Otsingu tulemused:
1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Pääsukalalased (Exocoetidae)
Pääsukalalased (Exocoetidae) on kalade sugukond tuulehaugiliste (Beloniformes) seltsist.
Inglise k - flying fish; saksa k - Fliegende Fische; soome k - liitokalat, lentokalat
Harilik pääsukala
Iseloomulikud ookeanide troopilistele ja lähistroopilistele vetele. Lõuad on lühikesed, rinnauimed aga pikkuselt võrreldavad kala keha pikkusega.
Ei ole suured. Suurim on hiidbiplaankala (kuni 50 cm), väiksemate pikkus ei ületa 15 cm.
Kõige iseloomulikum pääsukalalaste iseärasus on võime lennata, mis on tõenäoliselt välja kujunenud kohastumisena põgenemiseks röövkalade eest. Lennuvõime on erinevatel perekondadel erinev.
"Kõige pikem ning kestvam on biplaankalade lend. Arendades vees küllalt suurt kiirust, kargab kala veest välja ning libisen väljasirutatud rinnauimedega mööda veepinda, energiliselt kiirendades edasiliikumist vette ulatuva sabauime alumise hõlma võnkuvate liigutuste abil. Veel vees olles saavutab biplaankala kiiruse 30 km/h, veepinnal aga suureneb kiirus kuni 60-65 km/h. Siis kala tõuseb veepinnalt lahti, ajab laiali kõhuuimed ning liuglebki vee kohal. Mõnikord suurendab kala lennukiirust sel teel, et puudutades sabaga vahetevahel vett, annab nagu hoogu juurde. /---/ Tavaliselt ei kesta lend üle 10 sekundi, mille jooksul kaetakse mõnikümmend meetrit. Mõnikord aga pikeneb lennuaeg kuni 30 sekundini ja lennutee 200 ja isegi 400 ,-ni.
/---/
Pääsukalalastel on maitsev liha; mistõttu nende töönduslik püük mõnedes subtroopilistes ning troopilistes maades on küllalt aktiivne. /---/
Polüneesia saartel püütakse pääsukalalasi õngpüünistega, söödaks kreveti tükikesed, öösel ka võrkude ja kahvadega, kusjuures kala meelitatakse paadi juurde laterna või tõrvikutega. Peibutatud kalad lendavad ise kalurite võrkudesse. Filipiinidel toimub pääsukalalaste töönduslik püük mitmesuguste nakkevõrkudega ja seinnootadega, kusjuures püük toimub tavaliselt "ajamisega". Mitu paati hirmutavad kalu ning ajavad neid võrkudesse. Küllalt tõhus on töönduslik pääsukalalaste püük ka Indias, kus seda tehakse kudemisajal. Paatide järel veetakse tehiskoelmuid (okste kimbud), mille juurde kudema kogunenud kalu püütakse võrkudega. Pääsukalalasi püütakse ka Hiinas, Vietnamis, Indoneesias (kus peale kalade eneste kogutakse ka nende poolt taimedele heidetud marja), Kariibi mere saartel ja mujal. Lõige kaasaegsem on nende kalade püük Jaapanis (triivvõrgud, seinnoodad jne.). Siin püütakse üle poole pääsukalalaste ülemaailmsest kogusaagist."1
Sugukonda kuulub 7 perekonda ja 68 kalaliiki:
Alamsugukond Fodiatorine
Perekond Fodiator Jordan & Meek, 1885, lendkalad
Fodiator acutus (Valenciennes, 1847), pikklõug-lendkalaFodiator rostratus (Günther, 1866)
Alamsugukond Parexocoetinae
Perekond Parexocoetus Bleeker, 1866
Parexocoetus brachypterus (Richardson, 1846)Parexocoetus hillianus (Gosse, 1851)Parexocoetus mento (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)
Alamsugukond Exocoetinae
Perekond Exocoetus Linnaeus, 1758, pääsukalad
