Meriahvenad (Sebastes)

Meriahvenad (Sebastes), kalade perekond meriahvenlaste (Sebastidae) sugukonnast meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsist.

"/---/ loendatakse sadakond liiki, kellest 4 elutseb Atlandi ookeani põhjaosa vetes, peaaegu kõik ülejäänud aga Vaikse ookeani parasvöötme vetes, kusjuures Ameerika rannikul on neid kaks korda rohkem kui Aasia rannikul. Nende liikide seas väikseimad on kuni 20 cm, suurimad aga üle meetri pikad, ületades oma mõõtmeilt kõiki teisi meripuuklasi. Kehakujult meenutavad meriahvenad tõepoolest ahvenat, kuid sellele vaatamata erinevad viimasest niivõrd paljude välis- ja siseehituse iseärasuste poolest, et kuuluvad koguni teise seltsi. Süvaveeliikidel märkame eelkõige ühetoonilist roosat või erepunast värvust ja hiiglaslikke silmi. Nii see kui teine on seotud eluga alalises hämaruses, mis valitseb mõnesaja meetri sügavuses. Madalveeliikidel, kuhu kuulub palju Vaikse ookeani meriahvenaid, on silmad võrdlemisi väikesed, värvus tavaliselt tume, sageli laikudest, pikivöötidest ja ristvöötidest mustriga. Seejuures on ristvöödid iseloomulikud küll peaaegu kõigi meriahvenaliikide noorjärkudele, kuid koos isendite kasvuga muutub paljudel madalveeliikidel muster, süvaveeliikidel aga on vöödid lühemad, sageli säilivad üksnes tumedate laikudena seljal, mõnikord kaovad hoopiski. /---/ Kõik meriahvenad on poegivad kalad, mis luukalade seas on haruldane. Seejuures toodavad nad tohutul hulgal väikesi vastseid (suured emased kuni 2 milj. 4-6 mm pikkust vastset), samal ajal kui teiste poegivate kalade järglased on vähearvukad ja küllaltki suured. /---/ Nii värske kui ka suitsutatud liha maitse poolest on meriahvenad puht merikalade seas esikohal. Meriahvenate rappimine vajab teatud ettevaatust. Nende ogakiirte poolt tekitatud haavad võivad tüsistuda, viies inimese mõnikord mitmeks nädalaks ja isegi kuudeks rivist välja, jättes mõnikord eluaegse jälje sõrme paindumis- ja sirutusvõimetuse näol. Profülaktilise abinõuna soovitatakse käed hõõruda glütseriini-joodilahuse seguga või nuuskpiiritusega." (Loomade Elu. Kalad lk 410-411)

Inglise keeles nimetatakse paljusid meriahvenate liike kaljukaladeks (rockfish), levinud on ka nimed ookeaniahven, meriahven ja punakala (ocean persch, sea persch, redfish).

Perekonda arvatakse 108 kalaliiki (FishBase, 2018).

Enamusel liikidest puudub veel eestikeelne nimi, osadel ka inglisekeelne.

S. aleutianus (Rougheye rockfish) – karesilm-meriahven; S. alutus (Pacific ocean perch); S. atrovirens (Kelp rockfish); S. auriculatus(Brown rockfish); S. aurora (Aurora rockfish); S. babcocki(Redbanded rockfish); S. Baramenuke; S. borealis(Shortraker rockfish); S. brevispinis (Silvergray rockfish);S. capensis (Cape Redfish) – kapimaa meriahven; S. carnatus (Gopher rockfish); S. caurinus (Copper rockfish) – kalifornia meriahven; S. chlorostictus(Greenspotted rockfish); S. chrysomelas (Black-and-yellow rockfish); S. ciliatus (Dusky rockfish); S. constellatus(Starry rockfish); S. cortezi (Cortez rockfish); S. crameri (Darkblotched rockfish); S. dallii (Calico rockfish); S. diaconus (Deacon rockfish); S. diploproa (Splitnose rockfish); S. elongatus (Greenstriped rockfish); S. emphaeus (Puget Sound rockfish); S. ensifer (Swordspine rockfish); S. entomelas (Widow rockfish) – messing-meriahven; S. eos (Pink rockfish); S. exsul (Buccaneer rockfish); S. fasciatus (Acadian redfish) – ameerika meriahven; S. Flammeus; S. flavidus(Yellowtail rockfish) – kollasaba-meriahven; S. gilli(Bronzespotted rockfish); S. glaucus (Gray rockfish); S. goodei (Chilipepper rockfish) – pipra-meriahven; S. helvomaculatus (Rosethorn rockfish) – roosatäniline meriahven; S. hopkinsi (Squarespot rockfish); S. Hubbsi; S. Ijimae; S. inermis (Japanese red seaperch); S. Iracundus; S. Itinus; S. jordani(Shortbelly rockfish); S. Joyneri; S. Kiyomatsui; S. Koreanus; S. lentiginosus (Freckled rockfish); S. levis(Cowcod); S. Longispinis; S. macdonaldi (Mexican rockfish); S. maliger (Quillback rockfish); S. matsubarai(Rose fish); S. melanops (Black rockfish) – must meriahven; S. melanosema (Semaphore rockfish); S. melanosticus (Blackspotted rockfish) – tähniline meriahven;S. melanostomus (Blackgill rockfish); S. mentella(Beaked redfish) – nokk-meriahven; S. miniatus(Vermilion rockfish) – punane meriahven; S. minor – pähkli-meriahven; S. moseri (Whitespeckled rockfish); S. mystinus (Blue rockfish) – sinine meriahven; S. nebulosus (China rockfish); S. nigrocinctus (Tiger rockfish) – tiiger-meriahven; S. nivosus – jaapani meriahven; S. norvegicus – (Golden redfish, ocean perch, red perch) – kuldne meriahven, ka norra meriahven;S. Notius; S. Nudus; S. oblongus – pikk meriahven; S. oculatus (Patagonian redfish) – silmlaik-meriahven; S. ovalis (Speckled rockfish); S. Owstoni; S. Pachycephalus; S. paucispinis (Bocaccio rockfish) – bokatšio; S. Peduncularis; S. phillipsi (Chameleon rockfish); S. pinniger (Canary rockfish) – kanaari meriahven; S. polyspinis(Northern rockfish); S. proriger (Redstripe rockfish); S. rastrelliger (Grass rockfish); S. reedi (Yellowmouth rockfish); S. rosaceus – roosa meriahven; S. rosenblatti (Greenblotched rockfish); S. ruberrimus(Yelloweye rockfish); S. rubrivinctus (Flag rockfish); S. rufinanus (Dwarf Red rockfish); S. rufus (Bank rockfish);S. saxicola (Stripetail rockfish); S. schlegelii (Korean rockfish) – tume meriahven; S. Scythropus; S. semicinctus (Halfbanded rockfish); S. serranoides (Olive rockfish) – rohekas meriahven; S. serriceps(Treefish); S. simulator (Pinkrose rockfish); S. sinensis(Blackmouth rockfish); S. Spinorbis; S. Steindachneri;S. taczanowskii – ida-meriahven; S. Thompsoni;S. trivittatus – kollane meriahven; S. umbrosus(Honeycomb rockfish); S. variabilis (Light dusky rockfish); S. variegatus (Harlequin rockfish); S. Varispinis ; S. ventricosus (Japanese black seaperch); S. viviparus(Norway redfish) – väike meriahven; S. vulpes (Fox jacopever); S. Wakiyai; S. wilsoni (Pygmy rockfish); S. zacentrus (Sharpchin rockfish); S. zonatus.

Viimati: oktoober 2018

Vaata lisaks: