Otsingu tulemused:

1. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
2. Anabari jõgi
3. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
4. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
5. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
6. Beauforti meri
7. Bonneville'i rullrääbis (Prosopium gemmifer)
8. Eesti järvede loend
9. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
10. Kahvamispüük (lippoaminen)
11. Kaiavere järv
12. Kalaliha koostis
13. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
14. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
15. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
16. Kiisk (pärimus)
17. Koha (Sander lucioperca)
18. Koosa järv
19. Kukulinna järv (Kukulinna paisjärv)
20. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
21. Lahksabad (Pogonichthys)
22. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
23. Luts (Lota lota)
24. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
25. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
26. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
27. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
28. Narva veehoidla elustikust
29. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
30. Peipsi alamvesikond
31. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
32. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
33. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
34. Rullsiiad (Prosopium)
35. Räime puhastamine
36. Rääbis (Coregonus albula)
37. Rääbis-lahksaba (Pogonichthys ciscoides)
38. Rääbise veehoidla
39. Saadjärv (Saadrejärv)
40. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
41. Siiad (Coregonus)
42. Siiad 2 (Coregonus)
43. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
44. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
45. Trolling Spoon (Nils Master)
46. Tugun (Coregonus tugun)
47. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
48. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
49. Vähimõrd

Kahvamispüük (lippoaminen)

Ühe kalastusviisina on maailmas olnud kasutusel ja kohati on elujõuline veel nüüdki kahvamispüük, mille puhul kala üritatakse veest kätte saada haarates teda veest kahvaga. Eestis puuduvad andmed selle püügiviisi leviku kohta, kuid üsna suure tõenäosusega on seda  kunagi kasutatud ka meie veekogudes, näiteks Pärnu või Narva jõel. Nii on Kalapeedia toimetaja kuulnud jutte näiteks sellest, kuidas omal ajal on Pärnu jõest Sindi paisu eest või kunagisest Sindi vabriku kanalist püütud kevadisel ajal kahvaga meritinti.
Meile lähim riik, kus kahvamispüük on veel elujõuline ja ka aktsepteeritud, on soome. Seal on kahvamispüügi nimetuseks lippoaminen, selleks kasutatav kahv aga lippo. 
Lippo on pika varrega (kuni 6 m ja enamgi) kahv, mille võrk valmistatakse peenest materjalist (tänapäeval tamiilist).
Peamiseks püügikalaks on siig, kuid kahvatakse ka rääbist, jõesilmu ning vähesel määral ka lõhet (Tornios).
Kahvamispüügi edukuseks peab püüdja tundma hästi püügipaiga põhjareljeefi - lohke, süvikuid, kivide paiknemist. Kahvaga tõmmatakse allavoolu piki jõepõhja, et haarata kahva jões vastuvoolu ujuvad siiad. Edukaks püügiks on tarvis vilumust.
Soome tuntuimaks kahvamispüügi paigaks on Tornio jõel asuv Kukkolankoski, kus on võimalik "kätt proovida" ka turistidel.
Kahvamispüük on levinud ka Soomes laiemalt, püütakse peamiselt sügisel kudema tõusvat siirdesiiga, nt Oulujoe suudmealal. Osades jõgedes (esmajoones neis, kus siia looduslik asurkond on elujõuline) on kahvamispüük keelatud, osades jõgedes (kus on tegemist asustatud siigadega ja kudemine ei õnnestu) on püük lubatud. Mõningatel jõgedel on kahvamispüügiks tarvilik eriluba.


http://fi.wikipedia.org/wiki/Lippoaminen

Vaata lisaks:

Kahvamine
Kahv
Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil