Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon)
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuudelangerjad (Neoconger)
412. Nuutraid (Himantura)
413. Oad, Jaan
414. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
415. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
416. Ogahaid (Squalus)
417. Ogasilmad (Pangio)
418. Ojamaa (Gotland)
419. Okasturilased (Notacanthidae)
420. Okishaid (Centroscyllium)
421. ondatra (piisamrott, biisamrott)
422. Osmussaar
423. Pakssabaraid (Trygonoptera)
424. Paljaslõuad (Acheilognathus)
425. paneerimine
426. Pardpuntiused (Barbodes)
427. Paunküla veehoidla
428. Peen kõduuss
429. Peipsi alamvesikond
430. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
431. Pettai, Elmar Voldemar
432. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
433. Pigo (Rutilus pigus)
434. Pihklased (Myxini)
435. Pihtla kalakasvandus
436. Piikraid (Urobatis)
437. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
438. Piimjas soouss
439. Piiskopikala (bishop fish)
440. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
441. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
442. Pimenarkid (Typhlonarke)
443. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
444. Poi
445. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
446. Polaarhaid (Somniosus)
447. Poola uss
448. Prespa forell (Salmo peristericus)
449. Prussakas ja tarakan
450. Psammon
451. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
452. Punane vihmauss (pool-ööuss)
453. Punapardlikud (Pseudobarbus)
454. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
455. Puntiused (Puntius)
456. Purikalalased (Istiophoridae)
457. Purjus krevetid
458. Puukala (Kuusamo puukala)
459. Põhjavee-elustik
460. Põishüljes (Cystophora cristata)
461. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
462. Põlula Kalakasvatuskeskus
463. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
464. Pärimus: Kaussjärv
465. Pärimus: Lutsu järv
466. Pärimus: Otepää Pühajärv
467. Pärimus: Raudjärve kullapütt
468. Pärimus: Uhtjärv
469. Pärimus: Verijärv
470. Pärnu alamvesikond
471. Pärnu Kalakombinaat
472. Pärnu kalanduskool
473. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
474. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
475. Rabakonn
476. Raid (Raja)
477. Rakfisk ehk norra hapukala
478. Rakonda (Raconda russeliana)
479. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
480. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
481. Rasboorad (Rasbora)
482. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
483. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
484. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
485. Reobiont
486. Riffhai (Triaenodon obesus)
487. Rihmsabaraid (Taeniura)
488. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
489. Riikoja Heinrich
490. Ristkok, Jüri
491. Robalod (Centropomus)
492. Roheline mullauss
493. Rohukonn
494. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
495. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
496. Rombkalad (Bothus)
497. Rombkalalased (Bothidae)
498. Roosa mullauss
499. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
500. Ruske käärtrull (Schistura russa)
501. Russalka
502. Rõbak Baltiki
503. Rõuge järvestik
504. Räimeõng
505. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
506. Saadjärv (Saadrejärv)
507. Saaghailised (Pristiophoriformes)
508. Saagsabahaid (Galeus)
509. Sagrits, Richard
510. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
511. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
512. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
513. Sammet, Jaak
514. Sannakji
515. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
516. Sardiinid
517. Sardiinikesed (Harengula)
518. Sardinellid (Sardinella)
519. Saunja laht
520. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
521. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
522. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
523. Sidrunhaid (Negaprion)
524. Siiad (Coregonus)
525. Siig - huvipüük Eestis
526. Siig spordikalana Skandinaavias
527. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
528. Silepeamureenid (Gymnothorax)
529. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
530. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
531. Sinakas soouss
532. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
533. siugkonnalised (apoodid)
534. Soomuskuked (Lepidotrigla)
535. Soomuslest (Limanda limanda)
536. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
537. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
538. Sovetskaja Rodina (laev)
539. Spinningisti kaksteist käsku
540. Staratel
541. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
