Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Man
323. Mannasöödad
324. Maskraid (Neotrygon)
325. meduus
326. Merehaigus
327. Merekoletised
328. Meremeeste uskumused
329. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
330. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
331. Merikeellased (Soleidae)
332. Merikogerlased (Sparidae)
333. Merikoha (Sander marinus)
334. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
335. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
336. Meriluts (Brosme brosme)
337. Merineitsi
338. Meripuugid (Scorpaena)
339. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
340. Merisutt (Petromyzon marinus)
341. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
342. Merluusid (Merluccius)
343. Metsprussakas
344. Miiu
345. Moiva (Mallotus villosus)
346. Mokkparrakad (Labeobarbus)
347. Morilased (Moridae)
348. muda
349. Mudaelustik ehk pelon
350. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
351. Mussie (järvekoletis Kanadas)
352. Mussoon
353. Must marliin (Istiompax indica)
354. Mustatäpitõbi
355. Musthaid (Apristurus)
356. Mustjõe alamvesikond
357. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
358. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
359. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
360. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
361. Mõrrapüük
362. Mõõkkala (Xiphias gladius)
363. Mägiründid (Psilorhynchus)
364. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
365. Määr, Aleksander
366. Mölder, August
367. Mügarninad (Hybopsis)
368. Müütilised veeolendid
369. Naaskelraid (Pastinachus)
370. Nahknark (Crassinarke dormitor)
371. Naissaar
372. Narva veehoidla
373. Nasv
374. Navaaga (Eleginus nawaga)
375. Nelikant-kaldauss
376. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
377. Niituimlutslased (Physidae)
378. Nipsviidikad (Hemiculter)
379. Nirkhailased (Hemigaleidae)
380. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
381. Nokisründid (Microphysogobio)
382. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
383. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
384. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
385. Nugishaid (Triakis)
386. Nuutraid (Himantura)
387. Näkk (eesti)
388. Oad, Jaan
389. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
390. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
391. Ogahaid (Squalus)
392. Ogasilmad (Pangio)
393. Ojamaa (Gotland)
394. Okasturilased (Notacanthidae)
395. Okishaid (Centroscyllium)
396. ondatra (piisamrott, biisamrott)
397. Osmussaar
398. Pakssabaraid (Trygonoptera)
399. Paljaslõuad (Acheilognathus)
400. paneerimine
401. Pardpuntiused (Barbodes)
402. Paunküla veehoidla
403. Peen kõduuss
404. Peipsi alamvesikond
405. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
406. Pettai, Elmar Voldemar
407. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
408. Pigo (Rutilus pigus)
409. Pihklased (Myxini)
410. Pihtla kalakasvandus
411. Piikraid (Urobatis)
412. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
413. Piimjas soouss
414. Piiskopikala (bishop fish)
415. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
416. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
417. Pimenarkid (Typhlonarke)
418. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
419. Poi
420. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
421. Polaarhaid (Somniosus)
422. Poola uss
423. Prespa forell (Salmo peristericus)
424. Prussakas ja tarakan
425. Psammon
426. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
427. Punane vihmauss (pool-ööuss)
428. Purikalalased (Istiophoridae)
429. Purjus krevetid
430. Puukala (Kuusamo puukala)
431. Põhjavee-elustik
432. Põishüljes (Cystophora cristata)
433. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
434. Põlula Kalakasvatuskeskus
435. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
436. Pärimus: Kaussjärv
437. Pärimus: Lutsu järv
438. Pärimus: Otepää Pühajärv
439. Pärimus: Raudjärve kullapütt
440. Pärimus: Uhtjärv
441. Pärimus: Verijärv
442. Pärnu alamvesikond
443. Pärnu Kalakombinaat
444. Pärnu kalanduskool
445. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
446. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
447. Rabakonn
448. Raid (Raja)
449. Rakfisk ehk norra hapukala
450. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
451. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
452. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
453. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
454. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
455. Reobiont
456. Riffhai (Triaenodon obesus)
457. Rihmsabaraid (Taeniura)
458. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
459. Riikoja Heinrich
460. Ristkok, Jüri
461. Robalod (Centropomus)
462. Roheline mullauss
463. Rohukonn
464. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
465. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
466. Rombkalad (Bothus)
467. Rombkalalased (Bothidae)
468. Roosa mullauss
469. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
470. Ruske käärtrull (Schistura russa)
471. Russalka
472. Rõbak Baltiki
473. Rõuge järvestik
474. Räimeõng
475. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
476. Saadjärv (Saadrejärv)
477. Saaghailised (Pristiophoriformes)
478. Saagsabahaid (Galeus)
479. Sagrits, Richard
480. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
481. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
