Sinine molva (Molva dypterygia)

Sarnaneb hariliku molvaga, kuid alalõug ulatub ülalõuast ettepoole ja silm on suurem (enam kui 1/5 pea pikkusest. Keha sihvakam. Värvuselt ühtlaselt vaskne.

Pikkus kuni 1,55 m (tavaliselt kuni 70-110), maksimaalne mass 30 kg. Eluiga kuni 20 a.

Levila kattub hariliku molva elualadega, kuid asustab pisut suuremat sügavust — avamerepiirkonnas 350-500 (150-1000) meetrit. Röövkala, toidulaud sama, mis harilikul molval.

Suguküpseks saab 6-12 aastasena, koeb mais-juunis.

Sinise molva kõhulihastes esineb mõnikord omapärane parasiit, vääneljalaline vähk Sarcodates arcticus, kes tekitab suuri (3-5 cm läbimõõduga) süsimusta vedelikku sisaldavaid moodustisi. See on parasiidi poolt seeditud kala veri.

Kalateadlased toovad sinise molva puhul välja kaks alamliiki, mida vahel käsitletakse ka erinevate liikidena — sinine molva jagatakse omakorda siniseks molvaks ja hispaania molvaks (eesti keeles mitteametlik liiginimi, inglise keeles Spanich ling). Süstemaatilist täpsust taga ajades võiks neid alamliike nimetada ka harilikuks siniseks molvaks (Molva dypterygia dypterygia) ja hispaania siniseks molvaks (Molva dypterygia macrophthalma).

Alamliikide vahel on erinevus nii kehaehituses kui ka levilas: 

Vahemere lääneosast (alates Marokost) Iirimaa rannikuni on levinud Molva dypterygia macrophthalma, kellel kõhuuime tipp on rinnauime tipust tagapool; Iirimaast Barentsi mereni, Islandini ja Teravmägedeni, ka Atlandi ookeani lääneosas on levinud Molva dypterygia dypterygia, kellel on kõhuuime tipp rinnauime all. 

Väljapüük aastail 2000-2012 vahemikus 7 994 - 18 669 tonni. Suurimad püüdjad on Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania ja Island.