542. Stroganina
543. Sump (kumm, pandur, märss)
544. Sumplaev
545. Susski, Vladimir
546. Suue
547. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
548. Suur mullauss
549. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
550. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
551. Suurallikas
552. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
553. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
554. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
555. Sõnnikuuss
556. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
557. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
558. Südvester
559. Sünkraid (Amblyraja)
560. Süvahaid (Centroscymnus)
561. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
562. Süvaraid (Bathyraja)
563. Šelfihaid (Halaelurus)
564. Zoobentos
565. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
566. Taaliku sadam
567. Tabadusekepp
568. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
569. Tainas angerjapüügiks
570. Tallinna Kalakombinaat
571. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
572. Tallinna Merekolledž
573. Tamm, Friedrich
574. Tamula järv (Tamla järv)
575. Tatrakakud
576. Temera (Temera hardwickii)
577. Tempura
578. Tiit Hunt. Eesti kalad
579. Tintlased (Osmeridae)
580. Tippviidikad (Alburnoides)
581. Tobiased (Ammodytes)
582. Tooder
583. Trüssad (Thryssa)
584. Traaler
585. Traalnoot
586. Traalpüük
587. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
588. Triivpüük
589. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
590. Trullinglased (Nemacheilidae)
591. Trullingud (Barbatula)
592. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
593. Tuletorn
594. Tume vihmauss
595. Tumehaid (Etmopterus)
596. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
597. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
598. Tursad (Gadus)
599. Tursamaks
600. Tursamaksa konserveerimine
601. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
602. Tuul
603. tuulekala (pärimus)
604. Tuur
605. Tuurlased (Acipenseridae)
606. Tõugjärv (Küünjärv)
607. Tõugussaare raba laugas
608. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
609. Tääkraid (Urotrygon)
610. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
611. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
612. Tömpninad (Pimephales)
613. Ukraina (baaslaev)
614. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
615. Unadon
616. Und
617. Undiin
618. Urbukse järv (Urbuse järv)
619. Ussikonks (säärekidadega konks)
620. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
621. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
622. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
623. Väätangerjad (Chlopsis)
624. Väitskõhud (Parachela)
625. Vagelangerlased (Moringuidae)
626. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
627. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
628. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
629. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
630. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
631. Valgeninahai (Nasolamia velox)
632. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
633. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
634. Vasarhaid (Sphyrna)
635. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
636. Vastne
637. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
638. vesikond
639. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
640. Vihmauslased (Lumbricidae)
641. Vihmauss (liigid)
642. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
643. Viikangerjad (Scolecenchelys)
644. Viitina kuurits
645. Vimb (Vimba vimba)
646. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
647. Vinkelhaid (Oxynotus)
648. Vinnutatud räimed
649. Viru alamvesikond
650. Viuraid (Aetomylaeus)
651. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
652. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
653. Võldas (Cottus gobio)
654. Võrtsjärve alamvesikond
655. Väheharjasussid
656. Vähilaadsed
657. väike meriahven (Sebastes viviparus)
658. Väike ogahai (Squalus blainville)
659. Väike saagrai (Pristis clavata)
660. väike tobias (nigli, väiketobias)
661. Väikeraid (Rajella)
662. Väikesuulest (Microstomus kitt)
663. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
664. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
665. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
666. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
667. Vöötninad (Rhinichthys)
668. Õlikook
669. Õngekonksu ajaloost
670. Õngitsemine+
671. Õnne lõhe
672. Äntu järved
673. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
674. Ülemiste järv
675. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
676. Yam (mere ja kaose jumal)

Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)

Kasari jõgi, ka Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi

Lääne-Eesti veerohkeim jõgi (Eestis on veerohkemad Narva jõgi, Pärnu jõgi ja Suur Emajõgi). Jõgi algab Kohila alevist (Harjumaa) läänes ja suubub Matsalu lahte.
Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit (koos deltaga liitunud Rannamõisa jõgikonnaga). 
KKR andmetel on jõe pikkus 130,7 km, valgala 3213,1 km2. (2011. a.)

Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb enamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis.

Kasari jõgi. Foto: Margus Liivik / kalale.ee

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood on VEE1107000

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"  
499618 23°59'36"  

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"   
499618 23°59'36"   


Suuremad lisajõed:
paremalt - Ellamaa ja Urevere oja, Luiste, Kiisaoja, Liivi ja Rannamõisa jõgi (suubub deltasse);
vasemalt  - Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala, Allika ja Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi.
 
Suur põhjapoolne suudmeharu on tuntud ka Rõude jõena
Kesk- ja ülemjooks kuni Vigala jõega ühinemiseni on tuntud ka Teenuse jõena.

Kasari jõgi suurvee ajal, 2011. Foto: 100jalga.ee

Tuntud on Kasari jõgikonna aladel esinevad üleujutused (Kasari luht - alates Teenuse ja Vigala jõgede ühinemisest kuni suudmeni). 
Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim raudbetoonsild – 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana, millel on öösiti dekoratiivvalgustus. 
Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole uus sild ehitatud (renoveeritud 2006). 
Üleujutusi jälgivad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse hüdromeetriajaam.

Hüdroloog August Loopmann pidas Kasari jõgikonna peajõeks hoopis Vigala jõge, millel on ühinedes Teenusega umbes kaks korda suurem vooluhulk.

Kasari jõge ületavad Pihali–Adila–Rabivere tee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Ruunavere sild), Vardi–Nurme tee (Pajaka sild), Vaimõisa–Nurme tee (Russalu sild), Märjamaa–Koluvere maantee (Sipa sild), Silla–Jädivere tee (Teenuse sild), Kasari vana silla tee (Kasari vana sild), Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (Kasari uus sild).

Jõgi on osaliselt avalik veekogu
Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) Lihula Vesi OÜ ja Matsalu Veevärk AS.


/---/
Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt väheasustatud soises või metsases maastikus. Kesk- ja alamjooksul vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, kultuurniidud, sood ja metsad. Linna tüüpi asulaid jõe kaldal ei ole. Küladest on suuremad Sipa, Teenuse ja Kirbla.
 
/---/ Sildadest alates asub jõgi Matsalu Looduskaitseala territooriumil ja jõge ümbritseb madal, suurvete poolt üleujutatav Kasari luht, mis allavoolu pidevalt laieneb. 

Kelu küla kohal jaguneb Kasari kaheks püsiva vooluga suudmeharuks. Peaharu - Kasari jõgi suundub edelasse. Möödunud vasaku kalda läheduses paiknevatest Pagasi ja Kloostri külast, voolab kanalina Matsalu lahe kagusopi roostikualal ja ühineb ca 7 km pärast vasakult tuleva Penijõega, käändub lääneloodesse ja ca 2 km pärast suubub sellesse Tuudi ehk Suitsu jõgi. Ühinemiskohast 3 km edasi, Matsalu mõisahoonest 2,4 km põhjakirde pool, Kasari kanal lõpeb ja jõgi suubub Matsalu lahte. 
Teine suudmeharu, Rõude "jõgi", voolab pärast peaharust eraldumist veel 1,5 km endises suunas, s.o. loodesse. Seejärel pöörab jõeharu läände ja suubub Matsalu lahe kirdesopi roostikku Rannamõisa jõe suubumiskohast 300 m lõuna pool.

Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu põhjal kuulub Kasari jõe ülemjooks produktiivse haugijõe, keskjooks särje-haugi ja alamjooks särje-haugi-turva jõe tüüpi. Jõgi on kalanduslikult väga tähtis ka siirdekalade (eriti vimma), poolsiirdekalade ja paljude rannikumeres toiruvate mageveekalade sigimispaiga ja rändeteena. /A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe voolutee

Jõgi saab alguse Rabivere külas (Kohila vald), Pihali–Adila–Rabivere teest umbes 300 m põhja pool ja Hageri–Kodila–Kuusiku teest umbes 300 m lääne pool.
Jõgi voolab algul lõunasse, siis Rabivere ja Adila (Kohila vald) külade piiril edelasse. Jõe lähtest umbes 2,1 km kirdesse jääb arvukate laukajärvedega Rabivere raba, umbes 1,4 km loodesse jääb Pihali soo, umbes 2,9 km kagusse jääb Kõnnu raba. Kõik need sood moodustavad osa Rabivere maastikukaitsealast. Piirkonnas esineb ka karsti.

Edasi voolab jõgi lääne suunas loogeldes läbi Kelba küla (Rapla vald). Siin suubub temasse Kelba peakraav ja siin alustab jõgi Adila-Krimmi soo läbimist. Umbes 800 m lõuna poole jääb Aigitse soo, mis toob oma veed jõkke nimetu kraavi kaudu. Kahe soo vahelt kulgeb Kelba–Ohulepa tee. Kaks eelnimetatud sood moodustavad osa Linnuraba looduskaitsealast. Edasi voolab jõgi Kelba ja Adila küla piiril läände, siis Ohulepa (Rapla vald) ja Adila küla piiril loodesse, kus temasse suubub Pihali kraav.

