Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Õngekonksu ajaloost
3. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
4. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abel Ervin
7. Aerjalgsed
8. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
9. Agassiz, Louis
10. ahasvähilised
11. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. ahven pärimuses
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. akvatiilne
16. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
17. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
18. albatrossid
19. Albe (keti kultuuriheeros)
20. Aloosad (Alosa)
21. Alpi haug (Esox cisalpinus)
22. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
23. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
24. Anšoovislased (Engraulidae)
25. Andamani meri
26. Angerja teekond (raamat)
27. Angerjas (Anguilla anguilla)
28. Angerjas (pärimus)
29. Angersägalased (Clariidae)
30. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
31. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
32. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
33. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
34. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
35. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
36. Atlandi tuur Eestis
37. Atlandi tuur liiginimena
38. Aurora (laev)
39. Avarkojalised
40. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
41. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
42. Bangweulu
43. Basilisk
44. Bates Henry Walter
45. Belaja (Kama)
46. Berg, Lev Semjonovitš
47. bioakustika
48. Bioloogia
49. Bioluminestsents
50. bissa
51. BMRT
52. Bouillabasse (kalahautis)
53. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
54. Como järv
55. Dookinsiad (Dawkinsia)
56. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
57. Eesti jõgede loend
58. Eesti järvede loend
59. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
60. Eesti kalapüügiriistad
61. Elektriraid 2 (Tetronarce)
62. Eluvorm (biomorf)
63. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
64. Emakala (Zoarces viviparus)
65. Endla järv
66. Erastvere järv
67. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
68. Esna jõgi
69. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
70. Filee
71. Fileerimine
72. Fotofoor
73. Galakslased (Galaxiidae)
74. Gupi (Poecilia reticulata)
75. Haffi tõbi
76. Hallutsinogeensed kalad
77. Hanija järv
78. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
79. Harilik meriangerjas (Conger conger)
80. Harilik molva (Molva molva)
81. Harilik mullauss (maauss)
82. Harilik saagrai (Pristis pristis)
83. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
84. Harjused (Thymallus)
85. Harkund
86. Haugilised (Esociformes)
87. Heik (Hake) kalanimedes
88. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
89. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
90. Homaarid (Homarus)
91. Hurmi järv (Külajärv)
92. Hülglased (Phocidae)
93. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
94. Ilmjärv ehk Ilmen
95. Imiussid (Trematoda)
96. Immaku järv (Immakjärv)
97. Jõevähk pärimuses
98. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
99. Jukagiiri kalaroad
100. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
101. Jõemõisa-Kaiu järvestik
102. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
103. Jõksi järv
104. Järise järv
105. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
106. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
107. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
108. Kaarnajärv (Kaarna järv)
109. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
110. Kahala järv
111. Kahrila järv
112. Kaiavere järv
113. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
114. Kaiu järv
115. Kala komi mütoloogias
116. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
117. Kalakirjandus
118. Kalaliha õngesöödana
119. Kalamüüdid ja müütilised kalad
120. Kalaparv
121. Kalaparve ründamine
122. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
123. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
124. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
125. Kallõtõ järv (Kallete järv)
126. Kalurite loitse ja ütlusi
127. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
128. Karijärv
129. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
130. Karula järv (Uue-Võidu järv)
131. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
132. Karusforell
133. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
134. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
135. Kaugjärv (Kautsjärv)
136. Kavadi (Kavati) järv
137. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
138. Kevikulised ja nende vastsed
139. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
140. Kiilid ja nende vastsed
141. Kiisk (pärimus)
142. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
143. Kirpvähilised
144. Kiruvere järv
145. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
146. Kiviahven (Serranus cabrilla)
147. kiviahvenlased (Serranidae)
148. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
149. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
150. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
151. Koger (Carassius carassius)
152. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
153. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
154. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
155. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
156. Koosa järv
157. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
158. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
159. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
160. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
161. Kuremaa järv (Kurema järv)
162. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
163. Kuukala (Mola mola)
164. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
165. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
166. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
167. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
168. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
169. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
170. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
171. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
172. Lahepera järv (Lahe järv)
173. Langustlased (Palinuridae)
174. Lauga järv
175. Lavassaare järv
176. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
177. Leevaku paisjärv
178. Lestalised (Pleuronectiformes)
179. Lestlased (Pleuronectidae)
180. Liblikate röövikud
181. limakala 2
182. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
183. Linnuroni (Ligula intestinalis)
184. Luts (Lota lota)
185. Luts (pärimus)
186. Luts tõva folklooris
187. Luts, Arved
188. Lutslased (Lotidae)
189. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
190. Lutsu seisundist Euroopas
191. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
192. Lõhelased (Salmonidae)
193. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
194. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
195. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
196. Müütilised veeolendid
197. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
198. Mereimetajad
199. Merekoletised
200. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
201. Mereteema ilukirjanduses
202. Meriahvenad (Sebastes)
203. Merihunt (Anarhichas lupus)
204. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
205. Merikurat (Lophius piscatorius)
