Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Makrellhauglased (Scomberesocidae)

Makrellhauglased (Scomberesocidae) on kalade sugukond tuulehaugiliste (Beloniformes) seltsist.

Inglise k - sauries, saksa k - Makrelenhechte, Trughechte

Sugukonda kuulub 2 perekonda ja 4 kalaliiki (ehk 5, kui makrellhaugi kaht alamliiki vaadeldakse eraldi liikidena):

Perekond Scomberesox, makrellhaugid

Scomberesox saurus (Walbaum, 1792), makrellhaug

Scomberesox saurus saurus (Walbaum, 1792), atlandi makrellhaug

Scomberesox saurus scombroides (Richardson, 1843), vaikse ookeani makrellhaug

Scomberesox simulans (Hubbs & Wisner, 1980), kääbus-makrellhaug

Perekond Cololabis, sairad

Cololabis saira (Brevoort, 1856), harilik saira

Cololabis adocetus Böhlke, 1951, kääbussaira

Harilik saira

"Sarnased tuulehauglastega, kuid neil on peenemad ja nõrgemad lõuad ning suured hambad puuduvad. /---/

Makrellhauglased kuuluvad kõige massilisemate planktontoiduliste avamerekalade hulka. Ise on nad toiduks paljudele röövloomadele — kalmaaridele, tuunidele, haidele, lõhedele, vaaladele, delfiinidele ja mõnedele merelindudele, kuid neil on ka küllalt suur töönduslik tähtsus. Makrellhauglased ei ole ühelgi oma eluperioodil seotud rannavetega ning kuuluvad seega tüüpiliste ookeanikalade hulka.

Makrellhauglased asustavad kõikide ookeanide parasvöötme ning subtroopilisi alasid. Nad puuduvad külmades Arktika ja Antarktika vetes. Samuti pole makrellhauglasi troopikavöötmes, kus neid asendavad pääsukalalased. /---/

Makrellhauglased hoiduvad kõige ülemisse veekihti ning erutusseisundis hüppavad üsna sageli veest välja. Harva lahkuvad nad kõige pindmisest 10-meetrisest veekihist, kuigi saira laskub talvitumiseks umbes 50 m sügavusele.

/---/

Nagu teistelgi tuulehaugilistel, nii on ka makrellhauglastel välja kujunenud positiivne reaktsioon valgusele. Eriti hästi on uuritud saira käitumist kunstliku valgustuse piirkonnas. Kui valgustatud alal asub vähe kalu, ujuvad nad korrapäratult valgusallika ümber ning ei eemaldu sellest nimetamisväärselt, massilise esinemise korral aga moodustab saira tiheda parve, mis teeb ringe ümber valgusallika. Sairade peibutamiseks sobivam valgustugevus on 600—700 luksi.

/---/

Makrellhauglastel on väga iseloomulikud sesoonsed ränded, mille jooksul nad katavad pikki vahemaid. /---/"¹

Allikad:

Scomberesocidae FishBase's (aprill, 2014)

¹ Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Makrellhaug (Scomberesox saurus)
Tuulehaugilised (Beloniformes)