Jõgi jätkab voolamist lääne suunas Ohulepa ja Kustja (Kernu vald) küla piiril. Siin toimub jõe esimene suur hargnemine, et umbes 400 m lääne pool jälle üheks saada. Edasi voolab jõgi Käbiküla ja Kustja küla piiril, kus väljub Adila-Krimmi soost. 

Siit edasi on jõesängi õgvendatud ja säilinud vanajõed moodustavad mitu haru. Jõgi keerab edelasse ja voolab läbi Käbiküla. Edasi keerab jõgi lõunasse ja voolab umbes 600 m ulatuses Tallinna–Pärnu–Ikla maantee kõrval, jäädes sellest 100-200 m kaugusele. Järgneb pööre kagusse ning voolamine Käbiküla ja Lestima küla piiril. Ka siin on jõge õgvendatud ja jõe kõrval lookleb vanajõgi. 
Edasi pöörab jõgi edelasse ja pöördekohas suubub temasse Ubasalu kraav. Jõgi voolab läbi Lestima küla, pöörab läände ja voolab Tallinna–Pärnu–Ikla maantee alt läbi (Ruunavere sild).
Edasi voolab jõgi läbi Pajaka küla, algul loogeldes loodesse, siis pöörab läände ja lõunasse. Siin suubub jõkke Jutapere oja ja jõe põhjakaldal on Pajaka tammik. Jõgi läheb Vardi–Nurme tee alt läbi (Pajaka sild). 
Edasi keerab jõgi edelasse ja siseneb Pajaka maastikukaitsealale selle idapiiril. Jõgi voolab Pajaka ja Hiietse küla piiril algul edelasse, siis kagusse, siin suubub jõkke Vardi jõgi. Edasi voolab jõgi Hiietse ja Napanurga küla piiril lõunasse ja siis läände, pöörab siis uuesti lõunasse, väljudes korraks umbes 250 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt. Samas siseneb jõgi Pajaka-Vardi hoiualale. Järgnevalt keerab jõgi edelasse, voolab Napanurga ja Russalu küla piiril, samas ka Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi hoiuala piiril, sisenedes Vardi sohu. Siin suubub jõkke Napanurga peakraav. Jõgi väljub siin veel 400 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt.

Järgnevalt voolab jõgi läbi Russalu küla lõunasse, väljudes algul Pajaka-Vardi hoiualalt, siis ka Pajaka maastikukaitsealalt ja Vardi soost. Siin toimub jõe teine suur hargnemine, et umbes 400-600 m järel uuesti ühineda. Jõgi keerab edelasse, läheb Vaimõisa–Nurme tee alt läbi (Russalu sild) ja keerab taas lõunasse. Jõekaldale jäävad kaitsealused Russalu põlispuud (park). Nüüd siseneb jõgi Kohatu hoiualale, mis palistab jõekaldaid umbes järgmise 13 km ulatuses. Siin on jões esimene suur saar. Jõgi keerab korraks 300 m itta ja siis uuesti lõunasse, voolates algul Russalu ja Purga küla piiril, seejärel Russalu ja Lümandu küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, voolates läbi Lümandu küla. Siin võib jões leida teise suure saare. Jõe kõrval umbes 200 m kaugusel kulgeb Sipa–Varbola tee.

Jõgi keerab nüüd läände, loodesse ja jälle läände. Esimese käänu kohal suubub temasse Konnaveski oja. Edasi keerab jõgi edelasse ja voolab läbi Kohatu küla. Kohas, kus jõkke suubub Ellamaa oja, keerab jõgi lõunasse. Umbes 1,3 km lõuna pool suubub jõkke Männiku peakraav. Siin võib jões leida koguni 3 suurt saart. Ka väljub jõgi siin umbes 300 meetriks Kohatu hoiualalt. Jõest umbes 500 m ida poole jääb Kohatu kadastik. Nüüd keerab jõgi kagusse, voolab läbi Sipa küla ning väljub Kohatu hoiualalt. Siin võib jões leida ka ühe suure saare. 
Jõgi voolab nüüd loogeldes lõunasse, läheb Märjamaa–Koluvere maantee alt läbi (Sipa sild) ja siseneb Paeküla hoiualale, mis palistab jõe kaldaid umbes järgmise 9 km ulatuses. Enne Sipa silda on jões üks saar. Sillast umbes 600 m kaugusel väljub jõgi korraks 300 m ulatuses Paeküla hoiualalt. Siingi võib jõest leida ühe saare. Edasi suubuvad jõkke Sipa peakraav ja Sipa kraav. Sipa peakraavi suubumiskoha lähedal läheb üle jõe jalakäijate sild. Järgnevalt voolab jõgi Sipa ja Mõraste küla piiril, ikka veel loogeldes lõunasse. Jõest võib siingi leida ühe saare.