206. Meriluts (Brosme brosme)
207. Merisutt (Petromyzon marinus)
208. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
209. Molvad (Molva)
210. Morilased (Moridae)
211. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
212. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
213. Mullutu-Suurlaht
214. Murati järv
215. Musthaid (Apristurus)
216. Mustjärv (Hino Mustjärv)
217. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
218. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
219. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
220. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
221. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
222. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
223. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
224. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
225. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
226. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
227. Männikjärv [Endla järvestik]
228. Narva veehoidla elustikust
229. Neenetsite pühad kalad
230. Neitsijärv
231. Nelma (Stenodus nelma)
232. Neoteenia
233. Neuston
234. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
235. Niituimlutslased (Physidae)
236. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
237. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
238. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
239. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
240. Nüpli järv
241. Ojasilm (Lampetra planeri)
242. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
243. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
244. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
245. Palojärv (Lutsu Palojärv)
246. Palujüri järv (Palojüri järv)
247. Pangodi järv
248. Parika järv
249. Parmud ja nende vastsed
250. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
251. Paunküla veehoidla
252. Peen kõduuss
253. Peipsi alamvesikond
254. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
255. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
256. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
257. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
258. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
259. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
260. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
261. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
262. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
263. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
264. Pikämäe järv
265. Pilkuse järv
266. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
267. Poise
268. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
269. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
270. Pulli järv (Pullijärv)
271. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
272. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
273. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
274. Punane vihmauss (pool-ööuss)
275. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
276. Puukonks lutsupüügiks
277. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
278. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
279. põrutamine
280. Päidre järv (Tagametsa järv)
281. Pärimus: Lutsu järv
282. Pärimus: Lutsuoja
283. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
284. Pööratav õngerull
285. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
286. Pülme järv (Põlme järv)
287. Raigastvere järv
288. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
289. Rasvad kalades
290. Riksu laht (Riksu järv)
291. Ritsiklased
292. Rohukonn
293. Roosa mullauss
294. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
295. Ruhijärv (Ruhja järv)
296. Ruhnu
297. Rumba sirge (Vigala jõel)
298. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
299. Räpina järv (Räpina paisjärv)
300. Rääbis (Coregonus albula)
301. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
302. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
303. Saadjärv (Saadrejärv)
304. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
305. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
306. Sarise järv (Saarise järv)
307. Siiad (Coregonus)
308. Siig - huvipüük Eestis
309. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
310. Sinine molva (Molva dypterygia)
311. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
312. siugkonnalised (apoodid)
313. Slaavi draakonid
314. Soitsejärv (Suurjärv)
315. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
316. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
317. Soomuste mahavõtmine
318. Sound Bite
319. Spuhl, Jaan
320. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
321. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
322. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
323. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
324. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
325. Sägad (Silurus)
326. Sägalased (Siluridae)
327. Sägalised (Siluriformes)
328. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
329. Süstikkalad (Cephalochordata)
330. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
331. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
332. Tamula järv (Tamla järv)
333. Taran (Rutilus heckelii)
334. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
335. Tetrodotoksiin
336. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
337. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
338. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
339. Tobiased (Ammodytes)
340. Toores veisemaks
341. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
342. Tragi (kalastusvahend)
343. Tsiguateroos
344. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
345. Tšir (Coregonus nasus)
346. Tugun (Coregonus tugun)
347. Tumehaid (Etmopterus)
348. Tursa nimed
349. Tursalised (Gadiformes)
350. Tursik (Trisopterus luscus)
351. Tursklased (Gadidae)
352. Tuulehaugilised (Beloniformes)
353. Tuulehauglased (Belonidae)
354. Tuulik, Jüri
355. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
356. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
357. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
358. Uhtjärv (Uhtijärv)
359. Uuri järv
360. Vagula järv
361. Vahemere rombkala (Bothus podas)
362. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
363. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
364. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
365. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
366. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
367. Vaskna järv
368. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
369. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
370. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
371. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
372. Viigerhüljes (Pusa hispida)
373. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
374. Viljandi järv
375. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
376. Vodjanoi (slaavi veemees)
377. Võikalalased (Pholidae)
378. Võistre järv (Võistvere järv)
379. Võldas (Cottus gobio)
380. Võrtsjärve alamvesikond
381. Vähilaadsed
382. Vähipidu
383. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
384. Väike tursik (Trisopterus minutus)
385. Väike-Nõuni järv
386. Väikesuulest (Microstomus kitt)
387. vöödiline angersabasäga
388. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
389. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
390. Õngerulli ajalugu
391. Ähijärv (Ahijärv)
392. Äntu ja Nõmme järved

Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)

Läänemere heeringas, ka balti heeringas, ka räim (Clupea harengus membras) on  heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonda heeringad (Clupea) kuuluva atlandi heeringa (Clupea harengus) alamliik

Inglise k - baltic herring; prantsuse k - hareng de la Baltique; saksa k - Ostsee -Hering, Strömling; rootsi k - strömming; hollandi k - ostzeeharing;taani k - østersøsild; poola k - salaka, sledz baltyski; läti k - renge; leedu k - strimele; soome k - silakka, haili; vene k - салака, балтийская сельдь



"Elab Läänemeres ida pool Taani väina. Ta on väike, enamasti alla 20 cm pikk, suguküpseks saab 134—14 cm pikkuselt 2—3 aastaselt. Eluiga on 6—7 aastat. Tavaliste räimede seas esineb kiirekasvulisi nn. hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.
Peale väiksema kasvu eristab räime atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv (neid on tal 54-57) ja bioloogia. Asustades tervet Läänemere idaosa ja selle lahtesid ning elades alaliselt madala soolsusega vees, võib räim mõnikord esineda ka täiesti magedas vees — mõnedes Rootsi järvedes. Räim koeb kõval kivisel-kruusasel põhjal 2—3 kuni 20 m sügavusel. Kudemine toimub kevadel, osalt suvel ja sügisel, millega seoses eristatakse kaht vormi: kevad- ja sügiskuduräime."1

Kevadräime ja sügisräime käsitletakse tavaliselt läänemere heeringa sesoonsete rassidena, kuid uurimused (Bataljants; Ojaveer) on näidanud, et erinevused nende vahel ei piirdu tüüpilistele sesoonsetele rassidele omastega. N. Mikelsaare arvates näib olevat põhjendatud kevad- ja sügisräime käsitlemine iseseisvate liikidena, kes ei anna ristamisel enam normaalseid järglasi.2 

Eristamine. Kevadräime isendite põhimassil on keha kiiljas, sügisräime isendite enamikul on keha kuju lähedasem täävjale. Keha eesmine osa on sügisräimel madalam kui kevadräimel, keha kõrgus kahaneb keha kõrgeimast kohast nii ette- kui tahapoole ühtlaselt; kevadräimel on aga keha eesosa kõrgem, sellest ka kiiljas kuju. Kõige kindlamini saab kevad- ja sügisräimi eristada otoliitide (kuulmekivide) järgi.2

Kirjeldus
Värtna- (käävi-) või kiilukujuline külgedelt lamenenud kala. Sabauim tugeva väljalõikega. Seljauim paikneb selja keskosas, kõhuuimed seljauime keskosa all, rinnauimed kõhu serva ligidal. Pärakuuim teistest uimedest märksa madalamal. Pärakuuime alus on lühem ega ulatu sabauimele nii lähedale kui atlandi heeringal. Pea ja silmad on veidi suuremad kui heeringal. Tehakse vahet suure- ja väiksesilmaliste räimede vahel. Hambad peened.
Soomused suuruselt märgatavalt vartieeruvadf, õhukesed, tsükloidset tüüpi, kergesti äratulevad; kiilusoomused kõhu serval ei ole kuigi teravad. Pea on paljas, silmi katab nn. rasvlaug. Küljejoon ei ole nähtav (puuduvad mulgustatud soomused).
Küljed ja kõht hõbeläikelised, elusal räimel tume-sinakasroheline. Tehakse vahet halli- ja siniseseljaliste räimede vahel.2

Räimede tekkimisest Läänemeres
"Arvatakse, et esimesed heeringad asusid Läänemerre elama 9500 – 10 300 aastat tagasi, kui Läänemeri oli soolase ja jaheda Joldiamere staadiumis. Joldiamerel oli avar ühendus Atlandi ookeaniga praeguse Kesk-Rootsi kohal paikneva Närke väina kaudu. Järgmise aastatuhande vältel, mil ühendus ookeaniga katkes ning Läänemere nõos kujunes mageveeline Antsülusjärv, hukkus arvatavasti enamik siin elanud heeringaid, jätmata järglasi. Samas panid ilmselt just tolle ajajärgu üle elanud genotüübid aluse räimele kui heeringa eurühaliinsele (laia soolsustaluvusega) alamliigile. Hiljem, nn. Litoriinamere faasis 4000–8000 aastat tagasi, kui valitses mõõdukalt soe kliima ning merel oli taas ühendus ookeaniga, nüüd juba praeguste Taani väinade kohal, asusid merre ka nn. sügisräime eellased. Seega on räime, nagu ka kogu Läänemere elustiku evolutsioon olnud ülikiire."3

Kevad- ja sügisräime eellased eristusid üksteisest geneetiliselt juba heeringapõlves, ammu enne Läänemerre kolimist. Kevadräime populatsioonide seas eristatakse nn. laheräime, kes koeb magedamaveelistes lahtedes (nt. Liivi lahes), ning mereräime, kes koeb varasemal aastaajal, jahedamas ja soolasemas vees. Linda Rannaku arvates [L. Rannak. Räim. Tallinn, 1988] ei pärine laheräim mitte atlandi heeringast nagu mereräim, vaid on lähemalt sugulane hoopis Vaikset ookeani ja Põhja-Jäämere lahtesid asustava nn. idaheeringaga, kes praegugi eelistab kudemiseks magedamat ja madalamat vett kui atlandi heeringas.3


Kuni 11 räimepopulatsiooni
"Samamoodi kui mujal maailmameres elutsevad heeringad jaguneb ka räim oma levila piires mitmeks kohalikuks looduslikuks rühmituseks ehk populatsiooniks. Viimaste arvu suhtes pole uurijad ühel meelel, kuid tõenäoliselt asustab Läänemerd kuni 11 seda laadi rühmitust."3
Näiteks eristatakse Saaremaa—Ventspilsi, Väinamere—Hiiumaa, kahte Soome lahe ja Riia lahe kevadräime populatsioone ning sügisräime populatsioone Riia lahes, Soome lahes ja avamere populatsiooni.2 

Räime eluviisist
Samasse parve hoiduvad ühesuurused kalad. Väiksemate (nooremate) kalade parved koonduvad kõrgematesse veekihtidesse, vanemad sügavamale.
Päikeseloojangu ajal tõusevad räimed ööseks pindmistesse veekihtidesse, päikese tõusu ajal laskuvad taas sügavamale. Oktoobrist veebruarini, kui valguspäev on lühike, on ränne minimaalne või puudub sootuks.
Sügistormid segavad sooja ja jaheda veekihi ning räimeparved hakkavad hoiduma üha sügavamale, kuni kõik räimed koonduvad talveks põhja lähedale mitmekümne meetri sügavusse. Siingi hoiduvad väiksemad räimed rannikule lähemale ja madalamasse vette. Kõige tihedamad on põhjalähedased koondised märtsis ja aprillis. Kui kevadel tekib pindmine soe veekiht, siis räim "lööb põhjast lahti", koguneb pindmisse vette ja asub vee temperatuuri järgi orienteerudes teele koelmutele.3

