. Endla järv
62. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
63. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
64. Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
65. Fatio siig (Coregonus fatioi)
66. Fenkol (apteegitill)
67. Fera siig (Coregonus fera)
68. Fibreno forell (Salmo fibreni)
69. Filee
70. Forell (Salmo trutta)
71. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
72. Galaksilised (Galaxiiformes)
73. Galax
74. Garda forell (Salmo carpio)
75. Gentleman’s Relish
76. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
77. Gillaroo (Salmo stomachicus)
78. Gnosjödraget
79. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
80. Graavikala
81. Graavitud lõhe
82. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
83. Hagepüük
84. Haid kulinaarias
85. Hailiha nimekujud
86. Haka
87. Hakk-kala
88. Harilik lenok (Brachymystax lenok)
89. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
90. Harilik rullsiig (Prosopium cylindraceum)
91. Harilik taimen (Hucho taimen)
92. Harjused (Thymallus)
93. Harjuspaalia (Salvethymus svetovidovi)
94. Harpuun
95. Haugilised (Esociformes)
96. Heeringahaid (Lamna)
97. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
98. Heintz Karl
99. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
100. Hi-Lo
101. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
102. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
103. Holsteini siig (Coregonus holsata)
104. Hõbekalalased (Argentinidae)
105. Hõbekalalised (Argentiniformes)
106. Hägling (Coregonus heglingus)
107. Hülgepaat
108. Idalõhed (Oncorhynchus)
109. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
110. Idasiberi harjus (Thymallus pallasii)
111. Iliamna järv (Alaska)
112. Invincible (Nilsu)
113. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
114. Jalu harjus (Thymallus yaluensis)
115. Jenissei harjus (Thymallus svetovidovi)
116. Jersey saar
117. John West
118. Jukola (kuivatatud kala)
119. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
120. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
121. Jõesilmu püüdmine ja kasutamine
122. Jämtland
123. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
124. Järvesiig (Coregonus megalops)
125. Kaheharuline konks
126. Kahvamispüük (lippoaminen)
127. Kala inimtoiduna
128. Kalakasvatus
129. Kalakasvatus Eestis
130. Kalakirjandus
131. Kalaliha koostis
132. Kalapääsud
133. Kalavõrk
134. Kaljumäestiku rullsiig (Prosopium williamsoni)
135. Kalmaar õngesöödana
136. Kaluuga (Huso dauricus)
137. Kamtšatka harjus (Thymallus mertensii)
138. kappar
139. Karpkalakasvatus Eestis
140. Kask, John Laurence
141. Kaspia forell (Salmo caspius)
142. Kastmõrd
143. Kastmõrrapüük
144. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
145. Keldi forell (Salmo ferox)
146. Keta (Oncorhynchus keta)
147. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
148. Kiiji (Coregonus kiyi)
149. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
150. Kiiruimsete süstemaatika
151. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
152. konks (õngekonks)
153. Korea taimen (Hucho ishikawae)
154. Kossogoli harjus (Thymallus nigrescens)
155. Krogiuse paalia (Salvelinus krogiusae)
156. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
157. Kuldlaik-harjus (Thymallus flavomaculatus)
158. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
159. Kunimasu (Oncorhynchus kawamurae)
160. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
161. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
162. Kärbsed õngesöödana
163. Landilugu: dr Heintz
164. Landilugu: Kuusamo puukala
165. Landilugu: Nilsu
166. Landilugu: Professor
167. Landilugu: Räsänen
168. Landilugu: Toby
169. Lant
170. Leevi jõgi
171. Lenokid (Brachymystax)
172. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
173. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
174. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
175. Lohja järv
176. Loki ja kalavõrk
177. Loobu jõgi
178. Lourose forell (Salmo lourosensis)
179. Lumë forell (Salmo lumi)
180. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
181. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
182. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
183. Lõhe pärimuses
184. Lõhed (Salmo)
185. Lõhekaan (Cystobranchus respirans)
186. Lõhelased (Salmonidae)
187. Lõhelised (Salmoniformes)
188. Lõhemarja-konks
189. Lõhepüük
190. Lõhevõrk
191. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
192. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
193. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
194. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
195. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
196. Magribi forell (Salmo macrostigma)
197. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
198. Malma (Salvelinus malma)
199. Mareensiig (Coregonus maraena)
200. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
201. Maroko forell (Salmo pellegrini)
202. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
203. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
204. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
205. Merefarm
206. Merisiig (Coregonus widegreni)
207. Meritint (Osmerus eperlanus)
208. Mongoolia harjus (Thymallus brevirostris)
209. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
210. Morat' siig (Coregonus restrictus)
211. Must baikali harjus (Thymallus baicalensis)
212. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
213. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
214. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
215. Mölder, August
216. Mörrum (jõgi)
217. Mörrum Spinner (lipplant)
218. Mürgised kalad
219. Nerka (Oncorhynchus nerka)
220. Niisk
221. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
222. Noot
223. Nottinghami rull
224. Ohridi forell (Salmo letnica)
225. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
226. Okumusi forell (Salmo okumusi)
227. Orvis Marbury Mary
228. Osmootne rõhk
229. Paadiehitus
230. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
231. Paleesiig (Coregonus palaea)
232. Pallase siig (Coregonus pallasii)
233. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
234. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
235. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
236. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
237. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
238. Poacher's Relish
239. Pollan (Coregonus pollan)
240. Poorhaid (Poroderma)
241. Populatsioon ehk asurkond
242. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
243. Prespa forell (Salmo peristericus)
244. Professor
245. Protacanthopterygii (luukalade ülemselts)
246. Pull
247. Puukala (Kuusamo puukala)
248. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
249. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
250. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
251. Põlula Kalakasvatuskeskus
252. Põžjan (Coregonus pidschian)
253. Rasvad kalades
254. Renke (Coregonus renke)
255. Riipus (Coregonus ladogae)
256. Rize forell (Salmo rizeensis)
257. Roheforell (Salmo viridis)
258. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
259. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
260. Ruhnu
261. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
262. Räimepüük
263. Räsänen
264. Sahhalini idataimen, tševiitsa (Parahucho perryi)
265. Savinovi lenok (Brachymystax savinovi)
266. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
267. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
268. Seyhani forell (Salmo labecula)
269. Sichuani taimen (Hucho bleekeri)
270. Siiad (Coregonus)
271. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
272. Siiglased (Coregoninae)
273. Siirdekalad
274. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
275. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
276. Soomkala
277. Soomuste mahavõtmine
278. Spearhead
279. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
280. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
281. Suure karujärve rullsiig (Prosopium abyssicola)
282. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
283. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
284. Šelli (Coregonus stigmaticus)
285. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
286. Zeta forell (Salmo taleri)
287. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
288. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
289. Taani väinad
290. Taimenid (Hucho)
291. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
292. Thuni siig (Coregonus alpinus)
293. Tigrise forell (Salmo tigridis)
294. Tindilised (Osmeriformes)
295. Tintlased (Osmeridae)
296. Toby
297. Traunsee siig (Coregonus danneri)
298. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
299. Triivpüük
300. Trolling Spoon (Nils Master)
301. Tsükloidsoomus ehk kaarsoomus
302. Tšir (Coregonus nasus)
303. Tugarina harjus (Thymallus tugarinae)
304. Tursk eestlaste suus
305. Tõugjärv (Küünjärv)
306. Tömpkoon-lenok (Brachymystax tumensis)
307. Türgi forell (Salmo platycephalus)
308. Türreeni forell (Salmo cetti)
309. UDN
310. Ujuk
311. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
312. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
313. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
314. Valge baikali harjus (Thymallus brevipinnis)
315. Valgesiiad (Stenodus)
316. Veetaimed ehk hüdrofüüdid
317. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
318. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
319. Vimb (Vimba vimba)
320. Visova forell (Salmo visovacensis)
321. Volhovi siig (Coregonus baerii)
322. Võrgusilm
323. Väike rullsiig (Prosopium coulterii)
324. Õngerulli ajalugu
325. Ääremõrd
Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
Lõhi ehk lõhe, ka atlandi lõhe (Salmo salar) on kalaliik lõhelaste (lõhilaste) [Salmonidae] sugukonna lõhede perekonnast (Salmo).
