Otsingu tulemused:

1. Õngekonksu ajaloost
2. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abel Ervin
6. Aerjalgsed
7. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
8. Agassiz, Louis
9. ahasvähilised
10. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. ahven pärimuses
13. Aknajärv [Kurtna järvestik]
14. akvatiilne
15. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
16. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
17. albatrossid
18. Aloosad (Alosa)
19. Alpi haug (Esox cisalpinus)
20. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
21. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
22. Anšoovislased (Engraulidae)
23. Andamani meri
24. Angerja teekond (raamat)
25. Angerjas (Anguilla anguilla)
26. Angerjas (pärimus)
27. Angersägalased (Clariidae)
28. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
29. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
30. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
31. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
32. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
33. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
34. Atlandi tuur Eestis
35. Atlandi tuur liiginimena
36. Aurora (laev)
37. Avarkojalised
38. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
39. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
40. Bangweulu
41. Basilisk
42. Bates Henry Walter
43. Belaja (Kama)
44. Berg, Lev Semjonovitš
45. bioakustika
46. Bioloogia
47. Bioluminestsents
48. bissa
49. BMRT
50. Bouillabasse (kalahautis)
51. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
52. Como järv
53. Dookinsiad (Dawkinsia)
54. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
55. Eesti jõgede loend
56. Eesti järvede loend
57. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
58. Eesti kalapüügiriistad
59. Elektriraid 2 (Tetronarce)
60. Eluvorm (biomorf)
61. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
62. Emakala (Zoarces viviparus)
63. Endla järv
64. Erastvere järv
65. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
66. Esna jõgi
67. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
68. Filee
69. Fileerimine
70. Fotofoor
71. Galakslased (Galaxiidae)
72. Gupi (Poecilia reticulata)
73. Haffi tõbi
74. Hallutsinogeensed kalad
75. Hanija järv
76. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
77. Harilik meriangerjas (Conger conger)
78. Harilik molva (Molva molva)
79. Harilik mullauss (maauss)
80. Harilik saagrai (Pristis pristis)
81. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
82. Harjused (Thymallus)
83. Harkund
84. Haugilised (Esociformes)
85. Heik (Hake) kalanimedes
86. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
87. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
88. Homaarid (Homarus)
89. Hurmi järv (Külajärv)
90. Hülglased (Phocidae)
91. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
92. Ilmjärv ehk Ilmen
93. Imiussid (Trematoda)
94. Immaku järv (Immakjärv)
95. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
96. Jukagiiri kalaroad
97. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
98. Jõemõisa-Kaiu järvestik
99. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
100. Jõevähk pärimuses
101. Jõksi järv
102. Järise järv
103. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
104. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
105. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
106. Kaarnajärv (Kaarna järv)
107. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
108. Kahala järv
109. Kahrila järv
110. Kaiavere järv
111. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
112. Kaiu järv
113. Kala komi mütoloogias
114. Kalakirjandus
115. Kalaliha õngesöödana
116. Kalamüüdid ja müütilised kalad
117. Kalaparv
118. Kalaparve ründamine
119. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
120. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
121. Kallõtõ järv (Kallete järv)
122. Kalurite loitse ja ütlusi
123. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
124. Karijärv
125. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
126. Karula järv (Uue-Võidu järv)
127. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
128. Karusforell
129. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
130. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
131. Kaugjärv (Kautsjärv)
132. Kavadi (Kavati) järv
133. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
134. Kevikulised ja nende vastsed
135. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
136. Kiilid ja nende vastsed
137. Kiisk (pärimus)
138. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
139. Kirpvähilised
140. Kiruvere järv
141. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
142. Kiviahven (Serranus cabrilla)
143. kiviahvenlased (Serranidae)
144. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
145. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
146. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
147. Koger (Carassius carassius)
148. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
149. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
150. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
151. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
152. Koosa järv
153. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
154. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
155. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
156. Kuremaa järv (Kurema järv)
157. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
158. Kuukala (Mola mola)
159. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
160. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
161. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
162. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
163. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
164. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
165. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
166. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
167. Lahepera järv (Lahe järv)
168. Langustlased (Palinuridae)
169. Lauga järv
170. Lavassaare järv
171. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
172. Leevaku paisjärv
173. Lestalised (Pleuronectiformes)
174. Lestlased (Pleuronectidae)
175. Liblikate röövikud
176. limakala 2
177. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
178. Linnuroni (Ligula intestinalis)
179. Luts (Lota lota)
180. Luts (pärimus)
181. Luts tõva folklooris
182. Luts, Arved
183. Lutslased (Lotidae)
184. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
185. Lutsu seisundist Euroopas
186. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
187. Lõhelased (Salmonidae)
188. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
189. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
190. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
191. Müütilised veeolendid
192. Mereimetajad
193. Merekoletised
194. Meremeeste uskumused
195. Mereteema ilukirjanduses
196. Meriahvenad (Sebastes)
197. Merihunt (Anarhichas lupus)
198. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
199. Merikurat (Lophius piscatorius)
200. Meriluts (Brosme brosme)
201. Merisutt (Petromyzon marinus)
202. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
203. Molvad (Molva)
204. Morilased (Moridae)
205. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
206. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
207. Mullutu-Suurlaht
208. Murati järv
209. Musthaid (Apristurus)
210. Mustjärv (Hino Mustjärv)
211. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
212. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
213. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
214. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
215. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
216. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
217. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
218. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
219. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
220. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
221. Männikjärv [Endla järvestik]
222. Narva veehoidla elustikust
223. Neenetsite pühad kalad
224. Neitsijärv
225. Nelma (Stenodus nelma)
226. Neoteenia
227. Neuston
228. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
229. Niituimlutslased (Physidae)
230. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
231. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
232. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
233. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
234. Nüpli järv
235. Ojasilm (Lampetra planeri)
236. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
237. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
238. Palojärv (Lutsu Palojärv)
239. Palujüri järv (Palojüri järv)
240. Pangodi järv
241. Parika järv
242. Parmud ja nende vastsed
243. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
244. Paunküla veehoidla
245. Peen kõduuss
246. Peipsi alamvesikond
247. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
248. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
249. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
250. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
251. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
252. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
253. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
254. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
255. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
256. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
257. Pikämäe järv
258. Pilkuse järv
259. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
260. Poise
261. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
262. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
263. Pulli järv (Pullijärv)
264. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
265. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
266. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
267. Punane vihmauss (pool-ööuss)
268. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
269. Puukonks lutsupüügiks
270. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
271. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
272. põrutamine
273. Päidre järv (Tagametsa järv)
274. Pärimus: Lutsu järv
275. Pärimus: Lutsuoja
276. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
277. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
278. Pööratav õngerull
279. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
280. Pülme järv (Põlme järv)
281. Raigastvere järv
282. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
283. Rasvad kalades
284. Riksu laht (Riksu järv)
285. Ritsiklased
286. Rohukonn
287. Roosa mullauss
288. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
289. Ruhijärv (Ruhja järv)
290. Ruhnu
291. Rumba sirge (Vigala jõel)
292. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
293. Räpina järv (Räpina paisjärv)
294. Rääbis (Coregonus albula)
295. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
296. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
297. Saadjärv (Saadrejärv)
298. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
299. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
300. Sarise järv (Saarise järv)
301. Siiad (Coregonus)
302. Siig - huvipüük Eestis
303. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
304. Sinine molva (Molva dypterygia)
305. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
306. siugkonnalised (apoodid)
307. Soitsejärv (Suurjärv)
308. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
309. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
310. Soomuste mahavõtmine
311. Sound Bite
312. Spuhl, Jaan
313. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
314. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
315. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
316. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
317. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
318. Sägad (Silurus)
319. Sägalased (Siluridae)
320. Sägalised (Siluriformes)
321. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
322. Süstikkalad (Cephalochordata)
323. Tamula järv (Tamla järv)
324. Taran (Rutilus heckelii)
325. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
326. Tetrodotoksiin
327. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
328. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
329. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
330. Tobiased (Ammodytes)
331. Toores veisemaks
332. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
333. Tragi (kalastusvahend)
334. Tsiguateroos
335. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
336. Tšir (Coregonus nasus)
337. Tugun (Coregonus tugun)
338. Tumehaid (Etmopterus)
339. Tursa nimed
340. Tursalised (Gadiformes)
341. Tursik (Trisopterus luscus)
342. Tursklased (Gadidae)
343. Tuulehaugilised (Beloniformes)
344. Tuulehauglased (Belonidae)
345. Tuulik, Jüri
346. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
347. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
348. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
349. Uhtjärv (Uhtijärv)
350. Uuri järv
351. Vagula järv
352. Vahemere rombkala (Bothus podas)
353. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
354. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
355. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
356. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
357. Vaskna järv
358. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
359. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
360. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
361. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
362. Viigerhüljes (Pusa hispida)
363. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
364. Viljandi järv
365. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
366. Vodjanoi (slaavi vetevaim)
367. Võikalalased (Pholidae)
368. Võistre järv (Võistvere järv)
369. Võldas (Cottus gobio)
370. Võrtsjärve alamvesikond
371. Vähilaadsed
372. Vähipidu
373. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
374. Väike tursik (Trisopterus minutus)
375. Väike-Nõuni järv
376. Väikesuulest (Microstomus kitt)
377. vöödiline angersabasäga
378. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
379. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
380. Õisu järv
381. Õngerulli ajalugu
382. Ähijärv (Ahijärv)
383. Äntu ja Nõmme järved

Luts (Lota lota)

Luts (Lota lota) on kalaliik perekonnast luts (Lota), nis kuulub tursaliste (Gadiformes) seltsi lutslaste (Lotidae) sugukonda.

[inglise – burbot, eelpout, ling, lawyer; prantsuse - lotte, lote, alote, barbote, moutelle, palmosaksa – Quappe, Aalruppe, Aalrutte, Rutte, Treische jm; itaalia - bottatrice; hispaania - lota; leedu – vėgėlė; läti – vēdzele; poola – miêtus; rootsi – lake; soome – made; taani – kvabbe, knudde; vene – налим] 


 

Osa uurijaid peab lutsu perekonna ainuliigiks, osa eristab kolme alamliiki.

Harilik luts, Lota lota lota (Linnaeus, 1758) — peaaegu kogu Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias Leena jõeni, lõuna poole Koreani;
Kitsasabaline luts, Lota lota leptura (Hubbs et Schultz, 1941) —  Aasia kirdeosas ja Põhja-Ameerika loodeosas;
Tähniline luts, Lota lota maculosa (Lesueur, 1817) — Põhja-Ameerika kesk- ja idaosas.

Eestis teada umbes 116  järves, paljudes jõgedes, ka rannikumeres.

Kirjeldus. Keha pikk, painduv, eestpoolt silinderjas, sabaosa külgedelt lamenenud. Pea lai, lame. Alalõual üks pikem poise, kummagi ninasõõrme juures üks lühike poise. Suu lai, lõigadel ja sahkluul väikesed, harjasetaolised hambad. Kaks seljauime, neist esimene lühike, teine pikk, ulatudes (nagu pikk pärakuuimgi) sabauimeni. Kõhuuimed kurgu all. Keha katavad väikesed kaarsoomused, mis asetsevad sügaval rikkalikult lima eritavas nahas. Keha värvus varieerub tugevasti. Selg mustjashall või -pruun, küljed heledamad, kõht valkjas. Keha ja uimed marmorimustrilised. Väikesed lutsud tumedamad, mõnikord täiesti mustad.

Eluviis. Olles meil külmaveelise tursklaste sugukonna ainuke mageveeline esindaja, eelistab ka luts madala temperatuurigaga vett, on aktiivsem talvel, suvel vee tº tõustes üle 15 ºC muutub loiuks, läheb sügavama ja jahedama veega kohtadesse (näiteks põhjaallikate lähedusse). 
Öise üksildase eluviisiga põhja hoiduv röövkala, valge aja veedab kivide ja rampade vahel või muudes peidukohtades.

Sigimine. Eestis saavad nii emas- kui isaslutsud suguküpseks enamasti 3-5-aastaselt (L 27-49 cm). Meie mageveekaladest ainuke jää all kudeja. Peipsis algab see tavaliselt jaanuari algul, kestab 6-7 nädalat. Jõgedes koeb pisut varem kui järvedes. Koelmud liiva-kruusa-kividega kaetud kõval põhjal.
Küpsed marjaterad kergelt kollakad, väga väikesed (läbimõõduga 0,8-1 mm), ent arvukad: absoluutne viljakus tavaliselt 40 000-2 milj. marjatera, suhteline viljakus 700-900 marjatera. Mari pole kleepuv, jääb põhja lähedale hõljuma. Haudeaeg 3,5-4,5 kuud. Tibatillukesed vastsed (L 4 mm ümber) kooruvad mais, on hästi arenenud, aktiivsed, jahivad zooplanktereid, ei hoidu parvedesse. Juba juuni algul hakkavad 1-1,5 cm pikkused vastsed haarama ka väikesi põhjaloomi. Moone tavaliselt juuni keskel (L 1,6-2,5 cm).

