Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Leivast õngesöödad
305. Lenddaaniod (Esomus)
306. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
307. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
308. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
309. Lestad (Platichthys)
310. Libekala
311. Liblikate röövikud
312. Liblikraid (Gymnura)
313. Liftahvenad (Helicolenus)
314. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
315. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
316. Linajärv (Jussi Linajärv)
317. Linask (Tinca tinca)
318. Linné, Karl
319. Linnuroni (Ligula intestinalis)
320. Lintsabalased (Trichiuridae)
321. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
322. Logardraid 3 (Pseudobatos)
323. Logardrailased (Rhinobatidae)
324. Lonthülged (Mirounga)
325. Loobu jõgi
326. Lophius budegassa (must merikurat)
327. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
328. Luts (Lota lota)
329. Lõunaraid (Zearaja)
330. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
331. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
332. Läänesaarte alamvesikond
333. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
334. maailma jõed (loend)
335. Maggot
336. Majak (kolhoos)
337. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Man
341. Mannasöödad
342. Maskraid (Neotrygon)
343. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
344. meduus
345. Merehaigus
346. Merekoletised
347. Meremeeste uskumused
348. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
349. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
350. Merikeellased (Soleidae)
351. Merikogerlased (Sparidae)
352. Merikoha (Sander marinus)
353. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
354. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
355. Meriluts (Brosme brosme)
356. Merineitsi
357. Meripuugid (Scorpaena)
358. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
359. Merisutt (Petromyzon marinus)
360. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
361. Merluusid (Merluccius)
362. Metsprussakas
363. Miiu
364. Moiva (Mallotus villosus)
365. Mokkparrakad (Labeobarbus)
366. Morilased (Moridae)
367. muda
368. Mudaelustik ehk pelon
369. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
370. Mussie (järvekoletis Kanadas)
371. Mussoon
372. Must marliin (Istiompax indica)
373. Mustatäpitõbi
374. Musthaid (Apristurus)
375. Mustjõe alamvesikond
376. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
377. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
378. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
379. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
380. Mõrrapüük
381. Mõõkkala (Xiphias gladius)
382. Mägiründid (Psilorhynchus)
383. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
384. Määr, Aleksander
385. Mölder, August
386. Mügarninad (Hybopsis)
387. Müütilised veeolendid
388. Näkk (eesti)
389. Naaskelraid (Pastinachus)
390. Nahknark (Crassinarke dormitor)
391. Naissaar
392. Narmasmokad (Labeo)
393. Narva veehoidla
394. Nasv
395. Navaaga (Eleginus nawaga)
396. Nelikant-kaldauss
397. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
398. Niituimlutslased (Physidae)
399. Nipsviidikad (Hemiculter)
400. Nirkhailased (Hemigaleidae)
401. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
402. Nokisründid (Microphysogobio)
403. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
404. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
405. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
406. Nugishaid (Triakis)
407. Nuutraid (Himantura)
408. Oad, Jaan
409. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
410. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
411. Ogahaid (Squalus)
412. Ogasilmad (Pangio)
413. Ojamaa (Gotland)
414. Okasturilased (Notacanthidae)
415. Okishaid (Centroscyllium)
416. ondatra (piisamrott, biisamrott)
417. Osmussaar
418. Pakssabaraid (Trygonoptera)
419. Paljaslõuad (Acheilognathus)
420. paneerimine
421. Pardpuntiused (Barbodes)
422. Paunküla veehoidla
423. Peen kõduuss
424. Peipsi alamvesikond
425. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
426. Pettai, Elmar Voldemar
427. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
428. Pigo (Rutilus pigus)
429. Pihklased (Myxini)
430. Pihtla kalakasvandus
431. Piikraid (Urobatis)
432. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
433. Piimjas soouss
434. Piiskopikala (bishop fish)
435. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
436. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
437. Pimenarkid (Typhlonarke)
438. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
439. Poi
440. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
441. Polaarhaid (Somniosus)
442. Poola uss
443. Prespa forell (Salmo peristericus)
444. Prussakas ja tarakan
445. Psammon
446. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
447. Punane vihmauss (pool-ööuss)
448. Punapardlikud (Pseudobarbus)
449. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
450. Puntiused (Puntius)
451. Purikalalased (Istiophoridae)
452. Purjus krevetid
453. Puukala (Kuusamo puukala)
454. Põhjavee-elustik
455. Põishüljes (Cystophora cristata)
456. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
457. Põlula Kalakasvatuskeskus
458. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
459. Pärimus: Kaussjärv
460. Pärimus: Lutsu järv
461. Pärimus: Otepää Pühajärv
462. Pärimus: Raudjärve kullapütt
463. Pärimus: Uhtjärv
464. Pärimus: Verijärv
465. Pärnu alamvesikond
466. Pärnu Kalakombinaat
467. Pärnu kalanduskool
468. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
469. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
470. Rabakonn
471. Raid (Raja)
472. Rakfisk ehk norra hapukala
473. Rakonda (Raconda russeliana)
474. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
475. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
476. Rasboorad (Rasbora)
477. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
478. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
479. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
480. Reobiont
481. Riffhai (Triaenodon obesus)
482. Rihmsabaraid (Taeniura)
483. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
484. Riikoja Heinrich
485. Ristkok, Jüri
486. Robalod (Centropomus)
487. Roheline mullauss
488. Rohukonn
489. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
490. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
491. Rombkalad (Bothus)
492. Rombkalalased (Bothidae)
493. Roosa mullauss
494. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
495. Ruske käärtrull (Schistura russa)
496. Russalka
497. Rõbak Baltiki
498. Rõuge järvestik
499. Räimeõng
500. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
501. Saadjärv (Saadrejärv)
502. Saaghailised (Pristiophoriformes)
503. Saagsabahaid (Galeus)
504. Sagrits, Richard
505. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
506. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
507. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
508. Sammet, Jaak
509. Sannakji
510. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
511. Sardiinid
512. Sardiinikesed (Harengula)
513. Sardinellid (Sardinella)
514. Saunja laht
515. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
516. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
517. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
518. Sidrunhaid (Negaprion)
519. Siiad (Coregonus)
520. Siig - huvipüük Eestis
521. Siig spordikalana Skandinaavias
522. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
523. Silepeamureenid (Gymnothorax)
524. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
525. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
526. Sinakas soouss
527. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
528. siugkonnalised (apoodid)
529. Soomuskuked (Lepidotrigla)
530. Soomuslest (Limanda limanda)
531. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
532. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
533. Sovetskaja Rodina (laev)
534. Spinningisti kaksteist käsku
535. Staratel
536. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
537. Stroganina
538. Sump (kumm, pandur, märss)
539. Sumplaev
540. Susski, Vladimir
541. Suue
542. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
543. Suur mullauss
544. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
545. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
546. Suurallikas
547. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
548. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
549. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
550. Sõnnikuuss
551. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
552. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
553. Südvester
554. Sünkraid (Amblyraja)
555. Süvahaid (Centroscymnus)
556. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
557. Süvaraid (Bathyraja)
558. Šelfihaid (Halaelurus)
559. Zoobentos
560. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
561. Taaliku sadam
562. Tabadusekepp
563. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
564. Tainas angerjapüügiks
565. Tallinna Kalakombinaat
566. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
567. Tallinna Merekolledž
568. Tamm, Friedrich
569. Tamula järv (Tamla järv)
570. Tatrakakud
571. Temera (Temera hardwickii)
572. Tempura
573. Tiit Hunt. Eesti kalad
574. Tintlased (Osmeridae)
575. Tippviidikad (Alburnoides)
576. Tobiased (Ammodytes)
577. Tooder
578. Trüssad (Thryssa)
579. Traaler
580. Traalnoot
581. Traalpüük
582. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
583. Triivpüük
584. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
585. Trullinglased (Nemacheilidae)
586. Trullingud (Barbatula)
587. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
588. Tuletorn
589. Tume vihmauss
590. Tumehaid (Etmopterus)
591. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
592. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
593. Tursad (Gadus)
594. Tursamaks
595. Tursamaksa konserveerimine
596. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
597. Tuul
598. tuulekala (pärimus)
599. Tuur
600. Tuurlased (Acipenseridae)
601. Tõugjärv (Küünjärv)
602. Tõugussaare raba laugas
603. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
604. Tääkraid (Urotrygon)
605. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
606. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
607. Tömpninad (Pimephales)
608. Ukraina (baaslaev)
609. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
610. Unadon
611. Und
612. Undiin
613. Urbukse järv (Urbuse järv)
614. Ussikonks (säärekidadega konks)
615. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
616. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
617. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
618. Väitskõhud (Parachela)
619. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
620. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
621. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
622. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
623. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
624. Valgeninahai (Nasolamia velox)
625. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
626. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
627. Vasarhaid (Sphyrna)
628. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
629. Vastne
630. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
631. vesikond
632. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
633. Vihmauslased (Lumbricidae)
634. Vihmauss (liigid)
635. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
636. Viitina kuurits
637. Vimb (Vimba vimba)
638. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
639. Vinkelhaid (Oxynotus)
640. Vinnutatud räimed
641. Viru alamvesikond
642. Viuraid (Aetomylaeus)
643. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
644. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
645. Võldas (Cottus gobio)
646. Võrtsjärve alamvesikond
647. Väheharjasussid
648. Vähilaadsed
649. väike meriahven (Sebastes viviparus)
650. Väike ogahai (Squalus blainville)
651. Väike saagrai (Pristis clavata)
652. väike tobias (nigli, väiketobias)
653. Väikeraid (Rajella)
654. Väikesuulest (Microstomus kitt)
655. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
656. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
657. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
658. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
659. Vöötninad (Rhinichthys)
660. Õlikook
661. Õngekonksu ajaloost
662. Õngitsemine+
663. Õnne lõhe
664. Äntu järved
665. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
666. Ülemiste järv
667. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
668. Yam (mere ja kaose jumal)