[inglise – Atlantic salmon, black salmon, breeder, grilse, kelt, parr, sea salmon, silver salmon, slink jm; prantsuse - saumon de l'Atlantique; saksa - Atlantischer Salmon, Echter Lachs, Grilse, Las, Salm jm; kreeka k - solomos; itaalia - salmo, salmone atlantico; portugali - salmao; hispaania - salmon del Atlantico; hollandi - zalm, hengst; norra - laks, lax; taani - laks; fääri - laksur; islandi - lax; rootsi - lax; leedu – la¹i¹a; läti – lasis; soome – lohi; v – атлантический лосось, семга; innuiidi - kapisilik, kavisilik, kumaliq, saama, saamarug; jaapani - sake masu-rui; türgi - alabalik]
Foto: Sven Kullander/FishBase
Kirjeldus
Keha üsna sale, külgedelt pisut lamenenud. Seljauim pole tähniline. Sabauim märgatava sisselõikega. Sabavars suhteliselt peenike. Suu ulatub silmani.
Jões elav maim selja poolt pruunikas või sinakas, altpoolt valkjas, külgedel pikireana tavaliselt 8-11 tumedat laiku, kahe kõrvutise laigu vahel punane täpp. Sellist maimu kutsutakse tähnikuks (inglise k parr, vene k pjostratka).
Merre siirduval noorlõhel külgmised laigud kaovad, selg muutub tumerohekaks või -sinakaks, küljed hõbedasteks. Teda kutsutakse laskujaks (inglise k smolt, vene k pokatnik). Külgedel (peamiselt küljejoonest ülalpool) tekivad mustad, sageli x-kujulised tähnid.
Kudema tulejatel tekib nn pulmarüü: emane muutub üldiselt tumedaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruunilt või hallikalt ääristatud silmtähnid; isasel lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muutub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks, mis ei lase suud sulgeda.
Morfoloogilisi tunnuseid:
Seljauimes 3-5 ogakiirt ja 9-12 pehmet kiirt; rinnauimedes 1 ogakiir ja 10-15 pehmet kiirt; kõhuuimes 1-2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt; pärakuuimes 3-4 ogakiirt ja 7-10 pehmet kiirt. Lõpusepiisid 17-24. Soomusvalem: 114 22-26/18-23 130.
Lõpusekaanes aluskaas eeskaanest eraldatud vahekaanega. Suulaes oleva sahkluu laba (eesmine osa) viisnurkne, hammasteta, varrel (tagaosal) hambaid vähe, need ühes reas. Esimesel lõpusekaarel kõik lõpusepiid terava tipuga.
Levik
Merest jõkke kudema tulev siirdekala. Levinud Põhja-Itaalias ja sellesse suubuvates jõgedes 41. laiuskraadist põhja poole kuni Kara mereni idas, Islandil, Lõuna-Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas Connecticut´i jõest Labradori poolsaare põhjatipuni.
Suurtes sügavates järvedes (Laadogas, Oneegas, Saimas, Vänernis, Suures Järvistus jne.) elab paikne järvelõhi S. s. m. sebago, kes käib järve sissevooludes kudemas.
Introdutseeritud Austraaliasse jm.
