Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

vjasiiga (vesiiga, visiiga)

Vjasiiga (ka vesiiga, visiiga; vene k - вязига, ka визига) on tuurlaste (beluuga, sterlet, sevrjuuga jt) seljakeelik, mida vene köögis kasutatakse erinevate pirukate valmistamisel täidise koostisosana.

Torujas, vooliku sarnane vjasiiga tõmmatakse tuura kõhrjate selgroolülide vahelt välja tervikuna. Vjasiiga on täidetud kõhrja massiga, see lõigatakse pikuti lahti ning säilitamiseks kuivatatakse. Enne kasutamist vjasiiga leotatakse ööpäva vältel, vahetades selle aja jooksul 3-4 korda leotusvett. 

Vene köögis kasutatakse vjasiigat juba ammustest aegadest (kindlasti vähemalt XV-XVI sajandist) kulebjakade ja väikeste pirukate, rasstegaide, täidise valmistamisel. Kuni II Maailmasõjani oli vjasiiga NSV Liidu kauplustes tavapärane müügiobjekt. Oma kilohinnalt oli ta tuurlastest endist kolm korda odavam, seejuures oli kuivatatud vjasiiga kerge ning seetõttu taskukohane ka kõige vaesematele inimestele. Ajal, mil toiduaineid müüdi vaid toidukaartide alusel, sai vjasiigat osta ilma kaardita, kuivõrd teda loeti maitseaineks nagu sinepit või mädarõigast.

Enne kuivatamist lahtilõigatud seljakeelikud pesti ning neil eemaldati pealmine, pehmepoolne kiht, tulemusena saadi lindikujulised keelikud, mis riputati kuivama vihma eest kaitstud, kuid hästi tuulutuvatesse saradesse. Kuivatatud keelikud turustati kokkupõimitud kimpudena: ühes kimbus 12 beluuga vjasiigat või 20 sevrjuuga või tuura vjasiigat. XIX sajandil töödeldi-kuivatati vjasiigat tuurlaste peamistel püügialadel Kaspia ja Aasovi merede ääres - Astrahani jõudes oli puuda vjasiiga hinnaks 34-36 rubla, Peterburgis juba umbes 40 rubla.

Pärast II Maailmasõda kadus vjasiiga müügilt. Uuesti ilmus vjasiiga poodidesse eelmise sajandi 70-ndatel aastatel, kuid teda ei turustatud enam kimpudes "keeltena", vaid peenekshakituna poolekilostes pappkarpides. Uuele põlvkonnale oli vjasiiga võõras toiduaine ja ka vanem põlvkond ei võtnud niisugusel kujul vjasiigat omaks, mistõttu vjasiiga turustamine lõpetati ning see ei ole õieti taastunud tänaseni.

Kuna vahepeal on enamuse looduslike tuurlaste püüdmine Venemaal nende seisundi ohustatuse tõttu keelatud, mõnede puhul (nt sterlet) aga tuntavalt kitsendatud, võiks vjasiiga nagu tuurlastegi kohta ütelda, et see kuulub ohustatud või väkjasurevate toiduainete hulka.
Kuna mitmeid tuurlasi kasvatatakse kaubakaladeks ka kalakasvandustes, pole nende seljakeelikute kättesaamine ja kasutamine siiski täiesti võimatu.

Kuidas valmistada vjasiigast pirukatäidist
Kõigepealt tuleb panna vjasiigad ööpäevaks vette ligunema ja vahetada selle aja jooksul 3-4 korda leotusvett. Vees olles vjasiigad punduvad, nende maht suureneb mitmekordselt.
Leotatud vjasiigad pannakse keema külma veega, aetakse vesi kiiresti keemiseni ning seejärel keedetakse 3-4 tundi hästi tasasel tulel. Keedunõu kaetakse keemise ajaks tihedalt kaanega.
Keedetud vjasiigad hakitakse peeneks ning passeeritakse (praetakse kergelt) vaiksel tulel sibula ja peterselliga. Seejärel segatakse passeeritud vjasiiga keedetud riisi ja porgandiga. Parajalt soolatud ja pipardatud vjasiiga-riisi segu lisatakse kulebjakade puhul koostisosana nende kala-seene täidisesse, kuid valmistatakse ka puhtalt vjasiiga-riisi-sibula täidisega pisemaid pirukaid, rasstegaisid. 