Sigimine
"Meie vete suuremad ja olulisemad kevadräime kudealad asuvad Pärnu lahe piirkonnas, Saaremaa ja Muhu lõunarannikul, Soome lahe rannikumeres ja Väinameres. Käesoleval ajal on üheks produktiivseimaks koelmualaks Pärnu laht ja selle lähiümbrus, kuhu paljunemishimuliste kalade hordid saabuvad mitme suurema lainena enamasti alates aprilli lõpust. Kudejad püsivad siinsetel merealadel tavaliselt jaanipäevani. Pikemaajaline tuulevaikus või ebasoodsast suunast puhuv tuul mõjub räime koelmutele tulekule ebasoodsalt, samas kui meretuuled toovad randa üha uusi räimeparvi.
Laheräim saab suguküpseks enamasti kaheaastaselt pikkusel 11-14 cm, mereräim peamiselt kolmeaastaselt, olles 13-17 cm pikkune. Siiski tuleb ette ka üksikuid varaküpsejaid, kel juba oma esimesel elusügisel areneb niisk või mari.
/---/
Intensiivsem kudemisaeg Pärnu koelmutel on enamasti mais ja juuni alguses. Kudemisaega alustavad Läänemere avaosast saabuvad suured meretüüpi räimed, kes koevad mõnevõrra madalamal temperatuuril kui Liivi lahes püsivalt elav lahetüüpi räim. Mereräime kudemist on täheldatud juba veetemperatuuril +5°C, laheräim alustab enamasti +10°C juures. Kudemine lõpeb, kui veetemperatuur tõuseb üle +18°C.
Marja inkubatsiooniaeg sõltub peamiselt veetemperatuurist. Mai keskel ning juuni algul kulub kudemisest 5-6 mm pikkuste niitjas-läbipaistvate kalavastsete koorumiseni Pärnu lahe tingimustes ligikaudu nädal. Et sellest kalaga üldse mitte sarnasest vastsest saaks läbi moonde juba väike, vanematele sarnane räimelaps e maim, kulub veel 2-2,5 kuud – seega saab kevadräime titeaeg läbi augusti lõpuks ja talvele minnakse vastu juba hõbedaläikese noorkalana.

Sügisräime kudemisaeg Saaremaa lõunaranniku lähedal ja Kihnu madalikul asuvatel koelmutel jõuab kätte augusti viimastel päevadel ning septembri alguses ja kestab oktoobri lõpuni. Suured ja rasvaselt läikivad kalad alustavad kudemist märksa kõrgemal temperatuuril ja suuremates sügavustes kui kevadräimed. Koorunud vastsed peavad karmi talve üle elama, et neist kevadel noorkalad saaksid. Siiski on mõned autorid märkinud, et mõningatel juhtumitel võivad osa sügisräime vastsetest jõuda moondesse ka enne talvitumist.
Seega on kahel sesoonsel rassil, kevad- ja sügisräimel, päris suured erinevused kogu elustrateegias: kevadel kudejate keha rasvasisaldus on kudemise ajal märksa madalam kui sügiskudejatel, samas lähevad sügiskudejad talvele vastu oluliselt väiksema energiavaru ja kehamassiga kui kevadkudejad, mistõttu pikad ja karmid talved võivad sügisräime varule kahandavalt mõjuda."4

Suurus
Tavapärane pikkus 14-18 cm ja kaal 30-90 g, kuid hiidräimedel (saksa k Riesenstromlinge, rootsi k jattesstrommingar) pikkus kuni 37,5 cm. Suurima teadaoleva kaaluga räim püüti Soome kalurite poolt 1997. a — 1100 grammi.

Kaubanduslik eristamine heeringast
Soomes kehtib määrus, mille kohaselt võib heeringa (silli) nime all turustada neid kalu liigist Clupea harengus membras, mille rasvasus on suurem kui 10%, madalama rasvasisalduse puhul peab neid turustama räimena (silakka). 
Rootsis on räimeks (strömming) kutsutud neid kalu, kes on püütud ida poolt Kalmari ja Poola ranniku vahelisest mõttelisest joonest.

Eesti räimekvoodid ja väljapüügid Läänemeres 2005-2011 tonnides
    
  2005  2006  2007  2008  2009  2010  2011 
kvoot  31 900  33 442 34 074  35 832  32 467 29 569 27 978 
saak 22 098 23 191 26 108  31 839  33 165 28 862 25 325 

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
2 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
3 Tiit Raid.Mõnda räimest, meie rahvuskalast. Eesti Loodus, 2008/7
4 Heli Shpilev. rahvuskala räim. Kalastaja 50, 2008/2009
Silakka Wikipedias

Vaata lisaks:

Räimeõng
Räimepüük
Räime puhastamine
Soolasilk
Silk
Heeringad (Clupea)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)