Angerjas (Anguilla anguilla)

Angerjas ehk euroopa angerjas (Anguilla anguilla) on kalaliik angerlaste (Anguillidae) sugukonna perekonnast angerjad (Anguilla).

Inglise eel, common eel, european eel; prantsuse anguille d’Europe; saksa Aal, Europäischer Aal; kreeka cheli; itaalia anguela, anzile, bisatojm; hispaania anguila; portugali enguia, eiró; taani aal; norra aal; rootsi ål; poola wegorz; leedu ungurus; läti zutis; jaapani unagi; soome ankerias; vene угорь европейский.

Eestis ka usskala, libekala, mereuss, pikk, ponk, pats, nulkjm

 



Kirjeldus. Keha madujas, ristlõikes peaaegu silinderjas, sabaosas rohkem külgedelt lamenenud. Keha kesk- ja tagaosa ümbritseb selja-, saba-, ja pärakuuimest moodustunud väga pikk uim. Lõpuseavad kitsad, paiknevad ümarja välisservaga rinnauimede alustel. Suu otsseisune, hambad peened, pole teravad. Silmad väikesed. Pea ülaltvaates kas kitsas või lai. Kitsas pea kujuneb siis, kui põhitoiduks on väikesed objektid (peamiselt selgrootud), lai pea suurte toiduobjektide (eeskätt kalade) rohke tarbimise korral. Nahk limane, tillukesed piklikud soomused sügaval nahas. Mage- ja riimvees toituvatel ning kasvavatel angerjatel selg hallikas- või oliivpruunist mustani, küljed tavaliselt kollakad, pronksi- või vasekarva, vahel hallikad, kõht valkjas, harva hõbejas. Kudemisrändele asunud nn. hõbeangerjatel selg tume kuni must, küljed ja kõht hõbedased, silmad tugevasti suurenenud.   

Eluviis. Eelistab mudase põhjaga madalat suvel hästi läbisoojenevat vett, ei ela ummuksisse jäävates veekogudes. Öise eluviisiga, päevaajal peitub mudasse või kivide ja rampade varju. Talvel soikeseisundis.
Tungival vajadusel võivad roomata märga rohtu mööda ühest veekogust teise (seda võimaldab hästi arenenud võime naha kaudu hingata), mis andnud aluse  juttudele angerja käimisest herneid söömas.

