Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)

Kuldne meriahven (Sebastes marinus, ka Sebastes norvegicus) kuulub meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsi, meriahvenate (Sebastes) perekonda. Sugukonna osas on taksonoomias lahknevusi: enamuses käsitlustest on perekond paigutatud meripuuklaste (Scorpaenidae) sugukonda, osades uuematest käsitlustest aga meriahvenlaste (Sebastidae) omaette sugukonda, mis varasemas süstemaatikas puudus. Lahknevus on ka liiginimes: varasemalt on ta Sebastes marinus, viimasel ajal aga Sebastes norvegicus. Ka eesti keeles on seda kalaliiki vahel nimetatud norra meriahvenaks.  
[Inglise k - golden redfish, ocean perch, norway haddock, red perch,  hemdurgan; saksa k – Goldbarsch; norra k – rødfisk, uer; islandi k – gullkarfi, karfi; rootsi k – rödfisk; soome k - punasimppu, kaubanduses ka puna-ahven; vene k - золотистый морской окунь; jaapani k - menuke]



Keha kõrge, silmad suured, põseservad ogalised, kuklaosa suhteliselt sile ja järsult langev, peal ja kehal lihaselisi jätkeid ei ole. Uimedel keskmised kiired pikimad, küljejoone soomustel torujad avad. Silmaalune ava ogadeta, 2 lõpuse ülemist eeskaaneoga ühesuurused ja suunduvad tahapoole, 3 alumist suunduvad allapoole, rinnaosal soomuskate. Oranzh või kollakaspunane, lõpusekaanel tume laik.
 
Pikkus kuni 1 m ja üle 15 kg, tavapikkus 35-45 cm ja tavakaal 0,7-3 kg. Võib elada enam kui 60 aasta vanuseks. Kuldse meriahvenaga peaaegu identne kalaliik Sebastes borealis (Ingl. k Shortraker rockfish) kes elab Vaikses ookeanis Kamtshatka poolsaare ja Alaska vahel, võib kasvada veelgi suuremaks ja vanemaks: 2007 aastal tabati seal 640 m sügavusest 110 cm pikkune ja 27 kg kaaluv isend, kelle vanuseks määrati 115 aastat.

Kuldne meriahven on pelaagiline parvekala, kes elab 100-1000 m sügavusel, noorjärgud rannale lähemal.
Ovovivipaarne, kopuleerub X-I (Islandi ja Gröönimaa ümbruses), kuid munarakud jäävad viljastamata ja "hoiustatakse" koos spermidega.Viljastumine II-V, 40 000-360 000 marjatera, vastsed sünnivad IV-VIII 5-7 mm pikkustena.

Põhja-Euroopa olulisi püügikalu. Ka Atlandi ookeani lääneosas, Põhja-Ameerika rannikul, lõunas harva kuni New Jersey'ni.
Eelmise sajandi alguses, kui ülekaalus oli püük õngejadadega, peeti meriahvenaid Atlandi ookeanis haruldasteks. Traalpüügi arenemine kummutas selle arvamuse. Islandi tähtsamaid püügikalu, keda 2009 a püüti 39 000 tonni.
Kulinaarsete omaduste poolest väga kõrgelt hinnatud kalaliik, keda seetõttu ohustab ka ülepüük.
100 g kuldse meriahvena liha annab 114 kcal energiat, rasvasus 5,2%, valgusisaldus 16,8%.

Nagu paljud teised meripuugiliste seltsi kuuluvad kalad, on ka kuldne meriahven osaliselt mürgine kala. Mürk on koondunud lõpusekaante ogadesse ja eesmise seljauime ogakiirtesse. Mürk ei ole eluohtlik, kuid võib tekitada kipitust, valu ja iiveldust. Vastumürk paikneb kala silmas. Kui ollakse ennast ogaga torganud, lõigatakse silma sarvkest katki ja pritsitakse silma sisuga torkehaava - abi on peaaegu silmapilkne.  

Eesti kalastajad on meriahvenaid püüdnud sihipäraselt Norra vetest. Püük toimub 90-350 m sügavuselt ja selleks kasutatakse spetsiaalseid ahvenarakendusi, mis põhimõtteliselt sarnanevad räimeõngele, kuid on suuremate konksude ja helenduvate pärlitega. Helenduvad pärlid või ka valguspulgad on rakenduse osadeks seepärast, et äratada sügavustes valitsevas pimeduses paremini meriahvenate tähelepanu. Asi on ka selles, et meriahvenate lemmikroaks on üks nõelsuuliste ülemseltsi kuuluv kalakene Maurolicus muelleri (ingl k Mueller's pearlside või Mueller's bristle-mouth fish; soome k lyhtysukasuu) kelle keha alaserval on rööpsete ridadena kulgevad helenduselundid.
Meriahvenaid võib püüda söödastamata rakendustega, kuid tulemuslikum on kasutada kalatükkidega (saida, heeringas, kilttursk) söödastatud konkse suuruses 4/0-9/0, mis 300-1000 grammise raskustina abil alla lastakse. Õngenööriks sobib 0,8-1,2 mm tamiil, jämedust on tarvis sellepärast, et tihti toimub püük veealuste kaljurahnude vahetus läheduses. Meriahvenad viibivad tihti just järsakute veeres, veealustel kallakutel. Kuna püük toimub suurest sügavusest, teeb asja märksa hõlpsamaks elektrilise rulli kasutamine. 

Lähedased liigid on nokk-meriahven ja väike meriahven.

Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Rose_fish
http://fi.wikipedia.org/wiki/Punasimppu
Loomade Elu, 7. kd Kalad, Tallinn 1979
Euroopa kalad, Tallinn 2006
Pohjolan kalastusopas, Otava 2009

Vaata lisaks:

Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
nokk-meriahven (Sebastes mentella)
väike meriahven (Sebastes viviparus)
Meriahvenad (Sebastes)