Exocoetus gibbosus Parin & Shakhovskoy, 2000Exocoetus monocirrhus Richardson, 1846Exocoetus obtusirostris Günther, 1866, tömpsuu pääsukalaExocoetus peruvianus Parin & Shakhovskoy, 2000Exocoetus volitans Linnaeus, 1758, harilik pääsukala
Alamsugukond Cypselurinae
Perekond Cheilopogon Lowe, 1841, biplaankalad
Cheilopogon abei Parin, 1996Cheilopogon agoo (Temminck & Schlegel, 1846)Cheilopogon arcticeps (Günther, 1866)Cheilopogon atrisignis (Jenkins, 1903)Cheilopogon cyanopterus (Valenciennes, 1847)Cheilopogon doederleinii (Steindachner, 1887), jaapani biplaankalaCheilopogon dorsomacula (Fowler, 1944)Cheilopogon exsiliens (Linnaeus, 1771)Cheilopogon furcatus (Mitchill, 1815)Cheilopogon heterurus (Rafinesque, 1810), atlandi biplaankalaCheilopogon hubbsi (Parin, 1961)Cheilopogon intermedius Parin, 1961Cheilopogon katoptron (Bleeker, 1866)Cheilopogon melanurus (Valenciennes, 1847)Cheilopogon milleri (Gibbs & Staiger, 1970)Cheilopogon nigricans (Bennett, 1840)Cheilopogon olgae Parin, 2009Cheilopogon papilio (Clark, 1936)Cheilopogon pinnatibarbatus (Bennett, 1831), hiidbipkaankala
Cheilopogon pinnatibarbatus altipennis (Valenciennes, 1847)Cheilopogon pinnatibarbatus californicus (Cooper, 1863)Cheilopogon pinnatibarbatus japonicus (Franz, 1910)Cheilopogon pinnatibarbatus melanocercus (Ogilby, 1885)Cheilopogon pinnatibarbatus pinnatibarbatus (Bennett, 1831)
Cheilopogon pitcairnensis (Nichols & Breder, 1935)Cheilopogon rapanouiensis Parin, 1961Cheilopogon spilonotopterus (Bleeker, 1866)Cheilopogon spilopterus (Valenciennes, 1847)Cheilopogon suttoni (Whitley & Colefax, 1938)Cheilopogon unicolor (Valenciennes, 1847)Cheilopogon ventralis (Nichols & Breder, 1935)Cheilopogon xenopterus (Gilbert, 1890)
Perekond Cypselurus Swainson, 1838
Cypselurus angusticeps Nichols & Breder, 1935Cypselurus callopterus (Günther, 1866)Cypselurus comatus (Mitchill, 1815)Cypselurus hexazona (Bleeker, 1853)Cypselurus hiraii Abe, 1953Cypselurus longibarbus (Parin, 1861)Cypselurus naresii (Günther, 1889)Cypselurus oligolepis (Bleeker, 1866)Cypselurus opisthopus (Bleeker, 1866)Cypselurus poecilopterus (Valenciennes, 1847)Cypselurus simus (Valenciennes, 1847)Cypselurus starksi Abe, 1953
Perekond Hirundichthys Breder, 1928
Hirundichthys affinis (Günther, 1866)Hirundichthys albimaculatus (Fowler, 1934)Hirundichthys coromandelensis (Hornell, 1923)Hirundichthys ilma (Clarke, 1899)Hirundichthys indicus Shakhovskoy & Parin, 2013Hirundichthys marginatus (Nichols & Breder, 1928)Hirundichthys oxycephalus (Bleeker, 1852)Hirundichthys rondeletii (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)Hirundichthys socotranus (Steindachner, 1902)Hirundichthys speculiger (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)
Perekond Prognichthys Breder, 1928
Allikad:Prognichthys brevipinnis (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)Prognichthys gibbifrons (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)Prognichthys glaphyrae Parin, 1999Prognichthys occidentalis Parin, 1999Prognichthys sealei Abe, 1955Prognichthys tringa Breder, 1928
Exocoetidae FishBase's (aprill, 2014)
Flying fish Wikipedias
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Vaata lisaks:
Harilik pääsukala (Exocoetus volitans)Pääsukalad (Exocoetus)
Tuulehaugilised (Beloniformes)
Lendkalad