Sägalistest kulinaarselt

Sägalisi on toiduks püütud (ja ka kasvatatud) Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas juba sadu aastaid.
Hinnangud sägaliste liha kohta on vastuokslikud: kes peavad seda maitsetuks ja vesiseks, kes aga suurepäraseks toiduks.

Kesk-Euroopas on säga olnud kõrgelt hinnatud roog, mida söödi pühade ajal.
USA-sse tõid sägaliste söömise kombe Euroopast ja Aafrikast pärit sisserändajad ning nüüd on sägad populaarseks toiduks. Kõige enam süüakse USAs kärpsägalaste hulka kuuluvaid kanalisäga (Ictalurus punctatus) ja sinist säga (Ictalurus furcatus), kes on levinud seal looduslikult, kuid ka rohkelt kasvatatavad. Tunnustamaks ja edendamaks kalakasvatust kuulutas president Ronald Reigan 25. juunil 1987 välja rahvusliku sägapäeva (National Catfish Day). 

Euroopas valmistatakse säga tavaliselt samamoodi nagu karpkala (st küpsetatakse või hautatakse). Ungaris küpsetatakse säga paprikakastmes (Harcsapaprikás). 

USAs on levinuimaks valmistusviisiks kalatükkide paneerimine maisijahuga ning praadimine. 

Indoneesias serveeritakse säga, kelle nimeks seal on Lele, tänavakioskites (warungides) enamasti grillituna sojakastme ja juurviljadega.

Indias usutakse, et sägade söömine aitab verd puhastada ning säga süüakse palaviku või muude tervisehäirete korral.

Juutide ja ka mõnede vana testamendi käskusid järgivate kristlaste ning ka muslimite jaoks pole säga kosher, kuivõrd sägalistel pole kehal soomuseid. 

Sägalistes on palju D-vitamiini. Kasvatustest pärit kalades on vähem omega-3 rühma rasvhappeid ja rohkem omega-6 rühma rasvhappeid.

Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Siluriformes

Vaata lisaks:

Angersägalased (Clariidae)
Angersägad (Clarias)
Sägalised (Siluriformes)