Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)

Heeringad (Clupea)

Heeringad (Clupea) on kalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonna pärisheeringlaste (Clupeinae) alamsugukonnast. Saksa Echte Heringe; soome sillit; vene сельди.  

Heeringad elavad põhjapoolkeral parasvöötme vetes (boreaalne regioon) ja Põhja-Jäämere ääremeredes, lõunapoolkeral Tšiili ranniku läheduses ja Filipiinidel.

"Heeringad on planktontoidulised parvekalad, tavaliselt kuni 33-35 cm pikad. Neil on kergesti äratulev kaarsoomus, kiilusoomused nõrgalt arenenud, küljed ja kõht hõbedased, selg siniroheline või roheline. Koevad demersaalse kleepuva marja põhjale või vetikatele. Enamik heeringaid elab rannavees, ainult vähesed rassid lahkuvad turgutusperioodil shelfi piirest. Osa heeringaid sooritab pikki rändeid — suguküpsete kalade turgutus-sigimisrändele  järgneb vastsete ja maimude esialgne passiivne laialikandumine ning seejärel noorkalade tagasiränne. Teised heeringad moodustavad ääremeredega seotud kohalikke populatsioone; on ka järvevorme, kes elavad merest osaliselt või täielikult eraldunud madala soolsusega veekogudes." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Süstemaatikas on lahknevusi.Traditsioonilistes käsitlustes kuulub perekonda 3 kalaliiki (lisaks alamliigid) ja uuemates käsitlustes on neile lisandunud neljandana filipiini heeringas (Clupea manulensis).

Clupea bentincki, tšiili heeringas

Clupea harengus Linnaeus 1758, harilik heeringas, ka atlandi heeringas

Clupea manulensis Marion de Procé, 1822, filipiini heeringas

Clupea pallasii Valenciennes 1847, idaheeringas, väheselgrooline heeringas, vaikse ookeani heeringas

FishBase (juuni, 2020) paigutab perekonda 5 liiki:

Clupea harengus Linnaeus 1758 atlandi heeringas
Clupea manulensis Marion de Procé, 1822 filipiini heeringas
Clupea pallasii marisalbi Berg, 1923 valge mere idaheeringas
Clupea pallasii pallasii Valenciennes 1847 vaikse ookeani idaheeringas
Clupea pallasii suworowi Rabinerson, 1927 tšoši-petšoora idaheeringas

 

WoRMSi põhjal (veebruar, 2018) on perekonnas 8 liiki:

Clupea bentincki, tšiili heeringas

Clupea harengula, (ka Herklotsichthys quadrimaculatus, sinisetriibuline heeringake)

Clupea harengusatlandi heeringas

Clupea manulensisfilipiini heeringas

Clupea marisalbi, valge mere idaheeringas

Clupea melanostoma, (ka Ramnogaster melanostoma, uruguai manduufia)

Clupea spratttus, ???

Clupea suworowitšoši-petšoora idaheeringas

Allikad:

Clupea manulensis FishBase's (jaanuar 2014)

Clupeidae FishBase's (veebruar 2018)

Clupea Wikipedias

WoRMS (2018)

Viimati: veebruar 2018

Vaata lisaks:

Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
Idaheeringas (Clupea pallasii)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Heeringlased (Clupeidae)