Vjasiigast on olnud juttu ka eestikeelsetes kokaraamatutes, nt Jaan Koor'i "Koka=raamat" (Jurjew, 1900), kus sisaldub õpetus Vesiiga piiruki tarvis: 
Pool naela vesiigat leotakse mõni tund külma vee sees ja keedetakse siis kaunis pehmeks, kurnatakse sõela pääl kuivaks, raiutakse peenikeseks ja pandakse kausi sisse. Nüüd segatakse sinna juurede viis peenikeseks lõigatud ja veerand naela võiga ehk kui paastu piruk siis õliga läbi praetud sibulad, soola, peenikest pipart ja vähe peenikest Inglis=vürtsi. Pruugitakse tarviduse järele pirukite juurde. 

Ka nõukogude ajal olulisest kokaraamatust "Raamat maitsvast ja tervislikust toidust" (Tallinn, 1955; originaal Moskva, 1953) leiame vjasiigatäidise ja ka vjasiigat sisaldava kulebjaka retseptid:

Visiigatäidis
Visiigat leotada 2-3 tundi külmas vees, pärast seda pesta, valada üle puhta veega ja keeta 3-3½ tundi. Pehmeks keedetud visiiga valada sõelale, siisd ajada läbi lihahakkmasina või hakkida peeneks noaga, lisada soola, pipart, sulavõid, tükeldatud kõvaks keedetud munad ja rohelist peterselli või tilli ning segada. Sellele täidisele võib lisada keedetud riisi, väikesteks tükkideks lõigatud keedetud kala ja võis kuumutatud sibulat.
100 g visiiga kohta tuleb arvestada 3-4 muna, 2-3 spl. võid.

Kulebjaka lehttainast, visiiga- ja kalatäidisega
Lehttainast rullida kaks umbes ½ sm paksust ja 15-30 sm pikkust riba: ühe tainariba laius peaks olema 10 sm, teisel 20 sm. Ribade otsad võib lõigata sirgelt või kaares. Kitsam riba asetada piki küpsetusplaati või nelinurkset panni ja katta õhukeste pannkookidega, et tainas täidisest ei niiskuks. Pannkookide peale panna 6-7 sm laiune kiht visiigatäidist, sellele keedetud tuurakala, kergelt soolatud lõhe- või sjomgatükikesi, siis uuesti visiigatäidist. Täidis katta pannkookidega, mille servad määrida lahtiklopitud munaga, et nad alumiste pannkookide servadega kokku kleepuksid; täidisega katmata lehttainaservad määrida munaga, katta teise laiema lehttainaribaga ning suruda taina serv ümber täidise kokku.
Kulebjaka kaunistada pealt ülejäänud tainast valmistatud ribadega kas mustriliselt või diagonaalselt, määrides neid enne lahtiklopitud munaga. Kulebjaka servad võib samuti katta tainaribaga ja viimistleda kulebjakat kujult, määrida lahtiklopitud munaga, teha noaga kahte-kolme kohta torked, et küpsetamisel tekkiv aur välja pääseks, ja küpsetada 40-50 minutit kuumas praeahjus. Kui kulebjaka on pealt pruunistunud, külgedelt aga pole veel küps, siis tuleb pruunistunud koht, et ta ei kõrbeks, katta paberiga, mille väline pool on veega niisutatud. Kui ilmneb, et kulebjaka pole alumiselt küljelt veel küps, asetada ta küpsetusplaadiga pliidile (aga mitte liiga kuumale pliidile).
Samal viisil võib valmistada kulebjakat riisi ja kalaga, lihaga, kopsu, maksa ja südamega, kapsaga jt.
Kulebjaka juurde antakse lauale kalamarja ja võid või uhhaad.

 
Allikad:
http://royalrecipes.ru/metody_kulinarnoi_obrabotki_vajneishih_pischevyh_produktov/vyaziga.html
Raamat maitsvast ja tervislikust toidust. Tallinn, 1955
Jaan Koor, Koka=raamat 1331 söögi-valmistamise õpetusega. Jurjev, 1900

Vaata lisaks:

Tuurlased (Acipenseridae)
Sterletist kulinaarselt
Tuur ajaloolis-kulinaarselt