482. Sammet, Jaak
483. Sannakji
484. Sardiin (Sardina pilchardus)
485. Sardiinid
486. Sardinellid (Sardinella)
487. Saunja laht
488. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
489. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
490. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
491. Sidrunhaid (Negaprion)
492. Siiad (Coregonus)
493. Siig - huvipüük Eestis
494. Siig spordikalana Skandinaavias
495. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
496. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
497. Sinakas soouss
498. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
499. siugkonnalised (apoodid)
500. Soomuskuked (Lepidotrigla)
501. Soomuslest (Limanda limanda)
502. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
503. Sovetskaja Rodina (laev)
504. Spinningisti kaksteist käsku
505. Staratel
506. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
507. Stroganina
508. Sump (kumm, pandur, märss)
509. Sumplaev
510. Susski, Vladimir
511. Suue
512. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
513. Suur mullauss
514. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
515. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
516. Suurallikas
517. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
518. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
519. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
520. Sõnnikuuss
521. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
522. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
523. Südvester
524. Sünkraid (Amblyraja)
525. Süvahaid (Centroscymnus)
526. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
527. Süvaraid (Bathyraja)
528. Šelfihaid (Halaelurus)
529. Zoobentos
530. Taaliku sadam
531. Tabadusekepp
532. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
533. Tainas angerjapüügiks
534. Tallinna Kalakombinaat
535. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
536. Tallinna Merekolledž
537. Tamm, Friedrich
538. Tamula järv (Tamla järv)
539. Tatrakakud
540. Temera (Temera hardwickii)
541. Tempura
542. Tiit Hunt. Eesti kalad
543. Tintlased (Osmeridae)
544. Tippviidikad (Alburnoides)
545. Tobiased (Ammodytes)
546. Tooder
547. Traaler
548. Traalnoot
549. Traalpüük
550. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
551. Triivpüük
552. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
553. Trullinglased (Nemacheilidae)
554. Trullingud (Barbatula)
555. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
556. Tuletorn
557. Tume vihmauss
558. Tumehaid (Etmopterus)
559. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
560. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
561. Tursad (Gadus)
562. Tursamaks
563. Tursamaksa konserveerimine
564. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
565. Tuul
566. tuulekala (pärimus)
567. Tuur
568. Tuurlased (Acipenseridae)
569. Tõugjärv (Küünjärv)
570. Tõugussaare raba laugas
571. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
572. Tääkraid (Urotrygon)
573. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
574. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
575. Tömpninad (Pimephales)
576. Ukraina (baaslaev)
577. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
578. Unadon
579. Und
580. Undiin
581. Urbukse järv (Urbuse järv)
582. Ussikonks (säärekidadega konks)
583. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
584. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
585. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
586. Väitskõhud (Parachela)
587. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
588. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
589. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
590. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
591. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
592. Valgeninahai (Nasolamia velox)
593. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
594. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
595. Vasarhaid (Sphyrna)
596. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
597. Vastne
598. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
599. vesikond
600. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
601. Vihmauslased (Lumbricidae)
602. Vihmauss (liigid)
603. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
604. Viitina kuurits
605. Vimb (Vimba vimba)
606. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
607. Vinkelhaid (Oxynotus)
608. Vinnutatud räimed
609. Viru alamvesikond
610. Viuraid (Aetomylaeus)
611. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
612. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
613. Võldas (Cottus gobio)
614. Võrtsjärve alamvesikond
615. Väheharjasussid
616. Vähilaadsed
617. väike meriahven (Sebastes viviparus)
618. Väike ogahai (Squalus blainville)
619. Väike saagrai (Pristis clavata)
620. väike tobias (nigli, väiketobias)
621. Väikeraid (Rajella)
622. Väikesuulest (Microstomus kitt)
623. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
624. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
625. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
626. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
627. Vöötninad (Rhinichthys)
628. Õlikook
629. Õngekonksu ajaloost
630. Õngitsemine+
631. Õnne lõhe
632. Äntu järved
633. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
634. Ülemiste järv
635. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
636. Yam (mere ja kaose jumal)

Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)

Kasari jõgi, ka Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi

Lääne-Eesti veerohkeim jõgi (Eestis on veerohkemad Narva jõgi, Pärnu jõgi ja Suur Emajõgi). Jõgi algab Kohila alevist (Harjumaa) läänes ja suubub Matsalu lahte.
Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit (koos deltaga liitunud Rannamõisa jõgikonnaga). 
KKR andmetel on jõe pikkus 130,7 km, valgala 3213,1 km2. (2011. a.)

Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb enamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis.

Kasari jõgi. Foto: Margus Liivik / kalale.ee

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond
Keskkonnaregistri kood on VEE1107000

Lähte asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"  
499618 23°59'36"  

Suudme asukoht
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"   
499618 23°59'36"   


Suuremad lisajõed:
paremalt - Ellamaa ja Urevere oja, Luiste, Kiisaoja, Liivi ja Rannamõisa jõgi (suubub deltasse);
vasemalt  - Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala, Allika ja Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi.
 
Suur põhjapoolne suudmeharu on tuntud ka Rõude jõena
Kesk- ja ülemjooks kuni Vigala jõega ühinemiseni on tuntud ka Teenuse jõena.

Kasari jõgi suurvee ajal, 2011. Foto: 100jalga.ee

Tuntud on Kasari jõgikonna aladel esinevad üleujutused (Kasari luht - alates Teenuse ja Vigala jõgede ühinemisest kuni suudmeni). 
Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim raudbetoonsild – 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana, millel on öösiti dekoratiivvalgustus. 
Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole uus sild ehitatud (renoveeritud 2006). 
Üleujutusi jälgivad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse hüdromeetriajaam.

Hüdroloog August Loopmann pidas Kasari jõgikonna peajõeks hoopis Vigala jõge, millel on ühinedes Teenusega umbes kaks korda suurem vooluhulk.

Kasari jõge ületavad Pihali–Adila–Rabivere tee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Ruunavere sild), Vardi–Nurme tee (Pajaka sild), Vaimõisa–Nurme tee (Russalu sild), Märjamaa–Koluvere maantee (Sipa sild), Silla–Jädivere tee (Teenuse sild), Kasari vana silla tee (Kasari vana sild), Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (Kasari uus sild).

Jõgi on osaliselt avalik veekogu
Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) Lihula Vesi OÜ ja Matsalu Veevärk AS.


/---/
Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt väheasustatud soises või metsases maastikus. Kesk- ja alamjooksul vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, kultuurniidud, sood ja metsad. Linna tüüpi asulaid jõe kaldal ei ole. Küladest on suuremad Sipa, Teenuse ja Kirbla.
 
/---/ Sildadest alates asub jõgi Matsalu Looduskaitseala territooriumil ja jõge ümbritseb madal, suurvete poolt üleujutatav Kasari luht, mis allavoolu pidevalt laieneb. 

Kelu küla kohal jaguneb Kasari kaheks püsiva vooluga suudmeharuks. Peaharu - Kasari jõgi suundub edelasse. Möödunud vasaku kalda läheduses paiknevatest Pagasi ja Kloostri külast, voolab kanalina Matsalu lahe kagusopi roostikualal ja ühineb ca 7 km pärast vasakult tuleva Penijõega, käändub lääneloodesse ja ca 2 km pärast suubub sellesse Tuudi ehk Suitsu jõgi. Ühinemiskohast 3 km edasi, Matsalu mõisahoonest 2,4 km põhjakirde pool, Kasari kanal lõpeb ja jõgi suubub Matsalu lahte. 
Teine suudmeharu, Rõude "jõgi", voolab pärast peaharust eraldumist veel 1,5 km endises suunas, s.o. loodesse. Seejärel pöörab jõeharu läände ja suubub Matsalu lahe kirdesopi roostikku Rannamõisa jõe suubumiskohast 300 m lõuna pool.

Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu põhjal kuulub Kasari jõe ülemjooks produktiivse haugijõe, keskjooks särje-haugi ja alamjooks särje-haugi-turva jõe tüüpi. Jõgi on kalanduslikult väga tähtis ka siirdekalade (eriti vimma), poolsiirdekalade ja paljude rannikumeres toiruvate mageveekalade sigimispaiga ja rändeteena. /A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

Jõe voolutee

Jõgi saab alguse Rabivere külas (Kohila vald), Pihali–Adila–Rabivere teest umbes 300 m põhja pool ja Hageri–Kodila–Kuusiku teest umbes 300 m lääne pool.
Jõgi voolab algul lõunasse, siis Rabivere ja Adila (Kohila vald) külade piiril edelasse. Jõe lähtest umbes 2,1 km kirdesse jääb arvukate laukajärvedega Rabivere raba, umbes 1,4 km loodesse jääb Pihali soo, umbes 2,9 km kagusse jääb Kõnnu raba. Kõik need sood moodustavad osa Rabivere maastikukaitsealast. Piirkonnas esineb ka karsti.

