Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Aardla järv (Ardla järv)
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
6. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
7. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
8. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Alasjärv (Piipse järv)
11. Algansead (Algansea)
12. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
13. Andresjärv (Mustjärv)
14. Anne kanal
15. Arbi järv (Arbijärv, Väike Elva järv, Elva Väikejärv)
16. Arojärv (Rasina Arujärv)
17. Balaton
18. Boose järved (Väike-Boose järv, Suur-Boose järv; Boose Väikejärv, Boose Suurjärv)
19. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
20. Edejärv (Hatiku Edejärv, Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
21. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
22. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
23. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
24. Elistvere järv (Kuru järv)
25. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
26. Endla järv
27. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
28. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
29. Geosmiin
30. Haaslava kalakasvandus
31. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
32. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
33. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
34. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
35. Hurmi järv (Külajärv)
36. Hõbekoger (Carassius gibelio)
37. Ilmjärv
38. Ilmjärv ehk Ilmen
39. Immaku järv (Immakjärv)
40. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
41. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
42. Jaanuse järv (Pikkjärv)
43. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
44. Juusa järv (Kuningajärv)
45. Jõemõisa-Kaiu järvestik
46. Järise järv
47. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
48. Järva-Jaani järv
49. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
50. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
51. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
52. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
53. Kahala järv
54. Kahrila järv
55. Kaiavere järv
56. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
57. Kaiu järv
58. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
59. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
60. Kallõtõ järv (Kallete järv)
61. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
62. Karijärv
63. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
64. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
65. Karpkalalased (Cyprinidae)
66. Karpkalast kulinaarselt
67. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
68. Karula järv (Uue-Võidu järv)
69. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
70. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
71. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
72. Kaugjärv (Kautsjärv)
73. Kautla järv (Kautla Saarejärv, 1. Kantküla järv)
74. Kavadi (Kavati) järv
75. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
76. Kernu järv (Kõrveküla Kernu järv, Kõrveküla järv)
77. Kernu paisjärv (Kernu järv, Kirna järv)
78. Kihli karjääri järved
79. Kiidjärv
80. Kiiviti järv (Kiivite järv, Kivitu järv)
81. Kildu järv (Kildu veskijärv)
82. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
83. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
84. Kiruvere järv
85. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
86. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
87. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
88. Klooga järv
89. Koger (Carassius carassius)
90. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
91. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
92. Kolu tiik (Kõltsi karjääri järv)
93. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
94. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
95. Koosa järv
96. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
97. Kriimani järv (Heiti järv)
98. Kubija järv (Kubja järv)
99. Kuremaa järv (Kurema järv)
100. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
101. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
102. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
103. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
104. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
105. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
106. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
107. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
108. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
109. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
110. Kärnjärv (Otepää Kärnjärv)
111. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
112. Käsmu järv
113. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
114. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
115. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
116. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
117. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
118. Lahepera järv (Lahe järv)
119. Lahmuse järv (Lahmuse paisjärv)
120. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
121. Lasa järv [Koorküla järvestik]
122. Lasva järv
123. Latikas pärimuses
124. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
125. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
126. Leevaku paisjärv
127. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
128. Liivaku järv (Liivakandi järv)
129. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
130. Linask (Tinca tinca)
131. Linaskalgansea (Algansea tincella)
132. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
133. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
134. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
135. Mais
136. Maisimass
137. Matsimäe järved
138. Miiaste järv (Miiaste turbakarjäärid)
139. Mikeli järv (Mikkeli järv, Suur Mikkeli järv)
140. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
141. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
142. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
143. Mullutu-Suurlaht
144. Muraka järv (Muraka paisjärv)
145. Murati järv
146. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
147. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
148. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
149. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
150. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
151. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
152. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
153. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
154. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
155. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
156. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
157. Männikjärv [Endla järvestik]
158. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
159. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
160. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
161. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
162. Narva veehoidla elustikust
163. Nauska järv
164. Neeruti järved
165. Neitsijärv
166. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
167. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
168. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
169. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
170. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
171. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
172. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
173. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
174. Nurme veehoidla (Audru poldri tiigid)
175. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
176. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
177. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
178. Nüpli järv
179. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
180. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
181. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
182. Paala järv (Valuoja paisjärv)
183. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
184. Paide tehisjärv (Kirila veehoidla, Mündi paisjärv)
185. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
186. Palojärv (Lutsu Palojärv)
187. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
188. Paluküla järv
189. Pangodi järv
190. Paunküla veehoidla
191. Peen-Kirjakjärv (Peen-Kirjakujärv, Kirjakujärv, Väike Kirjakujärv) [Kurtna järvestik]
192. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
193. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
194. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
195. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
196. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
197. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
198. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
199. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
200. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
201. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
202. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
203. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
204. Pilkuse järv
205. Porkuni järv
206. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
207. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
208. Pulli järv (Pullijärv)
209. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
210. Pupsi järv
211. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
212. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
213. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
214. Põrstõ järv (Põrste järv, Puustusjärv)
215. Päidla järvestik
216. Päidla Kõverjärv
217. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
218. Päidre järv (Tagametsa järv)
219. Päästjärv (Perajärv)
220. Pöögle paisjärv
221. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
222. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
223. Raigastvere järv
224. Rebäsejärv (Karula Rebasejärv, Rebasemõisa järv)
225. Riiska järv (Tõrva Riiska järv)
226. Riksu laht (Riksu järv)
227. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
228. Rooni järv
229. Ruhijärv (Ruhja järv)
230. Rumba sirge (Vigala jõel)
231. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
232. Räpina järv (Räpina paisjärv)
233. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
234. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
235. Röamäe järv (Röamäe karjäär)
236. Saadjärv (Saadrejärv)
237. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
238. Saarjärv (Misso Saarjärv)
239. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
240. Sarise järv (Saarise järv)
241. Savijärv (Joosu Savijärv, Joosu karjäär)
242. Savijärv (Karula Savijärv)
243. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
244. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
245. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
246. Sinijärv (Endla Sinijärv)
247. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
248. Soitsejärv (Suurjärv)
249. Soitsjärv
250. Soodla veehoidla
251. Soomuste mahavõtmine
252. Suur Kalajärv (Kreo Kalajärv, Suurjärv)
253. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
254. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
255. Suur Saarjärv
256. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
257. Suure-Jaani paisjärv
258. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
259. Suurjärv (Karinu Suurjärv, Karinu kaksikjärv)
260. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
261. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
262. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
263. Tagajärv (Hatiku Tagajärv, Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
264. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
265. Tamula järv (Tamla järv)
266. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
267. Tollari järv (Käärikjärv)
268. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
269. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
270. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
271. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
272. Tõhela järv
273. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
274. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
275. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
276. Türi järv (Türi paisjärv)
277. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
278. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
279. Uhtjärv (Uhtijärv)
280. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
281. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
282. Uljaste järved ja oos
283. Urbukse järv (Urbuse järv)
284. Uuri järv
285. Vagula järv
286. Vahakulmu järv (Vahakulmu paisjärv)
287. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
288. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
289. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
290. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
291. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
292. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
293. Vasavere Mustjärv [Kurtna järvestik]
294. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
295. Vaskna järv
296. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
297. Vasula järv (Salatsi järv)
298. Veisjärv (Veisejärv)
299. Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv)
300. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
301. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
302. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
303. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
304. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
305. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
306. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
307. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
308. Viitna järved
309. Viljandi järv
310. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
311. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
312. Vissi järv (Viritjärv)
313. Võistre järv (Võistvere järv)
314. Võngjärv
315. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
316. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
317. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
318. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
319. Väikejärv (Karinu Väikejärv)
320. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
321. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
322. Väinjärv (Veinjärv)
323. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
324. Õngetainas maisiga
325. Ähijärv (Ahijärv)

Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)

Kasari jõgi, ka Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi

Lääne-Eesti veerohkeim jõgi (Eestis on veerohkemad Narva jõgi, Pärnu jõgi ja Suur Emajõgi). Jõgi algab Kohila alevist (Harjumaa) läänes ja suubub Matsalu lahte.

Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit (koos deltaga liitunud Rannamõisa jõgikonnaga). 

KKR andmetel on jõe pikkus 130,7 km, valgala 3213,1 km2. (2011. a.)

Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb enamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis.

Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond

Keskkonnaregistri kood on VEE1107000

Lähte asukoht

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"  
499618 23°59'36"  

Suudme asukoht

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6509964 58°43'45"   
499618 23°59'36"   

Suuremad lisajõed:

paremalt - Ellamaa ja Urevere oja, Luiste, Kiisaoja, Liivi ja Rannamõisa jõgi (suubub deltasse);

vasemalt  - Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala, Allika ja Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi.

Suur põhjapoolne suudmeharu on tuntud ka Rõude jõena

Kesk- ja ülemjooks kuni Vigala jõega ühinemiseni on tuntud ka Teenuse jõena.Tuntud on Kasari jõgikonna aladel esinevad üleujutused (Kasari luht - alates Teenuse ja Vigala jõgede ühinemisest kuni suudmeni). 

Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim raudbetoonsild – 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana, millel on öösiti dekoratiivvalgustus. 

Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole uus sild ehitatud (renoveeritud 2006). 

Üleujutusi jälgivad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse hüdromeetriajaam.

Hüdroloog August Loopmann pidas Kasari jõgikonna peajõeks hoopis Vigala jõge, millel on ühinedes Teenusega umbes kaks korda suurem vooluhulk.

Kasari jõge ületavad Pihali–Adila–Rabivere tee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Ruunavere sild), Vardi–Nurme tee (Pajaka sild), Vaimõisa–Nurme tee (Russalu sild), Märjamaa–Koluvere maantee (Sipa sild), Silla–Jädivere tee (Teenuse sild), Kasari vana silla tee (Kasari vana sild), Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee (Kasari uus sild).

Jõgi on osaliselt avalik veekogu

Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) Lihula Vesi OÜ ja Matsalu Veevärk AS.

/---/

Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal ning kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti madalikul. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt väheasustatud soises või metsases maastikus. Kesk- ja alamjooksul vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, kultuurniidud, sood ja metsad. Linna tüüpi asulaid jõe kaldal ei ole. Küladest on suuremad Sipa, Teenuse ja Kirbla.

/---/ Sildadest alates asub jõgi Matsalu Looduskaitseala territooriumil ja jõge ümbritseb madal, suurvete poolt üleujutatav Kasari luht, mis allavoolu pidevalt laieneb. 

Kelu küla kohal jaguneb Kasari kaheks püsiva vooluga suudmeharuks. Peaharu - Kasari jõgi suundub edelasse. Möödunud vasaku kalda läheduses paiknevatest Pagasi ja Kloostri külast, voolab kanalina Matsalu lahe kagusopi roostikualal ja ühineb ca 7 km pärast vasakult tuleva Penijõega, käändub lääneloodesse ja ca 2 km pärast suubub sellesse Tuudi ehk Suitsu jõgi. Ühinemiskohast 3 km edasi, Matsalu mõisahoonest 2,4 km põhjakirde pool, Kasari kanal lõpeb ja jõgi suubub Matsalu lahte. 

Teine suudmeharu, Rõude "jõgi", voolab pärast peaharust eraldumist veel 1,5 km endises suunas, s.o. loodesse. Seejärel pöörab jõeharu läände ja suubub Matsalu lahe kirdesopi roostikku Rannamõisa jõe suubumiskohast 300 m lõuna pool.

Ökoloogiliste tingimuste ja kalastiku koosseisu põhjal kuulub Kasari jõe ülemjooks produktiivse haugijõe, keskjooks särje-haugi ja alamjooks särje-haugi-turva jõe tüüpi. Jõgi on kalanduslikult väga tähtis ka siirdekalade (eriti vimma), poolsiirdekalade ja paljude rannikumeres toiruvate mageveekalade sigimispaiga ja rändeteena. /A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001/

 

Jõe voolutee

Jõgi saab alguse Rabivere külas (Kohila vald), Pihali–Adila–Rabivere teest umbes 300 m põhja pool ja Hageri–Kodila–Kuusiku teest umbes 300 m lääne pool.

Jõgi voolab algul lõunasse, siis Rabivere ja Adila (Kohila vald) külade piiril edelasse. Jõe lähtest umbes 2,1 km kirdesse jääb arvukate laukajärvedega Rabivere raba, umbes 1,4 km loodesse jääb Pihali soo, umbes 2,9 km kagusse jääb Kõnnu raba. Kõik need sood moodustavad osa Rabivere maastikukaitsealast. Piirkonnas esineb ka karsti.

Edasi voolab jõgi lääne suunas loogeldes läbi Kelba küla (Rapla vald). Siin suubub temasse Kelba peakraav ja siin alustab jõgi Adila-Krimmi soo läbimist. Umbes 800 m lõuna poole jääb Aigitse soo, mis toob oma veed jõkke nimetu kraavi kaudu. Kahe soo vahelt kulgeb Kelba–Ohulepa tee. Kaks eelnimetatud sood moodustavad osa Linnuraba looduskaitsealast. Edasi voolab jõgi Kelba ja Adila küla piiril läände, siis Ohulepa (Rapla vald) ja Adila küla piiril loodesse, kus temasse suubub Pihali kraav.

