Otsingu tulemused:

1. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)

Makrellhaug (Scomberesox saurus)

Makrellhaug (Scomberesox saurus) on kalaliik makrellhauglaste (Scomberesocidae) sugukonnast.

Inglise k - saury, saurie, billfish, needlefish, skipper jm; prantsuse k - balaou, casteoudeou jm; saksa k - Makrelenhecht, Seehecht, Skipper; hispaania k - aguja, espadita, sauripaparda, parada, potakarra, relanzon jm; portugali k - agulhao, catutinho, marabundo, ratinho, tira-tira; kreeka k - zargana, loutsozargana; itaalia k - castodello, saira, luzzu jm; jaapani k - saira, samma, hashinaga-sanma; türgi k - zurna, zurna baligi



Osades andmebaasides (nt FishBase) eristatakse kaht alamliiki iseseisvate kalaliikidena:

Atlandi makrellhaug (Scomberesox saurus saurus)
Vaikse ookeani makrellhaug (Scomberesox saurus scombroides)  

Atlandi makrellhaug elab Kirde-Atlandis Islandi ümber ja Põhja-Norras; ümber Briti saarte, ka Põhjamere ja Läänemere lääneosas Läänemere, Vahemeres ja Maroko rannikul. Loode-Atlandis elab ta St Lawrence lahest kuni Põhja-Carolinani ning Bermudal.
Vaikse ookeani makrellhaug elab Lõuna-Atlandis, India ookeanis ja Vaikses ookeanis lõunalaiustel 30°—40°, on Aafrika idarannikul ja Lõuna-Ameerikas vetes.

Makrellhaugi iseäralikuks tunnuseks on see, et sekja ning anaaluime taga on väikesed lisauimed. Külje keskjoonel säravhõbejas vööt. Ülalt  oliivrohelisest siniseni, mujalt kuldne või hõbejas.
Pikkus kuni 50 cm, tavaline 32 cm.
Harilikult viibib parvedena avaookeani epipelagiaalis, soojal ajal mandrilaval.
Vahemeres koeb oktoobris-detsembris.

Suurimateks väljapüüdjateks on Tchiili ja Hispaania: aastased kogusaagid on väga kõikuvad - nt 2003. a 10937 tonni, järgmisel aastal 1842 tonni

Allikad:
 
Scomberesox saurus saurus FishBase's (aprill, 2014)
Scomberesox saurus scombroides FishBase's (aprill, 2014)
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Makrelenhecht Wikipedias

Vaata lisaks:

Makrellhauglased (Scomberesocidae)
Tuulehaugilised (Beloniformes)