Toitumine. Peamiseks toiduks põhjaloomastik, suurematel ka väikesed (kuni 7 g) põhjaeluviisiga kalad. Võib muutuda toidukonkurendiks bentostoidulistele kaladele (näiteks Võrtsjärves latikale suurte surusääsklaste vastsete eelistamise tõttu). Sööb aktiivsemalt öösiti, kasutades seejuures oma erakordselt peent haistmismeelt. Kõige intensiivsem toitumine mais-juunis ja augustis-septembris, kesksuvel kõrgenenud vee tº puhul sööb vähem. Alla 8 ºC lõpetab toidu otsimise, langedes taliuinakusse. Ka kudemisrände ajal peab paastu.

Levik. Laialt levinud Atlandi ookeani põhjapoolel Sargasso merest (kus koeb) läänesuunas Põhja-Aafrikani ja Euroopani. Looduslik levila haarab Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikumere ja selle valglas olevad mageveekogud Pet¹ora jõest Musta mereni. On ka Islandi vetes. Noorjärke asustatakse ka kohtadesse, kuhu angerjad looduslikul teel ei saa minna.
Lääne-Eesti sisevetesse tuleb peamiselt Pärnu ja Kasari jõgede kaudu, Lõuna-Eestisse Koiva ja Mustjõe ning Daugava ja Pedetsi jõgede kaudu. Varem tuli Narva jõest Peipsisse ja sealt Emajõkke ning Võrtsjärve, nüüd on see tee Narva HEJ tammi ehitamise tagajärjel (aastail 1950-1957) ilmselt suletud.

Riigid, kelle vetes elutseb euroopa angerjas: Albaania, Al¾eeria, Austria, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, T¹ehhi, Taani, Egiptus, Eesti, Fääri saared, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Gibraltar, Kreeka, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liibanon, Liibüa, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Maroko, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, ©veits, Süüria, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Suurbritannia

Angerja levila: 1 -koelmu Sargasso meres, 2 - aastaste vastsete levikupiir, 3 - kaheaastaste vastete levikupiir

Sigimine. Eesti kalastiku ainuke katadroomne liik, kes läheb kudema koduvetest kaugemale, Atlandi ookeani kõige soolasema ja soojema veega piirkonda, mis tuntud Sargasso merena. Kudemisrännet alustanud emased on meie vetes enamasti 65-85 cm pikkused (L), isased neist aga peaaegu poole lühemad (35-45 cm). Ränne pärivoolu (mere suunas) harilikult juulist oktoobrini. 
Läänemere kesk- ja lõunaosas omandavad hõbemusta pulmarüü ja süvaveekaladele tüüpilised suured silmad. Kudemisrände ajal ei toitu üldse. Arvatakse, et angerjas kasutab koelmule jõudmiseks Sargasso merest algavale Golfi hoovusele vastupidise suunaga süvahoovust (selle kiirus 2,8 km sügavuses kuni 15 km ööpäevas). 
Kudemine Sargasso meres 6-7 km-se süviku kohal 300-500 m sügavuses veepinnast, kohas, kus jahe põhjahoovus tõuseb ülespoole, muutudes pindmiseks soojaveeliseks Golfi hoovuseks. Ärakudenud angerjad surevad.

Koetavad marjaterad väikesed, ent hästi rohkearvulised (suhteline viljakus arvatakse olevat keskmiselt 1500 marjatera ümber). Vertikaalne hoovus tõstab viljastatud marjaterad ülespoole, neist kooruvad 2,5-3 mm pikkused läbipaistva liblekese taolised vastsed, kes satuvad Golfi hoovusesse, liikudes koos sellega idasuunas. Aasta pärast on nad Atlandi ookeani keskosas, umbes 4 cm pikkused, meenutavad väliselt pajulehte. Veel aasta hiljem vastsed ligi poole pikemad, jõudnud Aafrika ja Euroopa ranniku lähedale. Jõgede suudmealal magedamas vees algab moone, maimud algul üsna läbipaistvad (nn. klaasangerjad, L 6-8 cm). Nad püüavad pääseda magevette, tõustes merre suubuvatesse jõgedesse. Hispaanias toimub see põhiliselt novembrist jaanuarini, Prantsusmaal ja Inglismaal veebruarist maini. Läänemerre jõuavad noorangerjad veel hiljem, juba värvunud kehaga. Eesti rannikuvetes on loodusliku rändega tulnud angerjad reeglina vähemalt 22-25 cm pikkused (L), vanusega (moondest alates) üle ühe aasta. Siin vaibub nende rännutuhin, paljud jäävadki merelahtedesse paikselt elama, teised tõusevad siiski jõgede kaudu sisemaale.