Edasi voolab jõgi läbi Mõraste küla. Jõe läänekaldal kulgeb Sipa–Mõraste tee. Kohas, kus jõgi keerab kagusse, suubub jõkke Märjamaa peakraav. Jõgi voolab nüüd Urevere ja Paeküla küla piiril. Edasi keerab jõgi lõunasse ning siin on jões 2 suurt saart ja kerge sild üle jõe. Edasi keerab jõgi loogeldes edelasse ning voolab Urevere ja Tolli küla piiril, väljudes Paeküla hoiualalt. Siin suubub jõkke Pühaoja. Edasi keerab jõgi jälle lõunasse, jões on mitu saart ja seda ületab kerge sild. Jõe idakaldal kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Järgnevalt keerab jõgi edelasse ja siis läände. Siin suubub jõkke Paeküla oja. Jões on ka mitu saart. Jõest lõuna poole jäävad Pilkuse raba ja Pilkuse maastikukaitseala. Põhja pool kulgeb jõe ääres Teenuse–Tolli tee. Jõgi voolab nüüd läbi Teenuse küla. Jõkke suubuvad Urevere oja ja Luiste jõgi, nende suudmete vahel läheb jõgi Silla–Jädivere tee alt läbi (Teenuse sild). Silla lähedal on jões üks saar. Jõe põhjakaldal on kaitsealused Teenuse põlispuud. Jõgi keerab nüüd edelasse ja läbib Käntu-Kastja hoiuala (Rapla), mis on kaheosaline, osade vahe piki jõge umbes 1,2 km ja siia mahub ka üks koolmekoht.

Nüüd ületab jõgi Läänemaa piiri ning läbib Kastja küla ja samas ka Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa). Jõgi voolab ikka veel loogeldes edelasse, keerab siis läände ja hiljem lõunasse. Viimases käänukohas suubub temasse Vaikna peakraav. Edasi voolab jõgi Keskküla ja Rumba küla piiril edelasse ning keerab siis lõunasse. Siin suubub jõkke Turu kraav. Jõest ida poole jääb Käntu raba, lääne poole Keskküla raba.

Järgnevalt suubub jõkke Vigala jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ja edelasse, väljudes Käntu-Kastja hoiualalt. Jõgi voolab nüüd Keskküla ja Võhma küla piiril, edasi Võhma ja Kasari küla piiril. 
Nüüd suubub jõkke Allika jõgi, pärast mida keerab jõgi läände. Jõgi voolab nüüd Kasari ja Seira küla piiril. Edasi suubub jõkke Vanamõisa jõgi, pärast mida keerab jõgi loodesse. Nüüd suubub jõkke Kirbla peakraav

Jõgi voolab läbi Kasari vana silla tee alt (Kasari vana sild) ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee alt (Kasari uus sild). Enne sildu on jões mitu saart. 
Pärast sildu jõuab jõgi Matsalu rahvusparki ning voolab Keskküla ja Kirbla küla piiril. Siis suubub jõkke Liivi jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kirbla ja Allikotsa küla piiril. Siingi on jões üks saar. Edasi keerab jõgi loodesse. Peagi suubub jõkke Kiisaoja, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kelu ja Rõude küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, kuid siin hargneb: loode suunas voolab Rõude jõgi, lääne suunas Aru oja. Alamjooksul suubuvad jõkke veel Penijõgi ja Tuudi jõgi
Jõgi suubub Matsalu lahte.

Eesti õngitsemisjõgede paremikku kuuluv veekogu. Läänemaale jääval alamjooksul esinevad särtg, roosärg, ahven, haug, linask, latikas, karp, turb, viidikas, luts, nurg, kevaditi tuleb jõkke vimb, särg, teib, säinas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasari_j%C3%B5gi
http://register.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
Kasari lisajõed (loend)




Hotmedia.ee