Jõgi jätkab voolamist lääne suunas Ohulepa ja Kustja (Kernu vald) küla piiril. Siin toimub jõe esimene suur hargnemine, et umbes 400 m lääne pool jälle üheks saada. Edasi voolab jõgi Käbiküla ja Kustja küla piiril, kus väljub Adila-Krimmi soost. 

Siit edasi on jõesängi õgvendatud ja säilinud vanajõed moodustavad mitu haru. Jõgi keerab edelasse ja voolab läbi Käbiküla. Edasi keerab jõgi lõunasse ja voolab umbes 600 m ulatuses Tallinna–Pärnu–Ikla maantee kõrval, jäädes sellest 100-200 m kaugusele. Järgneb pööre kagusse ning voolamine Käbiküla ja Lestima küla piiril. Ka siin on jõge õgvendatud ja jõe kõrval lookleb vanajõgi. 

Edasi pöörab jõgi edelasse ja pöördekohas suubub temasse Ubasalu kraav. Jõgi voolab läbi Lestima küla, pöörab läände ja voolab Tallinna–Pärnu–Ikla maantee alt läbi (Ruunavere sild).

Edasi voolab jõgi läbi Pajaka küla, algul loogeldes loodesse, siis pöörab läände ja lõunasse. Siin suubub jõkke Jutapere oja ja jõe põhjakaldal on Pajaka tammik. Jõgi läheb Vardi–Nurme tee alt läbi (Pajaka sild). 

Edasi keerab jõgi edelasse ja siseneb Pajaka maastikukaitsealale selle idapiiril. Jõgi voolab Pajaka ja Hiietse küla piiril algul edelasse, siis kagusse, siin suubub jõkke Vardi jõgi. Edasi voolab jõgi Hiietse ja Napanurga küla piiril lõunasse ja siis läände, pöörab siis uuesti lõunasse, väljudes korraks umbes 250 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt. Samas siseneb jõgi Pajaka-Vardi hoiualale. Järgnevalt keerab jõgi edelasse, voolab Napanurga ja Russalu küla piiril, samas ka Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi hoiuala piiril, sisenedes Vardi sohu. Siin suubub jõkke Napanurga peakraav. Jõgi väljub siin veel 400 meetriks Pajaka maastikukaitsealalt.

Järgnevalt voolab jõgi läbi Russalu küla lõunasse, väljudes algul Pajaka-Vardi hoiualalt, siis ka Pajaka maastikukaitsealalt ja Vardi soost. Siin toimub jõe teine suur hargnemine, et umbes 400-600 m järel uuesti ühineda. Jõgi keerab edelasse, läheb Vaimõisa–Nurme tee alt läbi (Russalu sild) ja keerab taas lõunasse. Jõekaldale jäävad kaitsealused Russalu põlispuud (park). Nüüd siseneb jõgi Kohatu hoiualale, mis palistab jõekaldaid umbes järgmise 13 km ulatuses. Siin on jões esimene suur saar. Jõgi keerab korraks 300 m itta ja siis uuesti lõunasse, voolates algul Russalu ja Purga küla piiril, seejärel Russalu ja Lümandu küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, voolates läbi Lümandu küla. Siin võib jões leida teise suure saare. Jõe kõrval umbes 200 m kaugusel kulgeb Sipa–Varbola tee.

Jõgi keerab nüüd läände, loodesse ja jälle läände. Esimese käänu kohal suubub temasse Konnaveski oja. Edasi keerab jõgi edelasse ja voolab läbi Kohatu küla. Kohas, kus jõkke suubub Ellamaa oja, keerab jõgi lõunasse. Umbes 1,3 km lõuna pool suubub jõkke Männiku peakraav. Siin võib jões leida koguni 3 suurt saart. Ka väljub jõgi siin umbes 300 meetriks Kohatu hoiualalt. Jõest umbes 500 m ida poole jääb Kohatu kadastik. Nüüd keerab jõgi kagusse, voolab läbi Sipa küla ning väljub Kohatu hoiualalt. Siin võib jões leida ka ühe suure saare. 

Jõgi voolab nüüd loogeldes lõunasse, läheb Märjamaa–Koluvere maantee alt läbi (Sipa sild) ja siseneb Paeküla hoiualale, mis palistab jõe kaldaid umbes järgmise 9 km ulatuses. Enne Sipa silda on jões üks saar. Sillast umbes 600 m kaugusel väljub jõgi korraks 300 m ulatuses Paeküla hoiualalt. Siingi võib jõest leida ühe saare. Edasi suubuvad jõkke Sipa peakraav ja Sipa kraav. Sipa peakraavi suubumiskoha lähedal läheb üle jõe jalakäijate sild. Järgnevalt voolab jõgi Sipa ja Mõraste küla piiril, ikka veel loogeldes lõunasse. Jõest võib siingi leida ühe saare.