Angerja areng (ülalt alla): eelvastne kohe pärast koorumist (3,5 mm); aastane vastne (4 cm); 
kaheaastane vastne (7,5 cm); vastne moonde ajal (7 cm); moonde lõpetanud klaasangerjas (6,5 cm). 

Kasv ja vanus. Eesti vetes aastased (moondest alates, vastseiga arvestamata) keskmiselt 15-16 cm pikkused (L) ja 4,5-6 g raskused, kolmeaastased 36-38 cm ja 70-85 g, viieaastased 53-56 cm ja 240-300 g, seitsmeaastased 65-69 cm ja 480-600 g, kümneaastased 76-81 cm ja 0,8-1 kg, viieteistaastased 91-96 cm ja 1,3-1,6 kg. Teiste kaladega võrreldes võib seda kasvutempot pidada keskmiseks. Isased kasvavad erandlikult kuni 58 cm pikkuseks ja 280 g raskuseks, tavaliselt jäävad palju väiksemaks.

Eestis teadaolevalt suurim angerjas (5,3 kg) saadi Matsalu lahest (Läänemaalt) 1934. aastal. Vanuserekord 22 aastat (L 106 cm, 2,3 kg, Võrtsjärv, 1979). 
Senised maailmarekordid: L 133 cm, 6,599 kg (Holland, Ijsselmeer, 1966), 88 aastat, ent L vaid 40 cm (Rootsi, akvaarium, 1948).

Varud.  Eesti peamiseks angerjapüügipiirkonnaks on muutunud Võrtsjärv, aastasaak seal on enamasti 30-50 t. Et sealsed varud looduslikul teel  ei täiene, siis püsivad need vaid sisselastud klaasangerjate arvel. 
Eesti rannikumeres angerjasaak enamasti vaid 10-20 t aastas. Peipsist saadakse Võrtsjärvest lahkunud angerjaid kuni 0,5 t aastas, teistest Eesti siseveekogudest veelgi vähem.

Töönduslik püük toimub peamiselt mõrdadega, meres kohati ka põhjaõngedega. Tähtsamad püügihooajad mais-juunis ja augustist oktoobrini. Peamine harrastuspüük piiratud arvu põhjaõngedega. Viimaste söödaks soovitatakse kasutada vaid suuremaid vihmausse ehk ööusse (angerjate lemmiksööta) või väikesi kalu. Tavaline väiksem vihmauss ei sobi, sest seda võtavad peamiselt alamõõdulised angerjad. Harrastuspüük viimasel ajal ametlikel andmeil kokku vaid tonni-paari ümber aastas. Püütakse ainult emaseid, isased kasvavad harva vajaliku suuruseni.

Liha erakordselt maitsev ja väärtuslik, väga kõrge rasvasisaldusega (10-40%) ja kalorsusega (300-400). Töötlemiskaod väikesed, 15-20% angerja üldkaalust.

Taksonoomiast. Perekonnas on 19 angerjaliiki ja 6 alamliiki. Teistest liikidest, esmajoones ameerika angerjast (Anguilla rostrata), keda on leitud ka Euroopast, nt Taani vetest, saab euroopa angerjat kõige kindlamini eristada DNA analüüsi põhjal, muude tunnuste alusel pole määramine niisama kindel. Vahetegemine on hõlpsam klaasangerja staadiumis - euroopa angerjad on klaasangerjatena peaaegu alati pikemad kui 6cm, teised angerjaliigid lühemad. Aidata võib ka selgroolülide loendamine: ameerika angerjal on neid reeglina vähem (102-112, tavaliselt 106-108), euroopa angerjal rohkem (111-119, tavaliselt 114-116). Islandil, kus on nii euroopa kui ka ameerika angerja asurkonnad, on leitud ka nendevahelisi hübriide. 



Allikad:
Wikipedia
E.Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn. 2001


Vaata lisaks:

Angerjas (pärimus)
Angerjapüük Eestis
Angerjad (Anguilla)
Angerjalised (Anguilliformes)




Hotmedia.ee