Edasi voolab jõgi lääne suunas loogeldes läbi Kelba küla (Rapla vald). Siin suubub temasse Kelba peakraav ja siin alustab jõgi Adila-Krimmi soo läbimist. Umbes 800 m lõuna poole jääb Aigitse soo, mis toob oma veed jõkke nimetu kraavi kaudu. Kahe soo vahelt kulgeb Kelba–Ohulepa tee. Kaks eelnimetatud sood moodustavad osa Linnuraba looduskaitsealast. Edasi voolab jõgi Kelba ja Adila küla piiril läände, siis Ohulepa (Rapla vald) ja Adila küla piiril loodesse, kus temasse suubub Pihali kraav.

Jõgi jätkab voolamist lääne suunas Ohulepa ja Kustja (Kernu vald) küla piiril. Siin toimub jõe esimene suur hargnemine, et umbes 400 m lääne pool jälle üheks saada. Edasi voolab jõgi Käbiküla ja Kustja küla piiril, kus väljub Adila-Krimmi soost. 

Siit edasi on jõesängi õgvendatud ja säilinud vanajõed moodustavad mitu haru. Jõgi keerab edelasse ja voolab läbi Käbiküla. Edasi keerab jõgi lõunasse ja voolab umbes 600 m ulatuses Tallinna–Pärnu–Ikla maantee kõrval, jäädes sellest 100-200 m kaugusele. Järgneb pööre kagusse ning voolamine Käbiküla ja Lestima küla piiril. Ka siin on jõge õgvendatud ja jõe kõrval lookleb vanajõgi. 
Edasi pöörab jõgi edelasse ja pöördekohas suubub temasse Ubasalu kraav. Jõgi voolab läbi Lestima küla, pöörab läände ja voolab Tallinna–Pärnu–Ikla maantee alt läbi (Ruunavere sild).
Edasi voolab jõgi läbi Pajaka küla, algul loogeldes loodesse, siis pöörab läände ja lõunasse. Siin suubub jõkke Jutapere oja ja jõe põhjakaldal on Pajaka tammik. Jõgi läheb Vardi–Nurme tee alt läbi (Pajaka sild). 
Edasi keerab jõgi edelasse ja siseneb Pajaka maastikukaitsealale selle idapiiril. Jõgi voolab Pajaka ja Hiietse küla piiril algul edelasse, siis kagusse, siin suubub jõkke Vardi jõgi. Edasi voolab jõgi Hiietse ja Napanurga küla piiril lõunasse ja siis läände, pöörab siis uuesti lõunasse, väljudes korraks umbes 250 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt. Samas siseneb jõgi Pajaka-Vardi hoiualale. Järgnevalt keerab jõgi edelasse, voolab Napanurga ja Russalu küla piiril, samas ka Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi hoiuala piiril, sisenedes Vardi sohu. Siin suubub jõkke Napanurga peakraav. Jõgi väljub siin veel 400 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt.

Järgnevalt voolab jõgi läbi Russalu küla lõunasse, väljudes algul Pajaka-Vardi hoiualalt, siis ka Pajaka maastikukaitsealalt ja Vardi soost. Siin toimub jõe teine suur hargnemine, et umbes 400-600 m järel uuesti ühineda. Jõgi keerab edelasse, läheb Vaimõisa–Nurme tee alt läbi (Russalu sild) ja keerab taas lõunasse. Jõekaldale jäävad kaitsealused Russalu põlispuud (park). Nüüd siseneb jõgi Kohatu hoiualale, mis palistab jõekaldaid umbes järgmise 13 km ulatuses. Siin on jões esimene suur saar. Jõgi keerab korraks 300 m itta ja siis uuesti lõunasse, voolates algul Russalu ja Purga küla piiril, seejärel Russalu ja Lümandu küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, voolates läbi Lümandu küla. Siin võib jões leida teise suure saare. Jõe kõrval umbes 200 m kaugusel kulgeb Sipa–Varbola tee.