Edasi voolab jõgi läbi Mõraste küla. Jõe läänekaldal kulgeb Sipa–Mõraste tee. Kohas, kus jõgi keerab kagusse, suubub jõkke Märjamaa peakraav. Jõgi voolab nüüd Urevere ja Paeküla küla piiril. Edasi keerab jõgi lõunasse ning siin on jões 2 suurt saart ja kerge sild üle jõe. Edasi keerab jõgi loogeldes edelasse ning voolab Urevere ja Tolli küla piiril, väljudes Paeküla hoiualalt. Siin suubub jõkke Pühaoja. Edasi keerab jõgi jälle lõunasse, jões on mitu saart ja seda ületab kerge sild. Jõe idakaldal kulgeb Paeküla–Vana–Vigala tee. Järgnevalt keerab jõgi edelasse ja siis läände. Siin suubub jõkke Paeküla oja. Jões on ka mitu saart. Jõest lõuna poole jäävad Pilkuse raba ja Pilkuse maastikukaitseala. Põhja pool kulgeb jõe ääres Teenuse–Tolli tee. Jõgi voolab nüüd läbi Teenuse küla. Jõkke suubuvad Urevere oja ja Luiste jõgi, nende suudmete vahel läheb jõgi Silla–Jädivere tee alt läbi (Teenuse sild). Silla lähedal on jões üks saar. Jõe põhjakaldal on kaitsealused Teenuse põlispuud. Jõgi keerab nüüd edelasse ja läbib Käntu-Kastja hoiuala (Rapla), mis on kaheosaline, osade vahe piki jõge umbes 1,2 km ja siia mahub ka üks koolmekoht.

Nüüd ületab jõgi Läänemaa piiri ning läbib Kastja küla ja samas ka Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa). Jõgi voolab ikka veel loogeldes edelasse, keerab siis läände ja hiljem lõunasse. Viimases käänukohas suubub temasse Vaikna peakraav. Edasi voolab jõgi Keskküla ja Rumba küla piiril edelasse ning keerab siis lõunasse. Siin suubub jõkke Turu kraav. Jõest ida poole jääb Käntu raba, lääne poole Keskküla raba.

Järgnevalt suubub jõkke Vigala jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ja edelasse, väljudes Käntu-Kastja hoiualalt. Jõgi voolab nüüd Keskküla ja Võhma küla piiril, edasi Võhma ja Kasari küla piiril. 

Nüüd suubub jõkke Allika jõgi, pärast mida keerab jõgi läände. Jõgi voolab nüüd Kasari ja Seira küla piiril. Edasi suubub jõkke Vanamõisa jõgi, pärast mida keerab jõgi loodesse. Nüüd suubub jõkke Kirbla peakraav

Jõgi voolab läbi Kasari vana silla tee alt (Kasari vana sild) ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee alt (Kasari uus sild). Enne sildu on jões mitu saart. 

Pärast sildu jõuab jõgi Matsalu rahvusparki ning voolab Keskküla ja Kirbla küla piiril. Siis suubub jõkke Liivi jõgi, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kirbla ja Allikotsa küla piiril. Siingi on jões üks saar. Edasi keerab jõgi loodesse. Peagi suubub jõkke Kiisaoja, pärast mida keerab jõgi läände ning voolab Kelu ja Rõude küla piiril. Edasi keerab jõgi edelasse, kuid siin hargneb: loode suunas voolab Rõude jõgi, lääne suunas Aru oja. Alamjooksul suubuvad jõkke veel Penijõgi ja Tuudi jõgi

Jõgi suubub Matsalu lahte.

Eesti õngitsemisjõgede paremikku kuuluv veekogu. Läänemaale jääval alamjooksul esinevad särtg, roosärg, ahven, haug, linask, latikas, karp, turb, viidikas, luts, nurg, kevaditi tuleb jõkke vimb, särg, teib, säinas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Arvi Järvekülg: "Eesti jõed" (Tartu 2001)

http://et.wikipedia.org/wiki/Kasari_j%C3%B5gi

http://register.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Matsalumees ja Vigalamees (pärimus, Kasari üleujutused)
Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
Kasari lisajõed (loend)