Atlandi lõhe levila. Pilt: Wikipedia
Läänemere lõhepopulatsioon on üsna isoleeritud, kuid vähesed isendid lähevad Põhjamerre. Eestis koeb seniseil andmeil enam-vähem korrapäraselt (peaaegu igal aastal) Vasalemma, Keila ja Kunda jões, vähem korrapäraselt Pirita, Loobu, Selja jões ja Valgejões ning Pärnu jões. Minevikus oli Eesti tähtsaim lõhijõgi Narva jõgi, kuid lõhi ei pääse pärast Narva HEJ tammi ehitamist enam looduslikele koelmuile. Praegusajal Narva jõkke vähesel hulgal tõusvad lõhed on sündinud ja oma noorpõlve veetnud jõe idakaldal olevas Ivangorodi kalakasvanduses.
Harva on lõhe tabatud Võrumaal Vaidava jõest ja Pärlijõest (mis kuuluvad Läti lõhejõe Gauja (Koiva) valglasse), kuid ta kudemist pole seal täheldatud.
Sigimine
Eesti suhteliselt väikestes jõgedes ei saa lõhi teha pikki kudemisrändeid, ta alustab jõkketõusu alles kohe enne kudemist (oktoobris-novembris). Kudema tulevate emaste vanus enamasti 4-6 a. (sellest meres elatud reeglina 2-4 a.), pikkus (L) 55-100 cm, isased on pisut nooremad ja väiksemad (3-6 a., 50-90 cm).
Kudemine algab vee temperatuuril 5-6 ºC, toimudes põhiliselt 3-4 ºC juures. Isane valib kudemisala (-territooriumi), mida kaitseb suguvendade ja teiste kontvõõraste eest. Koelmu põhi kruusane, voolukiirus mõõdukas (üle 0,5 m/s), sügavus 0,5-2 m. Emane otsib sobiva koha, kaevab tugevate sabalöökidega paari meetri pikkuse 10-30 cm sügavuse ovaalse pesalohu, laseb sinna marja, mille juuresolevad isased viljastavad, seejärel katab pesalohu kruusaga, asudes vahetult ülesvoolu kaevama uut pesalohku. Soodsal juhul võib tekkida 3-4 m pikkune tumedal jõepõhjal hästi märgatav hele (väljakaevatud kruusa värvi) pesakühm, mis sisaldab kuni kümmekond järjestikust pesalohku. Üks emane koeb koos vaheaegadega mitu päeva, tehes tavaliselt 2-3 (harvem kuni 5) pesakühmu. Viiendik kuni kolmandik koetud marjast kandub minema ja hukkub või süüakse ära forellide, lutsude, lõhitähnikute ja teiste poolt, ent pesakühmude rüüstamist pole täheldatud.
Marjaterad on suured, läbimõõduga kohe pärast kudemist (enne paisumist) 5-7 mm, seepärast on neid üsna vähe: absoluutne viljakus tavaliselt 8000-10 000 marjatera, suhteline viljakus kõigest kahe marjatera ümber. Nende värvus on rohke karotinoidide sisalduse tõttu oran¾.
Pärast kudemist on lõhed väga kurnatud, valdav enamik sureb. Vaid 4-6% koeb kaks, üksikud 3-4 korda.
Mari haudub kruusavaiba all 5-6 kuud. Vastkoorunud vastsed on suured (L 1,6-1,7 cm), võimsa rebukotiga, mis moodustab umbes 2/3 kalakese kaalust. Nad elavad 1,5 kuud kruusa all, toitudes rebust, mai lõpul tungivad kruusa seest välja, minnes järk-järgult üle välistoidule. Juuni lõpupoole muutuvad maimudeks, paari kuu jooksul kattuvad soomustega, siis saavad neist tähnikud.
Elukäik
Tähnikud elavad jões tavaliselt 2 (harva 1-5) aastat, seejärel nende värvus muutub hõbedaseks ja laigud külgedel kaovad (nn smoltifikatsioon), algab merre laskumine. Vähesed isastähnikud ei lahkugi jõest, saavad siin suguküpseks, võtavad nn kääbusisastena osa kudemisest.