Toitumine. Peipsis zooplankton põhitoiduks esimestel elukuudel, südasuvel lähevad maimud üle zoobentose söömisele. Järve avaosas kestab see sügiseni, siis muutuvad üle 12 cm pikkused lutsumaimud röövkaladeks, nende põhitoiduks saavad kiisk ja väike ahven, vähemal määral ka tint. Kalda lähedal üleminek rööveluviisile hiljem (teisel eluaastal). Tindi osatähtsus toidus suurem kevadel, hilissügisel võib hävitada ka rääbist selle koelmutel, samuti siiamarja.
Meie mageveekaladest suurim õgard: mõrda või seisevnoota sattudes õgib enda sinna sattunud kaladest kurguni täis, tundmata suuremat muret oma tuleviku üle. Toitub kõige agaramalt hilistalvel kohe pärast kudemist, kõige vähem aga juulis, siis on uimane ega saa saakkalu hästi kätte. Intensiivne söömaaeg algab septembri lõpupoole, kestab kudemiseni.
     
Kasv ja vanus. Kasv (nagu röövkaladel ikka) kiire: Eestis aastaste pikkus (L) harilikult 15-16 cm ja 20-27 g, kolmeaastased 37-39 cm ja 340-400 g, viieaastased 48-53 cm ja 750-1000 g, seitsmeaastased 58-62 cm ja 1,3-1,6 kg, kümneaastased 72-76 cm ja 2,5-3,1 kg. Reeglina kasvavad emased isastest õige pisut kiiremini.
Kasvutempo rekordid: 8-aastane ja 3,5 kg (Obi jõe suue Siberis), 5-aastane ja 60 g (Põhja-Karjala). 

Suurim luts Eestis: 5,4 kg (Peipsi, 1982). 
Suuruse ja vanuse maailmarekordid: 34,1 kg (Kanada), 30 aastat ja 11 kg (Taimõri järv Põhja-Siberis, 1943).

Tüsedusindeks FTI (L suhtes) väiksemail (L < 40 cm) 0,60-0,65, suuremail 0,66-0,72.
Pikkuste suhe L : l väiksemail 1,09-1,10, suuremail 1,06-1,08.

Varud, nende kasutamine ja kaitse. Eestis teisejärguline töönduskala. Aastane saak Peipsist (valdavalt selle põhjapoolsest osast, nn. Suurjärvest) viimasel ajal kuni 100 t (sellest Eesti poolel kuni 50 t), Võrtsjärvest harilikult 3-5 t, rannikumerest 2-3 t. Spordikalana üsna populaarne, saak arvatavasti kuni kümmekond tonni aastas. Peamine püügihooaeg talvel. Kalurid püüavad peamiselt nakkevõrkude ja mõrdadega, harrastuskalastajad tirguga.
Liha küll vesine ja lahja (rasvasisaldus 0,3-1%, kalorsus 75-100), kuid üsna maitsev, sobib hästi dieettoiduks. Ent klass omaette on lutsu tohutu maks (6-10% üldkaalust), millest tehakse kalamaksaõli ja konserve.
Alammõõt Peipsis ja Võrtsjärves 40 cm (L). Püük keelatud Peipsis 10. jaanuarist 10. veebruarini. 

Suurimateks püüdjateks on Venemaa ja Soome, aastane kogusaak 3000-4000 tonni (rekordsaak 6562 tonni 1988. a).



Allikad:
Burbot Wikipedias (inglise)
E. Pihu, A. Turovski, Eesti mageveekalad, Tallinn 2001
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Kalade elu, 4. kd Kalad, Tallinn 1979
Lota lota FishBase's (juuni, 2014)
Juuni, 2014
 

Vaata lisaks:

Luts (pärimus)
Lutsu seisundist Euroopas
Puukonks lutsupüügiks
lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
Lutslased (Lotidae)