Jõgi keerab nüüd läände, loodesse ja jälle läände. Esimese käänu kohal suubub temasse Konnaveski oja. Edasi keerab jõgi edelasse ja voolab läbi Kohatu küla. Kohas, kus jõkke suubub Ellamaa oja, keerab jõgi lõunasse. Umbes 1,3 km lõuna pool suubub jõkke Männiku peakraav. Siin võib jões leida koguni 3 suurt saart. Ka väljub jõgi siin umbes 300 meetriks Kohatu hoiualalt. Jõest umbes 500 m ida poole jääb Kohatu kadastik. Nüüd keerab jõgi kagusse, voolab läbi Sipa küla ning väljub Kohatu hoiualalt. Siin võib jões leida ka ühe suure saare. 
Jõgi voolab nüüd loogeldes lõunasse, läheb Märjamaa–Koluvere maantee alt läbi (Sipa sild) ja siseneb Paeküla hoiualale, mis palistab jõe kaldaid umbes järgmise 9 km ulatuses. Enne Sipa silda on jões üks saar. Sillast umbes 600 m kaugusel väljub jõgi korraks 300 m ulatuses Paeküla hoiualalt. Siingi võib jõest leida ühe saare. Edasi suubuvad jõkke Sipa peakraav ja Sipa kraav. Sipa peakraavi suubumiskoha lähedal läheb üle jõe jalakäijate sild. Järgnevalt voolab jõgi Sipa ja Mõraste küla piiril, ikka veel loogeldes lõunasse. Jõest võib siingi leida ühe saare.

Edasi voolab jõgi läbi Mõraste küla. Jõe läänekaldal kulgeb Sipa–Mõraste tee. Kohas, kus jõgi keerab kagusse, suubub jõkke Märjamaa peakraav. Jõgi voolab nüüd Urevere ja Paeküla küla piiril. Edasi keerab jõgi lõunasse ning siin on jões 2 suurt saart ja kerge sild üle jõe. Edasi keerab jõgi loogeldes edelasse ning voolab Urevere ja Tolli küla piiril, väljudes Paeküla hoiualalt. Siin suubub jõkke Pühaoja. Edasi keerab jõgi jälle lõunasse, jões on mitu saart ja seda ületab kerge sild. Jõe idakaldal kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Järgnevalt keerab jõgi edelasse ja siis läände. Siin suubub jõkke Paeküla oja. Jões on ka mitu saart. Jõest lõuna poole jäävad Pilkuse raba ja Pilkuse maastikukaitseala. Põhja pool kulgeb jõe ääres Teenuse–Tolli tee. Jõgi voolab nüüd läbi Teenuse küla. Jõkke suubuvad Urevere oja ja Luiste jõgi, nende suudmete vahel läheb jõgi Silla–Jädivere tee alt läbi (Teenuse sild). Silla lähedal on jões üks saar. Jõe põhjakaldal on kaitsealused Teenuse põlispuud. Jõgi keerab nüüd edelasse ja läbib Käntu-Kastja hoiuala (Rapla), mis on kaheosaline, osade vahe piki jõge umbes 1,2 km ja siia mahub ka üks koolmekoht.

Nüüd ületab jõgi Läänemaa piiri ning läbib Kastja küla ja samas ka Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa). Jõgi voolab ikka veel loogeldes edelasse, keerab siis läände ja hiljem lõunasse. Viimases käänukohas suubub temasse Vaikna peakraav. Edasi voolab jõgi Keskküla ja Rumba küla piiril edelasse ning keerab siis lõunasse. Siin suubub jõkke Turu kraav. Jõest ida poole jääb Käntu raba, lääne poole Keskküla raba.

Järgnevalt suubub jõkke Vigala jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ja edelasse, väljudes Käntu-Kastja hoiualalt. Jõgi voolab nüüd Keskküla ja Võhma küla piiril, edasi Võhma ja Kasari küla piiril. 
Nüüd suubub jõkke Allika jõgi, pärast mida keerab jõgi läände. Jõgi voolab nüüd Kasari ja Seira küla piiril. Edasi suubub jõkke Vanamõisa jõgi, pärast mida keerab jõgi loodesse. Nüüd suubub jõkke Kirbla peakraav

Jõgi voolab läbi Kasari vana silla tee alt (Kasari vana sild) ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee alt (Kasari uus sild). Enne sildu on jões mitu saart. 
Pärast sildu jõuab jõgi Matsalu rahvusparki ning voolab Keskküla ja Kirbla küla piiril. Siis suubub jõkke Liivi jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kirbla ja Allikotsa küla piiril. Siingi on jões üks saar. Edasi keerab jõgi loodesse. Peagi suubub jõkke Kiisaoja, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kelu ja Rõude küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, kuid siin hargneb: loode suunas voolab Rõude jõgi, lääne suunas Aru oja. Alamjooksul suubuvad jõkke veel Penijõgi ja Tuudi jõgi
Jõgi suubub Matsalu lahte.

Eesti õngitsemisjõgede paremikku kuuluv veekogu. Läänemaale jääval alamjooksul esinevad särtg, roosärg, ahven, haug, linask, latikas, karp, turb, viidikas, luts, nurg, kevaditi tuleb jõkke vimb, särg, teib, säinas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasari_j%C3%B5gi
http://register.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
Kasari lisajõed (loend)




Hotmedia.ee