Meres elavad lõhed enamasti 2-4 (harva 1-5) aastat, suguküpseks saanult tulevad valdavalt (98-99% ulatuses) sünnijõkke kudema. Leiavad merest tagasitee ilmselt päikese või maakera ümbritseva magnetvälja järgi orienteerudes. Sünnijõe suudme lähistel võimaldab teed leida erakordselt peen haistmine ja võrratu lõhnamälu.
Toitumine
Jões söövad tähnikud väikesi limuseid, põhja mööda veevooluga triivivaid putukavastseid ja teisi selgrootuid, kohati on olulised ka vette langenud valmikueas putukad (õhutoit). Tähnikud hoiduvad eraldi, igaüks hõivab omaette toitumisala (-territooriumi), mida kaitseb teiste eest. Meres muutuvad põhitoiduks kalad (esmajoones kilu ja räim), keda lõhi püüab jälitades. Toitumisränded ulatuvad Läänemere lõunaosani. Kudema tulijad peavad jões paastuaega.
Kasv ja vanus
Jões kasvab suhteliselt aeglaselt: merre laskujad valdavalt 2-aastased, pikkus (L) 10-16 cm, kaal 10-60 g. Meres kasv kiireneb järsult: kolmeaastaste pikkus (L) enamasti 32-34 cm, kaal 400-550 g, viieaastased vastavalt 82-88 cm ja 5,5-7 kg, seitsmeaastased 1,08-1,18 m ja 15-20 kg. Kõige kiirekasvulisem kala Eestis. Emaste ja isaste kasvutempo ning eluiga enam-vähem ühesugused.
Eesti rekordlõhe (37,75 kg kaaluva isase) tabas advokaat August Mölder Keila jõest 1938. a. See oli tol aastal suurim spinninguga püütud lõhi Euroopas, ent ta vanus jäi määramata.
Senised maailmarekordid: kaal 46,7 kg (Šotimaa, 1906).
FishBase's suurim pikkus 150 cm, suurim kaal 46,8 kg ja pikim eluiga 13 a.
Kalastus ja kalakasvatus
Aastatel 1930-1938 jäid Eesti kalurite aastasaagid vahemikku 65,7—147,6 tonni.1
Tänapäeval moodustavad üle poole Läänemere lõhevarudest kalakasvandustest pärit isendid. Kõige ulatuslikumalt asustatakse smolte Läänemerre voolavatesse jõgedesse Rootsis, Baltimaadest aga Lätis. Eestis kasvatatakse noorlõhesid Põlula Kalakasvatuskeskuses.
Eesti lõhepüük 1990-ndatel oli 10-30 t aastas, praeguseks (2014) on see langenud alla 10 tonni.
Lõhe aastane väljapüük oli maailmas haripunktis 1970-ndate keskel, kui aastasaagid ulatusid üle 15 000 tonni. Alates 1990. aastast on väljapüük järjepidevalt kahanenud ning 2012 aastal oli see 2580 tonni. Suurimateks püüdjateks on Norra, Rootsi ja Soome. Eesti ametlikud püügitulemused on (FAO andmetel) viimasel aastakümnel olnud aastas alla 10 tonni.
Seevastu kalakasvatustes on saagid pidevalt kasvanud ning 2012. a oli aastatoodanguks 2 066 560 tonni. Seega moodustasid uluklõhed kõigist trustatavatest lõhedest vaid 1,25%. Suurimaks lõhekasvatajaks on Norra, talle järgnevad Tchiili, Kanada ja Inglismaa.
Erakordselt väärtuslik tööndus- ja spordikala. Meres toitumisperioodil ja pulmareisi alustades liha roosakas (lõheroosa), väga maitsev, rasvarikas (10-18%), kõrge kalorsusega (180-250).
Jõkke minejatel muutub liha valkjaks, lahjaks ja pudedaks.
Salmo salar FishBase's (mai, 2014)
E. Pihu, A. Turovski. Eesti Mageveekalad. Tallinn, 2001
Atlantic salmon Wikipedias
Vaata lisaks:
LõhepüükLõhevõrk
Lõhe pärimuses
Lõhed (Salmo)
Lõhelased (Salmonidae)