Maailma tekkimise müüte on mordvalastel vähe, kuna tõenäoliselt valitses algselt ettekujutus ennast ise loovast maailmast; ersa müütilistes lauludes peitub maailma loode ookeanis (ersa Ineved, Pokšved, ’suur vesi’), milles ujub kolm kala. Maa (mokša ja ersa Mastor) kujunes ise teatud korra järgi. Demiurgi mõiste hakkas tekkima ristiusu mõjul: maailma loomisest võttis lisaks peajumalale (mokša Škai, ersa Tšipaz) osa ka kuri vaim (mokša Šäitan, ersa Idemevs). Rahvakristlusest arhailisem on siiski müüt demiurgi sukeldumisest pardina ookeani põhja mullatüki järele ja sellest maa loomine.
Ersadel on maailma loojaks ka kõrgem jumal Niškepaz (demiurgi ja päikesejumala Tšipazi poeg), kes lõi maa ja taeva ja laskis maailmamerre kolm kala, millele toetub maapind. Ta lõi ka metsa ja erzad – meestel käskis ta tegeleda maaharimise ja naistel koduse majapidamisega.
Ersa mütoloogilistes lauludes hoiab maad üleval valge kala (beluuga) või kolm kala (sevrjuuga, tuur ja beluuga), keda kaitseb Rava (Volga) jõe hoidja ja kaitsja Ravava. Kalad on mere ja Rava vahel ning kaitsevad inimesi. Need kalad ujuvad kolme alge, kolme sügaviku juurde, et toetada maad oma seljaga: vanim kala ujub itta, keskmine – keskpäeva suunas, noorim aga loojangu poole. Loitsudes ja lausumistes hoiavad maad kolm vaala, lahutades maa sel kombel maa-alusest ilmast ja veteavarusest. Eri suundades liikudes loovad ja säilitavad nad maailma harmooniat ja tasakaalu. Vaalade äkilistest liigutustest tekivad veeuputused ja maavärinad. Hilisemates müütides põhjendatakse kõiki neid õnnetusi jumala karistusega inimestele nende eksimuste ja esiisade sätestatud korra rikkumise eest.
Tatjana Devjatkina. Mordva mütoloogia. Tartu, 2008 // folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator8/
November, 2026